ÜLESANNE 1 1. juuni 20x1 D: Arvelduskonto 20 000 K: Lühiajaline pangalaen 20 000 31. detsember 20x1 korrigeerimiskanne D: Intressikulu 1050 K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 ÜLESANNE 3 30. august 20x1 D: Ettemakstud rendikulu 1800 K: Arvelduskonto 1800 31
hetkest hakkab arenema meie mina-pilt. Seda siis sellel põhjusel, et siis me hakkama aru saama, et mina ja maailm on kaks hoopis erinevat asja, ning me hakkame ennast kõigi ja kõigega võrdlema. Mina-pildi termomeetriks on enesehinnang. See näitab, seda mida me endast arvame ja kui palju me endast lugu peame. Enese tundma õppimine kestab terve meie elu. KOKKUVÕTE Referaadi koostamise käigus sain nii mõndagi uut teada. Sellest kajastan ka sellel leheküljel. Sain teada, mis vahe on iseloomul ja isiksusel. Sama tekkis mul ka hulganisti uusi küsimusi. Samuti sain teada, ka neid tegureid, mis mõjutavad inimese isiksust. Referaadis käsitletav teema tundus mulle huvitav ja samas muutis see ka selle tegemise meeldivaks ja harivaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kidron. A. 1986. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn ,, Valgus " 2. Kidron. A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn 3. Nurmoja. M. 2005. Suhtlemispsühholoogia
skolioosi vormi ka nooruki skolioosiks. Kokkuvõte: Oma referaadis käsitlen teemasid rühist, lülisambast ja haigusest nimega skolioos. Rühis käsitlen erinevaid viise kuidas seistes peaks selg olema ja kuidas ta tihti peale tegelikult hoiab. Samuti seda kuidas saavutada selja optimaalne asend istudes. Veel hõlman punkte lülisambast, millest see koosneb, mis on ta funktsioonid ja kuidas näeb välja tema ülesehitus. Skolioosi kui haigust kajastan ka. Välja on toodud selle haiguse definitsioon ja mis on selle väljapaistvad sümptomid. Lisaks sellele on ka toodud skolioosi erinevad vormid. Kasutatud allikad: http://maieanne.googlepages.com/r%C3%BChtjar%C3%BChih%C3%A4ired Rüht ja rühihäired http://www.tiitilves.ee/lulisammas/index.html Lülisammas http://www.oesel.ee/maidu/teadus/2008/anni.pdf Skolioos 7
Tartu Kutsehariduskeskus Müügiesindaja Siim Tubli ja Mirko Tooming EESTI KAUBANDUSSUHTED HIINA RAHVAVABARIIGIGA Uurimistöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Antud uurimistöös toon välja statistilisi andmeid väliskaubanduse kohta. Kajastan muutusi viimastel aastatel ja analüüsin Hiina turunduslikku keskkonda ja võrdlen seda Eestiga. Välja on ka toodud näiteid Eesti ettevõtetest, kes on Hiina turul ning millise toodanguga on turule sisenetud. Toon välja ka transiidikoostööd Hiina ja Eesti vahel ning miks Hiinale pakub huvi Eesti transpordiinfrastruktuur. Uurin ka millised majanduslepingud on Eesti ja Hiina vahel. Hiina ja Eesti majandussuhted on head ja stabiilsed, kuna riikide vahemaa on kauge,
......................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 .......................................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Kirjutasin referaadi teemal ``Küprose veinid``. Oma referaadis tegin ülevaate Küprose maa ja piirkonna ajaloost. Tutvustan Küprose veinide valmistamise eripära. Kajastan oma töös Küprose veinide tuntust terves maailmas. Tutvustan oma töös Küprose veinide sortimenti 2 erinevates piirkondades. Toon näiteid Küprose veinide kasutamisest kulinaarsel eesmärgil. Küproses on veiniaedu 18 000 hektarit. Tavapärane veinitoodang 710 000 hektoliitrit. Küproses juuakse veini 12 liitrit inimese kohta aastas
finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5 Konto Kassapuudujäägid ja ülejäägid deebetsaldo kajastub kasumiaruandes kirje Mitmesugused kulud koosseisus. Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3
põllumajandusmaad. Skandinaavia kõrgeimad tipud asuvad mägises Norras, kus kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Paljudele on Norra eelkõige tuntud kui mägine, puhaste vete ja suurte nafta varudega riik. Samas aga ei teata tema kohta suurt midagi. Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Norra Kuningriik Norra lühend: NOR Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp Riigi 2- täheline kood: NO Norra pealinn: Oslo Norra pindala: 324 220 km² Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Rahvaarv: (1.1.2008 seisuga) 4 737 171, (1.01.2009 seisuga) 4 799 300
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED Referaat Koostaja: Kerli Puusepp Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest.
inimene, kes teeb kõike kõige odavamal viisil, siis pöörab ta oma pilgu kindlasti vabavaralise Linux-tüüpi operatsioonisüsteemide poole. Millised on alternatiivsed (tasuta) võimalused tänapäeval domineerivale Windows' operatsioonisüsteemile? Millised on nende plussid ja miinused võrreldes tasulistega? Läbi mõlema operatsioonisüsteemide põlvkonna (Linux ja Windows) arengu saavad need küsimused vastuse. Lisaks kajastan läbiviidud küsitluste (klassikaaslaste hulgas) tulemusi töö praktilises osas, kus valdavaks teemaks on isiklikud kogemused operatsioonisüsteemidega ning vabavaraliste operatsioonisüsteemide kasutamine. 1. Windows'i operatsioonisüsteemid 1.1 Windows'i varasematest operatsioonisüsteemidest Joonis - Windows'i logo Microsoft Windows on kõikide andmete põhjal maailma enimkasutatav operatsioonisüsteem.
väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja vanaema teabeväljadest dimensioonide ja kihtide lõikes. Samuti selgitan välja, millised tingimused on teabeväljade struktuuri mõjutanud. Lõpus analüüsin, millised muutused on enam kui viiekümne aastaga toimunud ning püüan selgitada nende põhjuseid. Samuti lisan joonised meie teabevälja struktuuride kohta. Lõpuks kajastan muutusi teabeväljas võrdleva tabelina. Mina (sündinud 1991, teabeväli aastal 2011) Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest. Lapsena oli ikka nii, et kõik, mida vanemad rääkisid, oli absoluutne tõde. Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud
Tugevate tulemuste ootuses tegi aktsia väikse ralli ära juba novembri alguses. Nimelt esimesest novembrist kuni tulemusteni, 8. novembril, rallis aktsia ligi 3,2 euroselt hinnalt veidi üle 3,34 eurose hinnani, mis tähendas ligi 6% tõusu. Kuna ka LHV reageeris jälle küllaltki kiirelt, väiksem kommentaar esitatakse tavaliselt foorumisse juba samal või järgneval päeval, ning 16.11.2011 tuldi välja uuendatud analüüsiga, siis kajastan siin nende kokkuvõtet: ,,Silvano Fashion Groupi kolmanda kvartali majandustulemused ületasid meie ootusi tänu suuremale müügitulule ning kõrgemale brutorentaablusele, mis oli tingitud Valgevene rubla devalveerimisest. Müügitulu suurenes kolmandas kvartalis aasta baasil 18,2% 30,4 miljoni euroni. Seda oli 4,5% rohkem kui ootasime. Vene turul jätkas ettevõte head esitust aasta baasil 34,6% müügi kasvu. Valgevene turu 8,5% kasv tuli üllatusena, kuna ootasime
5. Ettemaksed varude eest Bioloogilised varad (nt elusorganismid - bakterid jne) *Kokku käibevarad *Põhivarad (varad, mida ettevõte kasutab, mille kasulik eluiga on majandusaasta ja tema ostuarve on oluline) Pikaajalised finantsinvesteeringud 1. Tütarettevõtte aktsiad ja osad 2. Sidusettevõtte aktsiad ja osad 3. Muud pikaajalised nõuded Kinnisvarainvesteeringud (kui ei toimu püsivat tegevust, nt ei kasutata kontoriruumi kogu aeg, siis kajastan seda kui finantsinvesteeringut, sama kehtib ka laevade ning maa puhul) Materiaalsed põhivarad 1. Maa (kasutatakse pidevalt ettevõtte enda tarbeks) 2. Ehitised (oluline eluiga on kauem kui 1 majandusaasta) 3. Masinad ja seadmed (masinad, sh transpordivahendid. seadmed, tootmisega seotud aparatuur) 4. Muu materiaalne põhivara (inventar, nt lauad toolid kapid) 5. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid (ettevõte võib endale ise teha põhivara. Kui
annaabi.ee 
