koldjat seladinelli ja tumedat nokkheina (Eesti kaitsealad, 2007). Kokkuvõtteks. Läänemaa Suursoo moodustab ainulaadse jäänukjärvedega nõmme- ja rabamaastiku, kus kasvab arvukalt haruldasi taimeliike. Läänemaa Suursoo keskosa madal- ja siirdesood on omasuguste seas ühed Eestis parimini säilinud elupaigatüübid. Unikaalne on soostiku loodeosa, kus osaliselt turba alla mattunud kaarjad luitevööndid lõikuvad läbi soode. Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele. 6 Kasutatud kirjandus: 1. H. Kink, "Loodusmälestised 17. Läänemaa( Noarootsi, Nõva, Osmussaar)"; 2008. 2. Eesti entsüklopeedia; Tallinn, 2003. 3. Elle Roosaluste, Jüri Kask, Mare Ektermann, "Läänemaa loodus"; Haapsalu, 1998..
· 1981. aasta Riiklik keskkonnaseadus · 1997. aasta Veeressursi seadus · 1999. aasta Karistusnormide määramine metsakuritegude eest · 2000. aasta Rahvusliku metsandusprogrammi loomine · 2006. aasta Avaliku sektori metsamajandamise seadus · Maavaldussuhete ja territooriumite planeerimine · Keskkonnavaatlus ja kontrollimine · Jätkusuutlikule tootmisele meelitamine · Aastaks 2008 oli 10 miljonile hektarile põlismaadele ja 20 miljonile hektarile kaitsealustele maadele majandamisprojektid koostatud · 66 000 illegaalset valdusõigust tunnistati kehtestuks Metsade majandamisega seotud institutsioonid · Kõrgeim - Brasiilia Keskkonnaministeerium (Ministeriodo Meio Ambiente) · Järelvalve Brasiilia Keskkonna ja Taastuvate Ressursside Instituut (IBAMA) ning Brasiilia Metsateenistus (SFB) · Loodusliku Mitmekesisuse ja Metsanduse Sekretariaat · Riigimetsade Komisjon (CONAFLOR) · Riiklik Metsaarengu Fond (FNDF)
5. Milline on antud koosluste osakaal Eesti looduses? 6. Kas tegemist on haruldase / kaitset vajava või kaitse all oleva kooslusega? Eestis on üle 1 200 pargi. Peamiselt on tegemist endiste mõisparkidega, kuid leidub ka linna-, talu-,kiriku- ning kabeliparke. Pargid moodustavad väga olulise osa meie kultuurmaastikust, olles väärtuslikud nii oma kultuuriliste, esteetiliste, puhkemajanduslike ja dendroloogiliste väärtuste poolest, kuid olles ka sobivaks elupaigaks mitmetele kaitsealustele liikidele (nahkhiired, kakud jt). Märkimisväärsemad Eesti pargid on võetud riikliku kaitse alla - loodusväärtuste poolest rikkamad looduskaitse alla (ca 400) ning arhitektuurimälestisena muinsuskaitse alla (293), seejuures ca 2/3 parkidest on topeltkaitse all. Kaitsmise peamiseks eesmärgiks on ajaloolise miljöö ja liigirikkuse säilitamine. http://et.wikipedia.org/wiki/Vaksali_park http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/urve.ht ml http://www.envir
euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Kokkuvõte Mina koostasin referaadi teemal Lahemaa rahvuspark. Selles andsin ülevaate mis on üldse kaitsealad ja rahvuspargid kui üks kaitsealade liik. Referaat tutvustab Lahemaa rahvusparki kui maastikukaitseala, ajaloolist mälestuspaika ja ka muidugi pelgupaika paljudele kaitsealustele looma- ja taimeliikudele. Kasutatud kirjandus · http://www.envir.ee/loodus/8page.html 20.10.09 · http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=452&kateg=2&alam=69&tekst_id=453 25.10.09 · www.lahemaa.ee · ,,Keskkonnakaitse, looduskaitse" ,Vello Keppart, lk 109 · ,,Eesti kaitsealad geoloogia ja vesi", Compiler H. Kink, lk 47-48
Tori Põrgus on allikavetel olnud koguni 3 väljapääsu ja põrgu on olnud kolmekojaline. Vahel suisa nireks taanduva allika vooluhulk on 1,0-0,5 l/s. (Vilbaste 2014) Pärnu jõe oru veerul Tori-Sindi lõigul avaneb liivakividest veel arvukalt allikaid, nt Taani metskonna ja mõisa ning Allika talu juures. Tori allikas on ETAK-is ja KKR veekogude nimistus. (Vilbaste 2014) 1.4.2. Kaitsealused liigid Tori valda läbiva Pärnu jõe kallasala on kasvu- ja elukohaks alljärgnevatele kaitsealustele liikidele: Tabel 1. Imetajad Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Eptesicus nilssonii Põhja-nahkhiir II Myotis dasycneme Tiigilendlane II Myotis daubentonii Veelendlane II Nyctalus noctula Suurvidevlane II Pipistrells nathusii Pargi-nahkhiir II
põldlõoke, sookiur ja hänilane. Sagedased haudelinnud on veel niidurüdi, mustsaba-vigle, tutkas, sinikael-part, rägapart ja luits-nokk-part, paljandikel ja madala rohustuga aladel liivatüll ja merisk. Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat. Haruldastest linniliikidest võib meil vaid rannaniitudel pesitseda veetallaja. Rannaniidud on oluline elupaik paljudele ohustatud ja kaitsealustele liikidele. sellest biotoobist olenevad pesitsusajal suurel määral või täielikult niidurüdi, tutkas ja veetallaja, vähem naaskelnokk, kivirullija, väiketiir, soopart, sooräts ja randkiur. Valdavalt või ainult rannaniitudega on rändeajal seotud väike-laukhani ja valgepõsk-lagle (Kukk, 2004). Rannaniitude roomajate fauna kohta on informatsooni vähe. Ajuti toiduotsingutel võib leiduda nastikut. Niitude servaaladel võib kohata arusisalikku. Rannaniitude kraavides ja lompides
aastal teatas Brasiilia valitsus, kaasates 11 ministrit, oma tegevusplaani, kuidas ennetada ja kontrollida raiet Amazoni metsades. Selle plaani eestvedajaks oli presidendi kantselei. Tegevusplaan sisaladab endas 144 tegevust, mis lähevad kolme peamise strateegia alla: maavaldussuhete ja territooriumite planeerimine, keskkonna vaatlus ja kontrollimine, jätkusuutlikule tootmisele „meelitamine“. Aastaks 2008 oli 10 miljonile hektarile põlismaadele ja 20 miljonile hektarile kaitsealustele maadele majandamisprojektid tehtud. 66 000 illegaalset valdusõigust tunnistati kehtetuks. (Amazonas Fond 2012) Vihmametsade majandamisega seotud institutsioonid Brasiilia vihmametsade majandamisega seotud institutsioone on mitmeid ning seonduvalt suure metsaressursiga on nende omavahelised hierarhilised suhted üpriski keerulised. Järgnevalt toon välja neist tähtsamad koos tegevusvaldkondadega.
keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 39. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 40. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid
keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 38. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 39. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 40. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid
keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 39. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 40. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted?
Mõju: Kuulmiskahjustuste tekkimine. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired. Akustiline trauma (purustatakse Corti organ). Suvise hooldusraie piirkonnas hukkub raie tõttu ligikaudu 70% lindude pesitsustest. Samalaadne on mõju ka imetajatele, sealhulgas jahiulukitele ja paljudele kaitsealustele liikidele (karihiirtele, käsitiivalistele jne.). 30 KIIRGUS Põhjus: Inimene saab põhilise kiirguse: hoonete elektrijuhtmed, vesivoodid, kuvarid, mobiiltelefonid jne. Mobiiltelefoni ei soovitata kasutada üle 2 tunni päevas. Antenn ei tohiks puudutada inimese pead. Mikrolaineahjud: tervisele kahjulik on kiirguse leke. Toidus: kõrge sagedusega raadiolained põhjustavad toidu veemolekulide väga tiheda sagedusega võnkumisi. Mõju:
puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid. Käesolev uuring, mida rahastati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projektina nr 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ on seotud teiste Keskkonnaameti külastuskorralduse algatuste ja arendustega külastustegevuse reguleerimiseks. Uuringu käigus koostati külastuskoormuse hindamise juhend. Uuringu koosseisus rajati ja kaardistati kaitsealustele objektidele üle Eesti 15 seirepunkti, kus testiti erinevaid tehnilisi lahendusi. Seiretulemuste põhjal valmis tehniliste lahenduste võrdlev kuluefektiivsuse analüüs ja ettepanekud metoodikate rakendmiseks vastavalt kaitstava objekti eripärale ning eesmärkidele. Süsteemne ja metoodiliselt välja arendatud külastusseire aitab kaasa kaitsekorraldusele, investeeringute planeerimisele, loodusharidustööle ning selle kõige juures võimaldab
IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. 86. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted Kaitsealuse liigi seisundi parandamiseks, liigi säilimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja eelisjärjestamiseks koostatakse tegevuskava liigi kaitse korraldamiseks. Looduskaitseseadus näeb ette liigi tegevuskavade koostamist: * I kaitsekategooria liikidele; * kaitsealustele liikidele nende soodsa seisundi tagamiseks, kui senirakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus; * liigi ohjamiseks, kui teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist kahju keskkonnale. Tegevuskavad kiidab pärast valmimist heaks liikide tegevuskavade komisjon ning kava kinnitab keskkonnaminister. Liigikaitse põhimõtted
annaabi.ee 
