Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse suurenemisel, näiteks ülekoormuse või lühise korral vooluahela automaatselt katkestab. Automaat kaitselüliti tööpõhimõtte on vool välja lülitada, kui tekib kõrvalekalduv vool- liigvool.
elektriseadet lülitist sisse või välja lülitades on märgata sädelust Kus on elektriohutus tähtis? Maakodudes Suvilates Aias Talumajapidamistes (elektrikarjused) Elektritöid tehes Elektritöid tehes Elektritöid peab juhtima isik, kes teab elektriohutusest, sest tema on see , kes tagab ohutuse töö ajal. Kuidas tagada elektriohutus? Organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll märgid Kaitsmete kasutamine Kaitsmed ja nende tööpõhimõtted Kaitselülitid Sulavkaitsmed Rikkevoolukaitselülitid Aitäh kuulamast!
klinkerplaat m2 15 0,00 Elekter 0,00 Elektri kaabel jm 70 0,00 Telefoni/neti kaabel jm 16 0,00 Pistiku pesad tk 15 0,00 Lülitid tk 5 0,00 Valgustid tk 7 0,00 El. kilp ja 3 kaitselülitid tk 1 0,00 Muu 0,00 Siseuksed 2100x700 tk 2 0,00 Välisuks 2100x800 tk 1 0,00 Lehekülg 1 Leht1 PVC aken 2370x1340 tk 1 0,00 Uus boiler 50 L tk 1 0,00 Pesumasina äravool jm 1,5 0,00
on hea teha uurimistööd just elektripaigaldise kohta. Annan ülevaate automaatkaitselülititest, sulakaitsmest jms. Automaatkaitselüliti Automaatkaitseüliti ehk kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Kaitselüliti oluline osa on relee (kas termorelee või voolurelee). Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks. Enamlevinud kaitselülitid on kas elektromagnetiliste, soojuspõhiste või kombineeritud vabastitega. Tänapäeval on suuremate nimivooludega kaitselülitite puhul üha enam levinud elektroonilised mikroprotsessorvabastid. Eraldi tooterühma moodustavad hüdromagnetiliste vabastitega kaitselülitid. Kaitselüliti lahutab koormusahela kontaktid siis, kui vabastit läbib lubatust suurem vool ja see rakendub. Esimesena kirjeldas automaatkaitselülitit oma patenditaotluses 1879 Thomas Alva Edison,
kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abli elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimesi rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Koostas: Tartu 2008
ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere). Kere elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. 1 Neutraaljuht võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, "neutraalne"), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades
Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, sulab traat ja katkestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks. Neid ei tohi mitte mingil juhul ise parandada. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega ehk automaatlüliti. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Neid on kahte liiki kas lüliti või korgikujulised.(c,d,e pildil) kaitse automaatkaitse Kodus peab olema rikkevoolukaitselüliti nt vanni ja dusiruumis. automaatkaitsmed lülituvad välja liigkoormuse toimel, siis
Millised on nõuded valgustite paigaldamisel ohtlikesse ruumidesse, milline peab olema juhtmestik ,kuidas paigaldatakse lülitid? · Ohtlikes ruumides tuleb valgustite ja teiste aparaatide metallkered üldise korra kohaselt maandada. Nendes ruumides peab juhtmestik olema võimalikult lühike ja lüliti tuleb ruumist välja viia. 16. Mis on elektrimootori kaitseseadisteks ja kuhu nad ühendatakse? · Elektrimootori kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. 17. Kus kasutatakse lõpp- ja teekonnalüliteid , kuhu neid paigaldatakse? · Lõpp- ja teekonnalüliteid kasutatakse liikuvate tehnoloogiliste seadmetega seotud elektrimootorite automaatjuhtimise vooluringide lülitamiseks. Need lülitid ja ümberlülitid kinnitatakse mehhanismidele, mille liikumist on vaja
I lub 4. Sisseviigu kaitselüliti; K3 temperatuuri parandustegur (vaata tabelist nr.6); 5. Toiteliini (radiaalliini) kaitselülitid. K4 vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur (vaata tabelist nr.9). Radiaalliin on liin, millel ei ole haruühendusi liini ulatuses. Kõik tarbijad paiknevad liini lõpus. Radiaalliinideks sobivad igasuguse egitusega liinid (kaabel ja juhtmeliinid, lattliinid); 5. Vooluahela koormatud juhtide arv:
W.L.s või tavapäraseid võlurite tasemeid. Umbridge keeldub õpetama oma õpilastelt, kuidas sooritada kaitsetähiseid, ja enne kaua nimetab Fudge oma Sigatüübi kõrge inkviseerija, andes talle õiguse kontrollida kõiki õppejõud ja hinnata oma oskusi. Meeleheitel moodustavad Harry, Hermione ja Ron oma Dark Arts kaitsetöörühma, tuntud ka kui D.A. või Dumbledore'i armee. Kakskümmend viis teist tudengit registreeruvad ja nad kohtuvad nii sageli kui võimalik, et õppida ja harjutada kaitselülitid. Harry soovib vältimatult pöörduda oma ristiisa Siriusiga olukorra arutamiseks, kuid Umbridge kontrollib kõiki Owl Maili ja patrullib tulekahjusid, mida õpilased saavad kasutada, et saada ühendust võluritega, kes elavad väljaspool Sigatüüpi. Umbridge avastab, et Harry, keda ta peab valetajaks, keelab teda Gryffindor Quidditchi meeskonnalt. Roni kaksikvised vennad Fred ja George vallutasid protestiga Hogwartsi, läksid Londonisse, kus nad kavatsevad naljakaupluse avada,
Sulavkaitsmed. Koosnevad kaitsmealusest põhjakontakti ja huulikkontaktiga, põhjarõngast, sulariga kaitsepadrunist ning kaitsmepeast. Liigvoolu korral katkestavad sulavkaitsmed voolu sulari läbipõlemise teel, seejuures lühisel kiiresti, liigkoormusel aeglasemalt. Seetõttu kasutatakse neid enamasti lühise kaitseks. Sulavkaitsme nimivoolule vastav koormusvool on tagatud põhjarõngas oleva augu läbimõõduga, see tähendab, et ei saakasutada ettenähtust suurema nimivooluga padrunit Kaitselülitid. Liigvoolukaitselülitid kaitsevad elektripaigaldisi ja tarviteid nii lühise kui liigkoormusvoolu eest. Kaitselülitis on elektromagneetiline vabasti, mis rakendub lühisel ja bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela.
1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo 4 3 3 madalpinge jaotla 4 sisseviigu kaitselülilti 5 5 5 5 toiteliinide (radiaal liinide) kaitselülitid, mis kaitsevad liini lühiste ja ülekoormuste eest. 6 - valgustuskilp 8 7 6 7 - jõukilp jaotusliinid grupiliinid 8 suure võimsusega elektritarviti Antud skeem on mõeldud I ja II katekooria tarbijate ja paigaldiste toiteks. Samuti on oluline
Kui pinge on kõrgem, kui kommuteeritav pinge (kommuteeritavad kontaktid kuluvad). • Mitu sorti vabasteid on, mis on nende ülesanded ja tööpõhimõte? Vabasteid on kahte sorti : Termovabastid, mis kaitsevad ülekoormuse eest. Töö põhimõte on bimetallide kasutamine kontaktide lahtutamiseks. Elektromagnetvabastid, mis kaitsevad lühise eest. Töö põhimõte on elektromagneetilise jõu kasutamine kontaktide lahutamiseks. • Milleks on vaja erinevate rakendumistunnusjoontega kaitselülitid ja milles seisneb nende erinevus? Erinevatele seadmetele on ohtlikud erineva suurusega voolud. Erinevad rakendumistunnusjooned asuvad aeg-voolutugevus skaalal erinevates kohtades. Mõni rakendub madalama voolu korral ja mõni kõrgema puhul, mõni aeglasemalt ja mõni teine jälle kiiremini. • Mida tuleb kasutada kaitselülitites, et piirata lühisvoolu kasvu? Kaarekustutuskambreid ja võresid. • Mis põhjustab kaitseaparaatide rakendumistunnusjoonte hajuvuse?
voolutugevusest. Rakendumistunnusjoon Liinikaitselülitid Automaatkaitselüliti on elektromehaaniline aparaat kaablite ja juhtmete kaitseks liigkoormuse ja lühise eest. Liigkoormuskaitseks on termovabasti, lühisekaitseks elektromagnetvabasti. Enamasti on võimalik juurde komplekteerida ka alapingevabasti. Elektromagnetvabasti rakendumisvoolu järgi eristatakse B, C ja D rakendumistunnusjoonega liinikaitselüliteid. Liinikaitselülitid B-tunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud peamiselt elamusiseste liinide kaitseks, kus tarvititeks on valgustid, mitmesugused küttekehad teised väikese sisselülitusvooluga seadmed. Lüliti peab viivitamatult rakenduma 3...5-kordse nimivoolu juures. Suurema väärtuse puhul peab rakendumisaeg olema alla 0,1 sekundi. Liinikaitselülitid C-tunnusjoonega kaitselülitid on mõeldud toiteliinide kaitseks kui seal esineb normaaltöö olukorras suuri voolutõukeid. Tarvititeks on luminofoorlambid elektritööriistad.
Kaitseklass- elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed –katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Sulavkaitsmed, kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N, tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis –koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-
Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, “neutraalne”), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks.
kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja neutraaljuhid; *väikese ristlõikega ja seega ebatöökindlate alumiiniumjuhtidest loobumine; *rikkevoolu kaitselülitid lisakaitseks; üleminek nimipingele. LOENG 2 Madalpinge korral on kõige suurem elektrilöögi oht. Elektrilöögivastase kaitse põhireegel: *ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada; *puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all; * nõuded tagatud nii normaaloludes kui ka peale mingi üksikrikke teket. Elektrivoolu mõju inimesele: *termiline toime; *elektrolüütiline toime; *mehaaniline
Ventilaator Autonoomne turvavalgusti Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 7(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.9. Kaitsmed ja kaitselülitid Elektrilise küttekeha või -seadme Tingmärk Kirjeldus üldtähis* Sulavkaitse Salvestusküttekeha* Elektriline veesoojendi
Rannamõisa tee 4, 13516 Tallinn GSM: (+372) 5150851 Tegevus: Elektrimootorite remont ja mähkimine Viru Elektrikaubandus AS Kadaka tee 38, 10621 Tallinn kodulehekülg: www.ve.ee telefon: (+372) 6509900 faks: (+372) 6509910 Analüsaatorid, Andmeside, Automaatikaseadmed, Elektrikilbid, Elektrimaterjalid, Elektrimootorid, Elektriohutusmõõtmised, Elektriseadmed, Elektritarbed, Hooneautomaatika, Hulgi- ja jaemüük, Juhtmed, Jõuelektroonikaseadmed, Jõuliidesed, Kaablid, Kaitselülitid, Kontaktorid, Kontroll- ja mõõtekaablid, Liigpingepiirikud, Lülitid, Mõõteriistad ja -seadmed, Operaatorpaneelid, Pistikupesad, Protsessijuhtimistarkvara, Raadiosageduslikud kaugjuhtimisseadmed, Reaktiivvõimsuse kompensaatorid, Regulaatorid, Releed, Riviklemmid, Sagedusmuundurid, Seadmekarbikud, Sujuvkäivitid, Sulavkaitsmed, Toiteplokid, Trafod, Tööstusarvutid, UPS-id, Valgussüsteemid, Valgustid Margicar OÜ Mammaste, Põlva vald, 63309 Põlvamaa telefon: (+372) 7994051
Kui lülitada mootor võrku, mille üks faas on katkenud, siis mootor ei käivitu, kuid selle kahte faasi läbib 4 6 kordne nimivool. Kui aga faas katkeb mootori töötamise ajal, töötab mootor edasi 2 5 kordse nimivooluga. Viiekordse nimivoolu korral tõuseb aga mähise temperatuur ligikaudu 14 0 C sekundis. Eeskirjad nõuavad elektrimootori kaitsmist lühisvoolude ja liigkoormuse eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. Sulavkaitse ei kaitse elektrimootorit (elektrivõrku) liigkoormuse eest. 6A korkkaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat ülekoormust. Lühisvool peab ületama 3-kordselt kestvalt sulari nimivoolu, sest ainult sellisel juhul põleb sular läbi mõne sekundi jooksul. Elektrimootori käivitusvool ületab selle nimivoolu tavaliselt 5 - 7 korda
Tarbija liitumispunkt on kinnistu piiril ja vaialik peakaitse sättevool on min 3x16 A . Elektrienergia saamiseks tuleb kinnistu omanikul sõlmida võrguühendusleping ja tasuda liitumistasu. Ühendus Eesti Energia liitumiskapi ja eramu peajaotuskeskuse vahel teostatakse maakaabliga (AXMK 4x16S või MCMK 3x6+6S) torus vastavalt detailplaneeringule. Elamu projekteeritud peajaotuskeskus asub I korrusel garderoobis. Jaotuskeskustesse paigaldatakse kaitselahutuslüliti, 1- ja 3-faasilised kaitselülitid (kaitsevad tarvitiliine lühise ja ülekoormuse eest) ning rikkevoolulülitid. Viimased tuleb ette näha pesemisruumide el.paigaldiste ( näit.mullivannide ja pesuruumides asuvate 0,23kV pistikupesade), õue el.tarvitite ühendamise jaoks ettenähtud 0,23kV ja/või 0,4kV pistikupesade grupiliinidele ja pesumasina grupiliinile. Peajaotuskeskusesse on soovitav paigaldada liigpingelahendid V 25-B+C/3+NPE (160A) (B- ja C-klassi pikseliigpinge piirik ), mis tagaksid elamu elektroonika-
4. lattide ära võtmist või kaabli otste lahti võtmist sellel seadmel, millel hakatakse tööle. 5. pinge väljalülitamisel kaugjuhtimisega lülitusseadmega on vaja väljalülitada juhtimisahelad. Soovimatu sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelumärgid järgmistesse kohtadesse: 1. Keelusildid(,,mitte lülitada inimesed töötavad") peab riputama laht lülitite ja koormuslülitite ajamitele kaugjuhtimisele võtmetele ja võtmetele ja nuppudele, madalpinge lülitusseadmetele(kaitselülitid, vinnand lülitid, lülitid), mille sisselülitamisega võib anda pinge töökohale. 2. Madalpinge ühendustel millel puuduvad kaitselülitid vinnand lülitid või muud lülitid riputatakse keelu sildid mitte lülitada inimesed töötavad"välja võetud kaitsmete alustel" 3. Lülitus kepiga juhitavatel laht lülititel riputatakse keelusildid ,,mitte lülitada inimesed töötavad" piiretele, ühepooluselistel laht lülititel aga iga pooluse ajamile. Paigaldise pingetuse kontroll
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine
- ohutusautomaatikaseadmed on sisse lülitatud ja õigesti välja reguleeritud - külmaagensi täitmine on näha vaateklaasist ja ressiiveri teenindusventiilid on avatud Reguleerida: - kompressori taaskäivituse viivis 3min - kõrgrõhulülitid 22bar - madalsurvelülitid ja tootlikkuse kontrollrõhu reguleerimine on tehtud enne käivitamist vastavalt kompressori imemisrõhu vajadusele kompressorites - õlirõhu kaitselülitid (õlirõhu diferentsiaal 1bar, kiirendusviivis 2s) Käivitamine: Kompressorite lülititel on kolm positsiooni: käsikäivitus, stop ja automaatne käivitus. Kohapealt käivitus on ette nähtud tootlikkuse reguleerimisel või sel juhul kui esineb rike automaatsüsteemis. Automaatpositsioon on sees normaaltöö ajal. Pärast starti: - õli tase 50-75% mõõteklaasist - külmutusagensi tase ressiiveris alumisest piirist kõrgemal - imemisrõhk normaalne
r tnootori talitlusjärelevaĮve aheļasse. Termistorid või bimetall-ļįįlitid t'akettcitr.'atj rtloot'lit'i rrräĮliste maksirnaalseļt ļubatava tetrrperatuuri įįletarrriseĮ, nrõõtes įįļitlasi rakettdttitrise hetĻ:eļ tnoctorį rrläļriste tenlpera_tul'lri. Suļavkaitsmerļ ei kaitse tnootorit liisļioOļ'nrrrse eesi. Nacį įoinlivacį įįksrres lįįlrisekaitsena. Mootori kaitselülitid tagavacl piisava liigkoornruskaitse nornraaltalitlttse ptrhrrļ kiri rriootori liilittrssagedus ja käivitusprotsessi kestus orr rläike ja käivitusvool poie ļii{ra sirLrr'. Kaitseļįįlitįci ei kaitse tirootorit jrLhul Į:iri lülitussagedtļS on surir'(įile 60 tStikli tlttrnis) r,õi kLri a.janli inei_įsiinonrerrt kāivitirsploįSesSi kestei otļ Suul. Julrul ktri kaitselįiliti
77 Muunduri sisendisse paigaldatud kiiretoimelised automaatkaitselülitid tagavad muunduri korduva kaitse ning võimaldavad ka kaugjuhtimist. Harilikult katkestavad need lühise korral seadme toite millisekundite vältel. Reeglina tagavad automaatkaitselülitid muunduri vajaliku kaitse ka liigkoormuse, liiga lühikese käivituskestuse ja liiga suurte käivitusvoolude korral. Kaitselülitid pole aga parimateks lühisekaitseseadmeteks. Palju tõhusam on tüürimpulsside blokeerimine, kui muundur läheb alalditalitlusest üle vahelditalitlusse. Antud meetodid nõuavad täiendavaid andurilülitusi, näiteks termistoride või bimetalltermoreleede paigaldamist mootori mähistesse. Need tuleb paigaldada kohtadesse, kus võib ilmneda mähise, aga ka mootori teiste osade lubatust kõrgem temperatuur. Andurlülitused
annaabi.ee 
