Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tupenurme panga kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursus) Koostajad: Triinu Aru, Evelyn Landing, Geidi Siidra Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3 Osa 2 .............
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS.............................................................................
Põllumajandus ja keskkonna instituut Ruhnu hoiuala kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Seminaritöö keskkonnakaitse üldkursuses Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 Sisu OSA 1..................................................................................................................... 3 Alakirjeldus:........................................................................................................
........................ 6 Karula rahvuspark............................................................................................... 6 Kaitstavad looduse üksikobjektid............................................................................6 Liigikaitse............................................................................................................... 7 Punane nimestik..................................................................................................... 7 Kaitsekorralduslikud välitööd.................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Looduskaitse ajalugu Looduskaitse alged on niisama vanad kui inimasutus Eestimaal. Ammustest aegadest on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase looduskaitse põhimõtetega. Praegune looduskaitse on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest
meetmete kogum, mis peab tagama: Looduskaitse Maastikukaitse ja hoolduse Keskkonnakaitse (kitsamas tähenduses) Loodusvarade säästliku kasutamise Keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Seire Mingi objekti seisundi korduv hindamine Võimaldab saada ülevaate objekti seisundi muutumisest ajas Võimaldab välja selgitada tegurid, mis mõjutavad kaitseala elurikkust ja ökosüsteemide seisundit Võimaldab mõista millised kaitsekorralduslikud võtted toimivad ja millised mitte Keemilised keskkonna tingimused Niiskus Atmosfääri gaasid Soolsus Toitained Happelisus Vee keemiline puhastus Reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel: Hapendamine ja taandamine Keemiline sadestamine pH-reguleerimine ja neutraliseerimine Hapendamine ja taandamine Kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikuks vormi või veest eraldavale kujule
Keskkonnainfo mõiste, võimalikud andmekogud, avalikud ja piiratud juurdepääsuga. Andmebaaside tutvustused. Nn Pruunid seadused maa, õhk, vesi. Valdkondade korraldus (asutused, load, nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis. VVO ettekanne koduste keskkonnakaitseliste organisatsioonide tutvustamine. Nn Rohelised seadused mets, jaht, kalapüük. Valdkondade korraldus (asutused, load, nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis. Kaitstav loodusobjekt ja kaitsekorralduslikud probleemid keskkonnainfo andmebaaside kasutus, praktiline looduskaitse korraldus, eesmärk-põhjus-tagajärg- tegevused, kaitsekorralduskava. 3
liigid, kivistised ja mineraalid, Püsielupaigad, Kaitstavad looduse üksikobjektid ja Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitsealal – loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd Püsielupaigal - sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd Kaitstavate looduse üksikobjektidel - piiranguvöönd Kov tasandil kaitstavad loodusobjektid - piiranguvöönd 33. Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Kaitsekorralduslikud välitööd 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Elurikkuse kaitse, selle säästlik kasutamine ja kasutamisest saadava tulu võrdne jaotus 35. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni harukondlikkus 36. Malaavi ökosüsteemse lähenemise printsiibid 37. Eesti looduskaitse arengukava 2020 1.eesmärgi - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada - meetmed.
Seega on ligi 30 paari elupaigad potentsiaalselt hävimisohus (5). LIFE projekti oodatavateks tulemusteks on: · 2800 ha Natura 2000 biotoope (luhad) taastatud ning nende edaspidine majandamine korraldatud tagades suur-konnakotka, väike-konnakotka ning must-toonekure toitumisbiotoopide säilimise pilootaladel. · Vähemalt 65 ha metsamaad ostetud riigile · Suur-konnakotka, väike-konnakotka ning must-toonekure kaitsekorralduslikud meetmed ellu viidud ning liikide tegevuskavad uuendatud järgmiseks 5 aastaks. · Toimiv rahvusvaheline ja siseriiklik koostöö nimetatud liikide kaitse korraldamisel · Avalikkuse teadlikkus tõusnud Euroopa mastaabis prioriteetsete liikide kaitsevajadustest ja elupaiganõudlusest
..................................... 40 Kaardid: Uudo Timm ja Reigo Roasto Töölehed: Merike Palginõmm Kaitse korraldamine ................................................................................................................................................................................................. 42 Konsultant: Uudo Timm Kaitsekorralduslikud välitööd ......................................................................................................................................................................... 44 Abiks olid: Leelo Kukk, Lilika Käis, Marika Arro, Maris Kivistik, Merike Palginõmm, Merle Kiviselg, Taimo Aasma, Teet Koitjärv, Tiit Sillaots Rahvusvaheline koostöö ....................................................................................
rakendamine Eesti merealadel - alade valik ja kaitsemeetmed" (ESTMAR - EE0011). Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest ning projekti tegevused kestavad kuni aprillini 2011. Projekti eesmärgiks on kaasa aidata Natura 2000 rakendamisele Eesti merealadel. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi avamerealade uuringuid - linnustik, kalastik, põhjaelustik - ning koostatakse väärtuslikeks osutunud aladele kaitsekorralduslikud soovitused. Lisaks avamere aladele koostatakse kaitsekorralduskavad ka juba kuuele olemasolevale peamiselt merre jäävale hoiualale. Projekti raames on plaanis välja anda eesti keelne raamat Eesti vetes olevatest merekaitsealadest. Lisaks korraldatakse mitmeid seminare ja teabepäevi merekaitset puudutavatel teemadel. Projekti tegevustes osalevad lisaks projekti juhtpartnerile Eesti Mereinstituudile veel ka Balti
2002 2006.a. Komisjonis kaitstud, aga kinnitamata. Kaitsekorralduskava koosneb kahest vihikust: 1. Otepää looduspargi kaitsekorralduskava üldosa, mis sisaldab kaitseala lühikirjeldust, looduspargi väärtuste kirjeldust, arengusuundi ja looduspargi seost kohaliku kogukonna- ga. Arengusuundades on iga teema kaitse-eeskirja regulatsiooni ja kirjelduse kõrval ära toodud ka rakendatavad kaitsepõhimõtted. 2. Tegevuskava aastateks 2002-06. Selles vihikus on ära toodud kaitsekorralduslikud väärtused ja kaitse-eesmärgid ning planeeritavate meetmete kirjeldused. Otepää loodus pargis kui väga intensiivse inimmõjuga alal on üheks peamiseks meetmeks kaitse- eesmärkide saavutamiseks regulatiivsed meetmed, kuid järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata ka ennetavatele, säilitavatele ja taastavatele meetmetele. Kaitsekorralduskava on komisjoni ees aastaid tagasi kaitstud, kuid minister hr H. Kranich
annaabi.ee 
