milles seisneb nende erinevus? Erinevatele seadmetele on ohtlikud erineva suurusega voolud. Erinevad rakendumistunnusjooned asuvad aeg-voolutugevus skaalal erinevates kohtades. Mõni rakendub madalama voolu korral ja mõni kõrgema puhul, mõni aeglasemalt ja mõni teine jälle kiiremini. • Mida tuleb kasutada kaitselülitites, et piirata lühisvoolu kasvu? Kaarekustutuskambreid ja võresid. • Mis põhjustab kaitseaparaatide rakendumistunnusjoonte hajuvuse? Kaitseaparaatide tunnusjoonte hajuvuse põhjustab materjalide tunnusjoonte hajuvus ning valmistamise täpsus. • Kuidas liigpingepiirikud peavad piirama pinget? Selliselt, et transientliigpingeimpulsi amplituudväärtus ei ületaks kaitstava seadme impulsitaluvust. • Mis on trafo? Kuidas liigitatakse trafosid otstarbe järgi? Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge sama sagedusega, kuid teistsuguse väärtusega vahelduvpingeks. Trafo liike:
üles seatud suht võimsad elektritarvitid või kui vähemvõimsad tarvitid on paigutatud ebasümeetriliselt gruppide kaupa. Radiaalliin on liin, kus ei ole haruühendusi liini ulatuses ja kõik tarbijad paiknevad liini lõpus. Radiaal liiniks sobivad igasuguse ehitusega liinid (kaabel-, juhtme-, ja lattliinid) Radiaalskeemid tagavad elektrivarustuse suure töökindluse ja nende käit on hõlbus, kuid nende kasutamine võib suurendada toiteliinide toiteliinide kogupikkust ja kaitseaparaatide hulka. Magistralskeem 1 1 - õhuliin 2 - jõutrafo 2 3 madalpinge jaotla 4 3 4 sisseviigu kaitselüliti
Samuti on oluline ka elektritarviti paigutus tsehhi põranda pinnal. Tavaliselt seda skeemi kasutatakse siis kui tsehhis on üles seatud suhteliselt võimsad elektritarvitid või vähem võimsad elektritarvitid on paigutatud tsehhis ebaütlaselt gruppide kaupa. Radiaalskeemid tagavad elektrivarustuse suure töökindluse ja nende käit on hõlbus, kuid nende kasutamisel võib suureneda toiteliinide kogupikkus ja kaitseaparaatide hulk. Magistraalskeem Eristatakse sktiiv- ja reaktiivkoormuste graafikuid. Kestuse järgi võivad koormusgraafikud olla ööpäevased ja aastased.
): 17.3.2008 Juhendaja: Töö esitatud (kuup.): R.Teemets 30.04.2008 AAR3340 Elektriaparaadid Töö nr: 1 KAITSELÜLITITE KATSETAMINE Töö eesmärk: Kasutatud seadised: Tutvuda tänapäeva elumajades ABB kaitseaparaatide stend, C, K, D, Z tüüpi 6 kasutatavate kaitseaparaatidega, amprise nimivooluga kaitseaparaadid. nende ehituse, tööpõhimõtete ja kasutamisvõimalustega. Anda ettekujutus elektriskeemidest ning elektrilisest montaažist ning uurida katseliselt kaitseaparaatidega elektrilisi parameetreid. 1. Katsetulemused: C- ja K-tüüpi kaitselülitite katsetulemused. C6 K6
elektriohutusastmes, kuna maaühenduskaitsena kasutatakse rikkevoolukaitselüliteid ning puutepinge on TT-juhistikus kõrgem kui TN- juhistikus mis võib küündida faasidevahelise pingeni. Siiski Eestis ei ole TT- juhistikud peaaegu üldse kasutust leidnud. TN-juhistik Kaitsejuhi ühendamine neutraaljuhiga tagab rikkesilmuse väikese takistuse, mis tekitab liigvoolukaitseseadmete kiire väljalülitumise rikete ja lühiste korral. Kaitsejuhti on vaja kaitseaparaatide rakendumiseks. · Rikkevoolukaitselüliti kaitseb isolatsioonirikke korral. Eesmärgiks on kaitsta inimesi elektrilöögi eest. · Automaatkaitselüliti kaitseb lühiste ja liigkoormuste korral juhtmeid sulamise eest katkestades lühisvoolu rikkesilmuses. Juhtmete ristlõige ja kaitseseaparaadid peavad olema omavahel sobitatud. TN-C-juhistik. TN-C-juhistikus talitleb neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina ja seda nimetatakse PEN-juhiks
oma vahetule juhile. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektipersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema teistest juhtmetest erinev (värvuse, ristlõike erinevus). Elektrivõrgu korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida nii välisvaatlusega kui mõõteriistade abil. Tööpäeva lõpul peab viimane tööruumist lahkuja välja lülitama kõik elektritarbijad. 9
Elektrikaare kustutamine pikipiludes Elektrikaare kustutamine kõrge rõhuga Suruõhul on suur tihedus ja hea soojusjuhtivus. Suure kiirusega liikuv õhujuga eemaldab kaarevahemikust kuumad ioniseeritud osakesed, jahutab kaart ja purustab teda mehaaniliselt. Elektrikaare kustutamine õlis Elektrikaare kustutamine vaakumis Elektrikaare kustutamine pikipiludes Elektrikaare kustutamine õlis Elektrikaare kustutamine vaakumis Kaitseaparaadid Kaitseaparaadid otstarve Kaitseaparaatide otstarve on kaitsta elektriseadmeid ja tarviteid rikke- või avariitalitluse tagajärjel tekkivate kahjustuste eest. Kaitseaparaatide ülesanne on lülitada rikke- või avariitalitlusse sattunud elektriseade või selle osa võimalikult kiiresti elektriahelast välja. Rikketalitlused: liigvoolust ja soojusest tingitud ülekoormused, lubatust suuremad ala- ja liigpinged, rikkevoolu teke, gaasi aeglane eraldumine trafost, jms. Avariitalitluse põhiline vorm on lühis.
nii, et ei tekiks tule-, plahvatus- või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektripersonali teadmiste kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatkaitselülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud, (keelatud on segasüsteemi kasutamine). Nulljuhe peab olema erinev teistest juhtmetest (värvuse erinevus, ristlõike erinevus). Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud: kasutada vigastatud või ekspluateerimise kestel isolatsioonivõime kaotanud juhtmeid; kasutada elektrilisi soojendusriistu ilma tulekindla aluseta ning jätta
kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid Töötajad, kes on sooritanud elektriohutuse I grupi eksami. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema teistest juhtmetest erinev. Tulekustutusvahendid- Pulberkustuti, tulekustutustekk, vahtkustuti,käsikustuti Gripi ohtlikkus- kopsupõletik, keskkõrvapõletik, põsekoopapõletik, neeruvaagnapõletik, südamelihasepõletik, südamepaunapõletik
tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on välja õpetatud ja ohutusjuhendiga järgi instrueeritud. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral maandatud. Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud: - kasutata vigastatud või isolatsioonita juhtmeid; - kasutada elektrimootoreid ja muud elektriseadmestikku, mille töötamisel välispinna temperatuur ületab keskkonna temperatuuri enam kui 40 kraadi (kui antud elektriseadmel ei ole kehtestatud teistsuguseid nõudeid);
rollida vastavalt otstarbele, keskkonnatingimustele, pinge-, voolu ja võim- suspiirkondadele, reguleeritavate parameetrite vajalikule väärtusele jm. Enne pingestamist tuleb mõõta ka isolatsioonitakistust voolujuhtivate osade ja metallkerede ning eri potentsiaaliga osade vahel, mis peab olema vähemalt 1,0 M. Regulaatoritel ja kaitseseadistel tuleb välja reguleerida vastavad sätted. Seadistamine tähendab seadme kindlatele parameetritele reguleerimist, häälestamist. Kaitseaparaatide kindla rakendumise tagamiseks seadet ohusta- vates olukordades tuleb neid enne kasutuselevõtmist ja ekspluatatsiooni käigus ette nähtud tähtaegadel teimida. Tähtajad määratakse tavaliselt kindlaks vastava tootmisharu kohta kehtivate elektriseadmete ekspluatat- sioonieeskirjadega, sõltuvalt töö- ja keskkonnatingimustest. Maksimaalne vaheaeg ekspluatatsiooniliste teimide vahel ei või ületada kolme aastat. Kui käitatav seade mingil põhjusel vahetatakse,
135 Teoreetiliselt oleks mootorit kõige lihtsam kaitsta, kui reageerida temperatuurile vahetult. Kahjuks on temperatuuri objektiivselt mõõta raske. Üheks põhjuseks on temperatuuri ebaühtlane jaotumine mootoris ning temperatuurivälja sõltuvus töörež iimist. Teiseks on temperatuuriandureid mootori mähistesse tülikas paigutada, nende talitlus seal on aga väikese töökindlusega. Seepärast põhineb enamiku kaitseaparaatide töö elektrimootori soojusliku oleku kaudsel hindamisel toitepinge, voolu ja sageduse ning keskkonna temperatuuri järgi. Sisuliselt peab kaitseaparaat modelleerima mootori töötamisel toimuvaid soojenemis- ja jahtumisprotsesse. Laialt levinud kaitseaparaatideks on lihtsad voolu-termo- releed, kus koormuse soojuslikke protsesse imiteerib bimetall-leht. Kasutatakse ka sulavkaitsmeid ja kaitselüliteid. Kahjuks ei kaitse need lihtsad aparaadid paljudel juhtudel mootorit piisavalt.
1. liig temperatuur 2. elektrilöök Liig temperatuur võib tekkida näiteks elektritarviti liigkoormusest või rikkest(lühis, maaühendus) tingitud voolujuhtivaid osasi läbiva liigvoolu tagajärjel ja põhjustada põletusi või tulekahjut. Kaitse liigvoolu eest on realiseeritav: 1. liigvoolu automaatse väljalülitamisega enne voolu ohtliku väärtuse või kestvuse saavutamist. 2. liigvoolu väärtuse ja kestvuse piiramisega ohututasemeni. Kaitse liigvoolu eest saavutatakse kaitseaparaatide(sulavkaitsmete ja kaitselülitite, releede) kasutamisega. Elektrilöök on kahjulik(patofüsioloogiline) toime, mida põhjustab inimese või looma keha läbiv elektrivool, see on põhiline elektriga seotud õnnetuste põhjustaja ja seepärast on oluline olla teadlik kuidas seda ohtu vältida. Elektrivoolu ohtlikkus inimesele Pingestatud juhtivate osade puudutamisel(kõrgepinge paigaldistes aga isegi nendele osadele lähenemisel) võib inimene saada elektrilöögi
Bimetalltermoreleede või -vabastite oluliseks puuduseks on see, et nad rakenduvad sõltuvalt bimetallplaadi, mitte aga kaitstava mootori mähiste temperatuurist. Seetõttu ei ole garanteeritud mootori kindel kaitse. Samuti ei reageeri nad lühiajalisele ülekoormusele tänu bimetallplaadi soojuslikule inertsile. Raskendatud on ka vahe- ajalises talitluses töötava mootori ülekoormuskaitse. Hoopiski paremaid tulemusi annab termistormootorikaitsereleede kasutamine. Selliste kaitseaparaatide soojustundlikeks elementideks on termistorid, millised kinnitatakse mootri mähiste külge ja mõõdavad seega vahetult nende temperatuuri. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori korral kasutatakse seega kolme termistori, mis ühendatakse omavahel jadamisi pooljuhtvõimendi sisendisse. Võimendi väljundisse on lülitatud täiturrelee KA, mis oma kontaktide abil juhib kontaktori KM mähise ahelat. Tänu termistoride väikesele massile on nende soojuslik inerts väga väikene ja
annaabi.ee 
