Ibe ja kolloidosakesed ise ei lagune. Keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei põhjusta happesust 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogumine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil 57. Näivleetumine. Ehk pseudoleetumine- mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett 58. Gleistumine. -Liigniiske ja hapnikuvaene protsess 59. Turvastumine.- protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. 60. Kamardumine. – huumuse teke ja kogunemine 61. Leostumine. – vees lahustavate soolade ja karbonaatide eemaldamine mullast 62. Küllastumine. – mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavee arvelt 63
reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 49. Savistumine. bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 50. Näivleetumine. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakas-pruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib
Ei põhjusta mulla hapestumist. Saviosakeste esinemine 53. Savistumine. savistumine- bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 54. Näivleetumine. näivleetumine-mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. lessiveerumine+ülagleistumine+(leetumine) gleistumine-liigniiskus/õhupuudus 55. Gleistumine. gleistumine-õhuvaeses(liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine oksüdeerumine mineraalühendite hapniku arvel. Väljendub sinakas või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnuseks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. 56. Turvastumine.
kivimil läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes. Leiab aset neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm. 3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt koostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G
kivimil läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes. Leiab aset neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooni tingimustes, kuid ei põhjusta ise mulla edasist hapestumist. Kihisemine on sügavamal kui 60 cm. 3) Savistumine leiab aset ka Põhja-Eesti rähkmuldades. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. 4) Näivleetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leab aset mehaaniliselt kostiselt e lõimiselt kahekihilistel lähtekivimitel, kus alumiseks materjaliks on punakas-pruun liivsavimoreen, mis on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega. See kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Näivleetunud mullad jaotame kaheks: a) pruunid näivleetunud mullad LP, gleistunud pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G
Ei põhjusta mulla hapestumist. 53. Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 54. Näivleetumine- pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50..
Ei põhjusta mulla hapestumist. 3. Savistumine bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 4. Näivleetumine ehk pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate veekogude kergema 18 lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla
happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 64. Savistumine Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 65. Näivleetumine Pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate veekogude kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun
3)savistumine leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus tekib rohkesti sekundaarseid savimineraale, mis jäävad oma tekkekohale paigale. Kõige viljakamad mullad, Järvamaal, Lääne-Virumaal Pinnavormidel kõige peal K0 ehk leostunud muld, siis tuleb K0g ehk gleistunud leostunud muld ja viimasena G0 ehk leostunud gleimuld. 4)näivleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset lõimiselt kahekihilistel muldadel Lõuna-Eestis, kus punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate saviliivade või liivadega. Ülemine kiht laseb hästi vett läbi, alumine kiht halvemini ning tekib ülavesi, mis põhjustab ülagleistumist. Näivleetunud mulla profiil sõltub selle kattekihi tüsedusest, mis on kõige peal. Kui see on õhem (30-40 cm), siis kujunevad välja heledad näivleetunud mullad L(P). Kui
lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53. Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 54. Näivleetumine- pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakaspruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla
Eestis. Gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Kahkjad mullad on moodustunud kahekihilistel (saviliiv liivsavil ja savil) või raske lõimisega lähtekivimitel, kus perioodiliselt koguneb ülavett, see mõjutab mullaprotsesse. Selliseid muldi on peamiselt Lõuna-Eesti lavamaal, kuid ka Pandiveres ja voortel. Ajutine ülavesi segab mullaharimist ja saagikoristustöid, mistõttu põllumaana kasutamisel vajavad need mullad sügavkobestamist ning kohati ka drenaažkuivendust. Sügavkobestamine on
annaabi.ee 
