12. Millal vallutati Pihkva? 13. Mis oli Landesvehr? 14. Millal algas Landesvehri sõda? 15. Millal ja mida tähistame võidupühana? 16. Millal Landesvehr alistus? 17. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kes kirjutas eestlastest alla sellele? 18. Mida Venemaa lubas siis? 19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis valitsust? 21. Kes said riigikogu valida? 22. Miks kehtis kaitseolukord? 23. Millal loodi Eesti Kommunistlik Partei? 24. Kes olid kommunistide juhid?(4) 25. Millal toimus kommunistide riigipöörde katse? 26. Millal valitses mitmeparteiline demokraatia? 27. Nimeta 4 suuremat erakonda. 28. Millal viidi läbi maareform ja mis riigistati? 29. Iseloomusta uut majanduspoliitikat. 30. Millal viidi läbi rahareform, mis asendati siis? 31. Nimeta 3 tähtsamat tööharu. 32. Mida eksporditi ja mida imporditi peamiselt? 33. Nimeta 3 peamist kaubanduspartnerit. 34
usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, uue riigikogu valimised. Vältimaks streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi vabadussõjalaste võitu ja koondamaks kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes võimu enese kätte, teostasid riigivanema rajoonides kehtinud kaitseolukord. kandidaadid K. Päts ja erukindral J. Kaitseolukord oli mõeldud võitluseks Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise kommunistide vastu, kelle tegevus ohustas riigipöörde. Kuid Riigikogu ja Riigivanema 1920. aastate algupoolel tõsiselt Eesti valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti iseseisvust. Moskva huvides ja toetusel suvepuhkusele.
4)Tartu rahu (3 olulisemat punkti , milles kokku lepiti ) 2.02.1920 alla kirjutatud rahuleping, mis lõpetas Vabadussõja. Tingimused: tagas Eestile soodsa idapiiri, lahendas majanduslikud probleemid, Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust & loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 6. 12.märts 1934 a. : mis toimus ja milline oli selle sündmuse tähtsus, tagajärjed ( 4). Sõjaväeline riigipööre. Kuulutati välja kaitseolukord, riikikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, lükati edasi valimised, kehtestati mitmes valdkonnas range kontroll jne... 7. Mis on vaikiv ajastu ? Riigipöörde järgset aega, kus demokraatia asendati autoritaarse riikikorraga, nim vaikivaks ajastuks. 8. Miks oli oluline 1937 a. põhiseadusega ette nähtud presidendi ametikoht? Kes oli Eesti vabariigi esimene president ? President sai takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament
puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938
üle 11 kuu. Seega juhtisid eestit koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei saanud oma eesmärke täide viia. 30ndatel tabas eestit majanduskriis, elu halvenes ning inimesed hakkasid vajadust tundma kindla riigipea järgi vajadust, selleks oli aga põhiseadust vaja muuta. Seda nõudis eriti Eesti Vabadussõdalaste Keskliit. 2.Autoritaarne Eesti 1934-1940 Päts ja Laidoner tegid sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseolukord, organisatsioonid suleti, ajakirjandust hakati kontrollima, keelustati poliitilised koosolekudm erakondade tegevus lõpetati, loodi üks erakond Isamaaliit, ülikoolide ja noorsoo liitude üle kehtestati range kontroll. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. Kuna nad rikkusid põhiseadust, loodi uus, koos sellega ka presidendi amet, kelleks sai Päts. 3.Eesti Vabadussõda(miks algas, kuidas lõpes, tähtsamad lahingud) Saksamaa kirjutas
Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena
Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Lükati edasi valimised Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena
keskerakond ja Eesti sotsialistlik partei Ilmnes rahvasteliidu nõrkus. Septemberis 1934 püüti luua uut Balti liita üksmeele jakoostööleping nn Balti Antont/Antant. Julge oleku riskid kasvasid. 18. Konstatin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipöörde põhjused ja olemus. Põhjused : Ennetada vapside võimule tulekut. Koondada võimu endakätte. Olemus : Laidoneri määrati sõjaväe ülemjuhatajaks ja riigis kehtestai 6.kuuks kaitseolukord. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsed liikmed arreteeriti. Keelati poliitilised koosolekud ja meele avaldused. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistusid ette riigipööret. Riigikogu ja presidendi valimised lükati tagasi. 19.Vaikiv ajastu poliitiline ja ühiskondlik olustik. Detsembris piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti mõned opositsioonilised ajalehed, ülejäänud alluati otsesele riigi kontrollile.
Seekord püüti anda suured võimuvolitused presidendile. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende õiguste juures tuleb aga silmas pidada seda, et need ei laienenud kogu Eesti territooriumil vaid Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseolukord, mis lubas kitsendada põhiseadusega kehtestatud vabadusi. Kuna Eesti Vabariik oli demokraatlik, siis valitses mitme parteilisus, see aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3-5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. Kõige aktiivsem poliitik oli Konstantin Päts (Põllumeest kogu), kes tegutses viiel korral Riigivanemana
poolel avas uued rinded: Venemaa vastu Kaukaasias, Inglismaa ja Prantsusmaa vastu Lähis-Idas. Sünge päev oli 22. september 1914, kui saksa allveelaev U-9 uputas üksteise järel kolm Briti ristlejat. 1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale, sakslastel tuli seda pidada kahel rindel. SÕJATEGEVUS 1915-1916 Positsioonisõda. 1915. aastaks oli Läänerindel mõlemalt poolt kaitseolukord. Positsioonisõja eelduseks oli: 1) miljoniliste armeede olemasolu. Nende varustamine relvade, laskemoona, mundrite ja toiduainetega oli võimalik ainult arenenud industriaalühiskonnas. 2) tehnika areng ja uute relvade kasutuselevõtt. Üliefektne oli kuulipilduja. Raskekuulipilduja leiutas Hiram Stevens Maxim 1883. Esmakordselt kasutati seda Inglise-Buuri sõjas.
Samuti ei ole Eesti kodanikkudel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärke ja autähti. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende õiguste juures tuleb aga silmas pidada seda, et need ei laienenud kogu Eest territooriumil, vaid Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseolukord, mis lubas kitsendada põhiseadusega kehtestatud vabadusi. Kuna Eesti Vabariik oli demokraatlik, siis valitses mitme parteilisus, mis aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma üksi tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3-5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti
liikumise Eesti varianti. Tunnused, mis sellele viitavad: Juhikultus, rahvaühtsuse rõhutamine, vastaste äge ründamine · Erakonna esimeheks sai erukindral Andres Larka 1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu Ennetamaks Vapside eeldatavat võitu valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Johan Laidoner ja Konstantin Päts 12.03.1934 autoritaarse riigipöörde · Välja kuulutati 6-kuuline kaitseolukord, samal ajal keelustati igasugune poliitiline meeleavalduste läbiviimine ja vabadussõjalasi hakati arreteerima · Parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte · Algul olid Laidoner ja Päts võimu kasutamisel ettevaatlikud. Otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. · Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised · 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada istungjärk lõpetati ja
- Austria-Ungari esmaseks püüdeks oli purustada Serbia - Vaatamata sõjatööstuse puudmisele lõid serblased austerlasi - Vahepeal pidid nad loovutama Belgradi, aga said Prantsusmaalt ja Venemaalt abi ning tegid siis puhta vuugi oma riigis - Austria-Ungari kaotas 300 000+ meest ja usu oma võitlusvõimesse, Serbia kaotas 132 000 meest Sõjategevus 1915 1916 - 1915. aastaks oli Läänerindel mõlemalt poolt kaitseolukord. Mõlemad sõdivad pooled olid ära kulutanud suurema osa laskemoonatgavaradest ja muudest varudest, mis olid mõeldud 3-4 kuud kestvale sõjale - Vene vägi pidi ründama Ida-Preisimaalt ja Karpaatsiast, kust pidi ründama ka Saksamaa. Kokku saades oli suur sõdimine - 2. mail algas Gorlice operatsioon - Vene rinne murti 35 km raadiuses, sakslased vallutasid Galiitsia - 9. septembril murti Vene rinne uuesti läbi, kuid suurte kaotustega see taastati
15 Viide 2, lk 45 13 Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Üks olulisem neist oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisundile jne. Nende õiguste juures tuleb aga silmas pidada seda, et need ei laienenud kogu Eest territooriumil vaid Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseolukord, mis lubas kitsendada põhiseadusega kehtestatud vabadusi. Kuna Eesti Vabariik (EV) oli demokraatlik, siis valitses mitme parteilisus, mis aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma üksi tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3- 5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. Kõige aktiivsem poliitik oli Konstantin Päts (Põllumeest kogu), kes tegutses (kõige
ja Hilda Kuremaale. 3 1. ÜLEVAADE EESTI AJALOOST II MAAILMASÕJA AJAL JA SELLELE JÄRGNEVATEL AASTAKÜMNETEL 1.1. Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus 1930ndate aastate lõpus seisis Eesti Vabariigi eesotsas 1938. aastal Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosneva valimiskogu poolt presidendiks kinnitatud Konstantin Päts. Endiselt püsis kaitseolukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseeritust ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Majandus arenes tõusujoones. Majandusliku tõusu üheks komponendiks oli riigi senisest suurem sekkumine majandusellu. See avaldus mitmete, enamasti kõige moodsamate riiklike ettevõtete rajamises. Hoogsalt arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus ja teised tööstusharud. Tööliste arv kasvas ja tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult. Mõningat
pankrotistusid. Sissevedu riiki suurenes, väljavedu kahanes. Riigieelarve ei olnud taskaalus. Elatustase langes, rahulolematus kasvas. Samuti olid valitsused võimul väga vähe, halb mulje, nagu poleks töökorras. Kui hääletati PS muutmise kohta, siis muudeti endale kasulikumaks hääletusseadusi, kuid sellegipoolest kaotati, esimesel hääletusel ka ei mindud laiali, nii nagu seaduses oli kirjas, kui rahvahääletus kaotatakse. Kehtestati üleriigiline kaitseolukord, kehtestati tsensuur. 34. a oli poliitiline vastasseis – vabadussõdalased ja kõik teised erakonnad, vabadussõdalased boikoteerisid ajakirjandust, ning ajakirjandus vastandus neile veelgi rohkem. Autoritaarvõimud põhjendasi kõike sellega, et kuulduste kohaselt oleks vabadussõdalased ise riigipöörde teinud, samuti kardeti välisohtu Eestile ja vabadussõdalased olevat natsi saksamaa poolt finantseeritud. Sooviti demokraatiat päästa. Vabadussõdalased arvasid, et see on PS vastane.
annaabi.ee 
