pimestas teda oma valedega. Saanud toe kätte talle ebakindlal teemal, oli Orfon kergelt manipuleetitav ja veenva Tartuffe kätevahel lõksus, isegi oma perekond ei suutnud teda ümber veenda. Kui tõde temani kord jõudis, et tema poolt kaua kummardatud pühak polegi pühamees,ei põlastanud ta end kes uskus tema valesid vaid ainult valetajat. Kuna tänapäeval suhtutakse inimese pahedesse mõistvamalt siis ka kahepalgelisust ei mõisteta nii hukka kui minevikus. Selle tõttu on inimestel rohkem julgust teha väikesemai pahategusi. Selline käitumine põhjustab kergesti korruptsiooni. Leian, et kõige taolise vältimiseks oleks vaja rangemat korda.
Kuidas jääda iseendaks? Tänapäeva ühiskonnas on eriti noorte seas selgelt näha ja tunda kahepalgelisust, inimeste hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil
luuletusest ''Põlvkond'': ''On sarved inglitel, kes teavad sinust tõde''. Parimad sõbrad saavad kõige rohkem haiget teha, sest nad teavad sinu saladusi ehk tõde sinust. Minu meelest on luuletus Emadepäev samuti väga eluline ning ilmselt ajendatud sellest, et panna inimesi mõtlema, et ka emad on inimesed koos oma vigadega, ühiskonnas on juurdunud mõtteviis, milline üks korralik ema peaks olema ja poetess on tahtnud seda stamparvamust muuta, ta tahab muuta ühiskonna kaunist kahepalgelisust. Läbi oma luule üritab Elo Viiding olla maailmaparandaja ja ma väga loodan, et see on tal ka osaliselt õnnestunud. Elo Viiding on arvatavasti oma põlvkonna oluliseim naisluuletaja ning ta on selle tiitli endale auga ära teeninud. Kindlasti saab ta oma luulekogude eest palju kirjandusauhindu ja preemiaid, mida ta ise häbimärgistab. Viidingule on pärandatud ka Betti Alveri käevõru, mis annab talle palju tunnustatust. Kasutatud kirjandus: http://miksike
Tema teosetes on kesksel kohal oleva ja näiva , reaalsuse ja mängu , oma näo ja maski keerukad suhted .Illusiooni ja reaalsuse vahel pole selget piiri, nad segunevad ning vahetuvad kohati .Tema teostes leidub teravaid situatseoone ning ka kriminaalseid olukordi , samuti esineb ka psühholoogiline pinevus . Tema tegelased elavad keset määramatust ing kogevad ebakindlust ja hirmu .. Ta kasutab oma teostes tihti '' Maski '' mis väljendab inimese kahepalgelisust. Seda milline ta on tegelikult ning selline millisena ta tahab et inimesed teda näeks . Eugene O'nelli - pani aluse moodsale USA näitekirjandusele. Tema loomingus põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. Oluline motiiv tema teostes on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimismi. Tema tegelased eelistavad enesepettust ja seda, et neile valetatakse
Esmase mõttena tuleb pähe see, et nii häbi kui seda ka tunnistada pole, olen vist ,,kivi all" elanud ning ei pere, sõprade või tööl kolleegide ringis ei ole meil tulnud kordagi jutuks väljaanne ,,Akadeemia". Ma ei teadnud, et selline asi on Eestis olemas. Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest perioodist, kus kirik keelas ära ambude (crossbow) kasutamise kristlaste vastu, sest antud relv
vastuollu. Kuigi tegelikult võiks öelda, et kõik inimesed on omamoodi ühiskonnaga vastuolus, sest alati leidub vähemalt üks inimene, kellel on midagi teise kohta öelda ja kelle vaated ei ühti. Anna läks vastuollu enamiku kõrgaadlike arusaamadega abielust ja armastusest, kui ta lahkus teise mehega, jättes maha abikaasa ja ka poja. Furoori tekitas veel see, et "...Anna oli julgenud seltskonda ilmuda, pealegi nii tähelepanuäratavalt oma pitsist peaehtega ja kogu oma kenaduses...". Kahepalgelisust näitab fakt, et paljudel naistel oli afääre, kuid Anna otsus usaldada oma emotsioone ja tahe olla õnnelik, kutsus esile laimu. Ma arvan, et paljud daamid, kes Kareninat hurjutasid, olid tema peale tegelikult kadedad ning vaid väliselt ei kiitnud tema käitumist heaks. Anna ei olnud halb inimene ega väärinud sellist suhtumist. Sama võib öelda ka Sonja kohta, kes, raha saamise eesmärgil, lõbutüdrukuna töötas. Laimu kohta on Sofia
Poloniuse mõõgaga surnuks. Taanimaa kuninganna ehk Gertrud tundus mulle selles lavastuses veidi lihtsameelse tegelaskujuna. Ta küll väga armastas oma poega Hamletit , üritades tema hullumeelsust maha suruda , kuid sellegipoolest kõigest väga lühikest aega peale oma mehe e. kadunud Taanimaa kuninga ning tema poja isa surma ta juba abiellus viimase vennaga. Gertrud kuuletus kuningas Claudiusele ja tundus , et naine tõesti armastab teda . Samuti Gertrud uskus Claudiust ja ei näinud tema kahepalgelisust. Gertrud ei näinud oma kadunud mehe vaimu , sest et tol ajal oli uskumus , et ta on patune ning ei ole seetõttu võimeline nägema teda. Hamlet oli väga emotsionaalne tegelaskuju . Antud olukorras , kus juba lavastuse algusest peale on Hamlet oma isa surmast väga löödud , ei olnud võimalik mingeid positiivseid hetki tema antud elu peatükist välja lugeda .Hamlet langes väga musta masendusse pärast isa surma
Troonil tõusis noore mehena. Aleksander I oli hea kasvatuse ja haridusega. Ta tahtis riiki juhtida oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. Tühistas kohe oma isa pahameelt tekitanud seadused ja taastas aadli senised õigused. Riigivalitsemise ümber korraldamine, mis sajandilõpuni kehtis. Uus keiser oli noor ja väga hea suhtlemisega. Pidev laveerimine kahe vaenutseva leeri vahel ehk vanaema ja isa vahel tegi Aleksandri ettevaatlikuks ja salakavalaks. Sellist kahepalgelisust kasutas ta troonil olles ära. Nii oli tema valitsemisaeg vastuoluline, sisaldades endas liberaalseid reforme, suuri sõdu ja ka jäigalt tagurlikke ettevõtmisi. Ta ei mõelnud üldse rahva headusele. Kuna Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu maa, siis lõi ta haridusreformi. 1802. aastal lõi Rahvahariduse Ministeeriumi. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Ühe ringkonna keskuseks sai 1802. aastal taas avatud Tartu Ülikool
Selline vahe võib tulla ka sellest, et eestlased väärtustavad üldiselt rohkem materiaalseid ja individuaalseid väärtusi nagu tööalane edu, hea palk ja üldine heaolu, nende väärtuste olemasolu järgi hindavad nad ka teisi rahvusi. 14 Halbadeks iseloomujoonteks pidasid eestlased endis peamiselt kinnisust, selle variandi valisid 70,6% vastanutest, ja kahepalgelisust, mille valisid 62,4% vastanutest (joonis 3). Vastusevariandi ,,muu" all toodi välja kadedust, ülbust, rassistlikkust ja agressiivsust. Venelaste halbadeks iseloomujoonteks valiti kõige rohkem hoolimatust 48,2% ja jällegi kahepalgelisust 42,4% (joonis 3). ,,Muu" all toodi välja kõige rohkem äkilist iseloomu/agressivsust (8,3%), ülbust (7,1%) ja lärmakust (3,6%). Peale selle kajastus veel ebaviisakus, põikpäisus ja isekus. Joonis 3
Lolita talle ilmselgelt on valetanud oma asukoha ja tegemiste kohta. Vaatamata suurele paranoiale, pole Humbert siiski olukorra tõsiduses kindel. Humbert armastab seda mida Lolita esindab: tema ideaalset tüüpi naist, nümfetti. Humbert jõuab järeldusele, et ta armastab tüdruku välimust/kujundlikku pilti, kuid mitte siiski tüdrukut ennast. Humbert aga naiivselt uskus, et ta suudab kõiki neid halbu omadusi – vulgaarsust, kahepalgelisust ja mässumeelsust temas muuta, aga ta eksis. Peale suuri tülisid ja arusaamatusi otsustavad Humbert ja Lolita viimase soovil Breadsley'st lahkuda. Nad reisivad jälle mööda linnu ja hotelle ringi ning Humbert hoiab veel kiivamalt Lolital silma peal, sest Humbertile tundub aina enam, et mingisugused müstilised mehed ja autod jälitavad neid. Kui Lolita ühel päeval suure palavikuga haigeks jääb, viib Humbert ta haiglasse ning käib teda seal iga päev vaatamas
Shakespeare'i ,,Hamlet" tugineb Taani kroonikatele ja legendidele. 16. Miks peetakse oluliseks Hamleti monoloogi ,,Olla, või mitte olla..."? Hamleti monoloogi ,,Olla, või mitte olla..." peetakse oluliseks, sest see arutleb inimese alatise elu mõtte küsimuse üle. 17. Milliseid iseloomujooni kehastab Tartuffe Moliere'i näidendis ,,Tartuffe"? Tartuffe kehastab omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, valelikkust, võltsvagadust, kahepalgelisust, variserlikkust, rahaahnust, kindlameelsust, silmakirjalikkust. 18. Iseloomusta teose ,,Don Juan" peategelast. Mida tähendab donjuanlus? Teose ,,Don Juan" peategelane on naistemees, libekeel ja petis. Donjuanlus tähendab naistemehelikkust. 19. Milliseid inimelikke nõrkusi ja millistes näidendites naeruvääristab Moliere? Näidendis ,,Naeruväärsed eputised" naeruvääristab Moliere eputamist, uhkust ja upsakust.
"Kandjad" (1980), "Autoportree maskis" (1983), "Juuda surm" (1976) jt, lisaks graafika ja söejoonistused. (Delfi, 2014) Jüri Arraku loomingu rõhtjooneks on absurdi või groteskipõhine sürrealism. Sageli viitavad Arraku kujundimetamorfoosid moraalile, kannavad kriitikavihjeid või naeruvääristavad inimpahesid ning tihti on ta oma töödes materdanud nõukogude süsteemi paratamatuid kaasnähtusi: tsensuuri, kahepalgelisust ja konformismi. Arraku sõnumite kohaletoimetamise viis on üldiselt agressiivne, olgu siis mõtte raamiks verine juhtum, vägivaldne motiiv, tegelaste eksalteeritud zestid või ähvardavad poosid. Ekstraverdina on ta meditatsiooni asemel alati panustanud sõjale ja tülile. Arraku varaseimad maaliabstraktsioonid mõjuvad joonistustega võrreldes pehmemalt, märjemalt - vormid justkui voolaks ja tilguks. (Tagasivaatav mees. Jüri Arraku varajane looming, 2006)
Raskolnikov Raskolnikov on lõhestunud isiksus (või siis on ta loomus kaheti mõistetav?)- kord käitub ja ühtmoodi, siis jälle täiesti vastupidiselt. Ta leiab end olevad Ubermench teistest üleolev inimene. Näide: Raskolnikov on intellektuaal, külm, mitte ükski ta tegu pole spontaanne, kõik on läbimõeldud ja ettekavatsetud, samas on temas soe ja inimlik pool, kaastundlik ja kohati alandlik. Et rõhutada Raskolnikovi kahepalgelisust lõi Dostojevski 2 tegelast Sonja ja Svidrigailovi. Arkadi Svidrigailov on külm ja jäärapäine. Svidrigailov teostab oma toimungud selleks, et valmistada endale naudingut ja olla üle moraalsusest, ta ei lase üldisel moraalil või seadustel end takistada. Nii nagu Raskolnikov leiab oma mõrvale põhjenduseks mitmed teooriad, nii saab ka Svidrigailov vägistada 15-aastast tütarlast, leides selleks omad põhjused.
selline käitumine halvasti, kuna paneb noori endas kahtlema. Nii kaob noortel usaldus vanemate vastu, sest tekib kartus, et oma probleemide arutamisel vanematega ei ürita vanemad aidata lahendust leida vaid kritiseerivad niigi mures last muutes ta olukorra veelgi hullemaks. ( www.sinamina.ee, 2013). 2.2. Suhted sõprade ja klassikaaslastega "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati nägi oma klassikaaslasi pigem halvas valguses. Ta ei sallinud kahepalgelisust ning võltsi käitumist. " [...] Selles klassis ei salli peaaegu keegi kedagi, kuid siiski teeskleb enamik sõprust" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 12). Häid sõbrannasid oli Katil kaks- Liis ja Anni, kellega ta arutas oma probleeme ning käis pidudel. Ometi ei tundnud ta ennast nendega sarnasena. "Liis ja Anni- nad olid kasvanud aja jooksul Kati parimateks sõpradeks, kuigi olid temast nii erinevad, nii välimuse kui ka iseloomu poolest. Juuksevärv oli neil pruun, Katil blond
Mu ema õpetas mulle IROONIAT : ,,Nuta aga edasi, küll sa siis näed, mis ma sinuga teen sa veel karjud mul käes". Mu ema õpetas mulle IMETEGUSID: ,,Pane suu kinni ja söö oma toit ära". Mu ema õpetas mulle KONDIVÄÄNAMIST : ,,No vaata seda porilaiku oma kukla peal!" Mu ema õpetas mulle ILMAVAATLUST : ,,Su tuba näeb välja, nagu oleks sealt tornaado üle käinud". Mu ema õpetas mulle VASTUPIDAVUST : ,,Sa istud siin laua taga niikaua, kuni kapsas on söödud". Mu ema õpetas mulle KAHEPALGELISUST : ,,Ma olen seda sulle juba miljon korda rääkinud, et ära kunagi liialda!". Mu ema õpetas mulle OOTUSÄREVUST : ,,Oota ainult, millal me koju jõuame, ja siis ma alles näitan sulle....". Mu ema õpetas mulle MEDITSIINI : ,,Kui sa ei lõpeta silmadega kõõritamist, siis nad jäävadki pöörlema nagu karusell ". Mu ema õpetas mulle HUUMORIT : ,,Kui see muruniiduk lõikab nüüd sul varbad otsast, siis ära tule mulle kaebama". Mu ema õpetas mulle GENEETIKAT :
annaabi.ee 
