Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse lahustina. Oktanool/vesi jaotuskoefitsent - Näitab aine jaotumist kahefaasilises süsteemis ning kasutatakse kemikaalide hüdrofoobsuse hindamisel. 2. Et kaitsta tarbijaid erinevate ohtude eest. Uuritakse nii, et viitakse läbi spetsiaalsed testid ja teoreetilised uuringud kemikaali ohtliku mõju kohta elustikule (seda nimetatakse prospektiivseks uuringuks) 3. a = m - 100/2n 4. Lisaaineid kasutatakse, et parandada säilivust ja sensoorseid omadusi ning pidurdada riknemist ja suurendada toiteväärtust. Lisaainete lisamise eesmärk
13. Mis määrab ära metalli värvi? värvus on määratletud peegeldunud kiirguse spektraaljaotusega. 1. Mis on faas? 2. Mis on faasidiagramm? 3. Mis iseloomustab faasi? 4. Defineeri Gibbsi faaside reegel 5. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? 6. Analüüsi puhta aine faasidiagrammi? 7. Mittu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 8. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? 9. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? 10. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 11. Defineeri lahus 12. Defineeri segu 13. Analüüsi piiramatu lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 14. Analüüsi piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 15. Mis on likvidusjoon? 16. Mis on solidusjoon? 17. Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist? 18. Kas faaside koostis ühefaasilises alas muutub temperatuuriga? 19. Kas faaside koostis kahefaasilises alas muutub temperatuuriga?
sidemed on liigse energiaga, mistõttu keemilised protsessid toimuvad kiiremini ja kristalli pinnale tekivad söövituskujundid. 9.Materjalide kvalifikatsioon elektrijuhtivuse järgi? On olemas 3 eri tüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 10.Kuidas sõltub elektrijuhtivus pooljuhtides temperatuurist? Omane on juhtivuse suurenemine temp. Kasvades. 11.Mis iseloomustab faasi? 12.Kuidas leida faaside suhtelist hulka kahefaasilises alas? 7 1.Millised on materjali struktuuri erinevad astmed? Struktuur aatomtasandil- esineb aatomite ja molekulide paigutuse materjalis. Struktuur mikroskoopilisel tasandil käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelist koosmõju. Makroskoopiline struktuur käsitleb materjali struktuuri mida on võimalik jälgida palja silmaga. 2.Mis on footon? Footon on elektroni poolt vabanev energia hulk 3.Iseloomustage juhuslikku dipoolsidet. Väga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve.
täidetud elektronidega2)täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon kattuvad osaliselt.3)Ja 4) On sarnased: Kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus 3) ja 4) vahel seisneb keelutsooni laiuses. 10.Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? kus h -- blancki konstant, -valguse lainepikkus, -valguse sagedus. 11. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas?v= 112.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi Kui mõlema komponendi osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstr on lähedased. 12 pilet I. Mis on sulamid? Kahte või enamat metalli sisaldavad materjalid, milledele võib
karboksüülrühm COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees 25 26 Hüdrofoobsuse hindamine Puhas aine ja segu · aine jaotumine kahefaasilises süsteemis Puhas aine oktanool-vesi · K väärtus sõltub solvendist Segu homogeenne heterogeenne 27 28
liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH
raie; õhusaastumine saasteallikatest (transport); veereostus; läänemere reostumine; jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti, polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid, Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, Elektrijuhtivus, Läbipaistvus, Kuivjääk, Oksüdeeritavus, pH (tavaliselt piirides 5,5-7,5), Karedus. 22. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? Suurus mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses; Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. 23
haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmiseks
· Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmine: · Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi
48 tunni möödumisel pärast keevitamist. Vesinikpragusid terastes seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud karastumispragudega ja õmbluse metalli sattunud vesiniku difusiooniga. Süsiniku sisalduse kasvades tõuseb martensiidi kõvadus ja haprus termomõju tsoonis, samuti suureneb külmpragude tekkimise tõenäosus. Kuum- e. kristalliseerumispraod tekivad reeglina keevismetalli kristalliseerumisel keevisõmbluses, kuni ta on kahefaasilises (vedel ja tahke faas) olekus. Tardumisel metall kahaneb ja tekkivad sisepinged võivad väiksema tugevusega faasides tekitada piki keevisõmblust pragusid. Teraste kalduvus kuumpragudele oleneb tema C, S, P ja Si kõrgendatud sisaldusest. Kuumpragude tekkele kalduvad austeniitsed roostevabad terased, alumiiniumi- ja vasesulamid ning harvem konstruktsiooniterased. Korduvkuumutusepraod võivad tekkida Cr-Mo-V terastes kõrge noolutuse ajal või ekspluatsioonis 500-700C juures,
ioonpumbad jt • Struktuurvalgud – kollageenid, elastiinid, histoonid jt • Kontraktiilsed valgud – aktiin, müosiin jt • Regulaatorvalgud – insuliin, histoonid jt • Aktiivkaitse valgud – immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt • Toite- ja varuvalgud – piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest. Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e rakuekstraktist. Ioonvahetuskromatograafia, õhukese kihi kromatograafia, pöördfaaskromatograafia, geelfiltratsioonkromatograafia. Geelelektroforeesi põhimõte – lahutamine poorses keskkonnas elektrivälja toimel. Kasutatavad polüakrüülamiid geel ja agaroos. Isoelektriline fokuseerimine. Biomolekulide detekteerimise meetodid geelis
· Struktuurvalgud kollageenid, elastiinid, histoonid jt · Kontraktiilsed valgud aktiin, müosiin jt · Regulaatorvalgud insuliin, histoonid jt · Aktiivkaitse valgud immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt · Toite- ja varuvalgud piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. (1 seisev ja liikuvad faasid). Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest. Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e rakuekstraktist. Ioonvahetuskromatograafia (laeng), õhukese kihi kromatograafia, pöördfaaskromatograafia, geelfiltratsioonkromatograafia (valkude sadestumine suuruse järgi. Geelelektroforeesi põhimõte lahutamine poorses keskkonnas elektrivälja toimel. (1 aine liigub teiste
· Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) · Kontraktiilsed valgud (aktiin, müosiin) · Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) · Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) · Toite ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin) 10. Kromatograafia. Elektroforees. <- valkude lahutamise meetodid Kõik kromatograafillised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. Kromatograafia on meetod (meetodite grupp) komponentide eraldamiseks ainete segudest. Meetod baseerub segu komponentide erineval liikuvusel mobiilsest ja statsionaarsest faasist koosnevas süsteemis. Kromatograafilise ainete eraldamise eesmärgiks võib olla üksikute komponentide kättesaamine, et nendega midagi edasi teha (nt kasutada ravimi koosseisus). Sellist kromatograafiat nimetatakse preparatiivseks. Biomolekulide puhastamisel on kasutusel näiteks:
pindpinevus. Optilised omadused võime lasta läbi spektri nähtava ja ultravioletse osa valguskiiri. 3. Difusioon ja osmoos. Difusioon on protsess, mille tagajärjel lahustunud aine osakesed ja lahusti liiguvad suurema konsentratsiooniga lahuseosast väiksema konsentratsiooniga lahuseosasse. Difusioon on pöördumatu. Difusiooni kiirus väheneb difusiooni jooksul. Osmoos on lahusti spontaanne üleminek lahustist lahusesse (või kahe erineva konts. Lahusest) koosnevas kahefaasilises süsteemis, kus faasid on teineteisest eraldatud poolläbilaskva membraaniga laseb läbi lahustit, mitte lahustund ainet. Vesi tungib edasi seni, kuni konsentratsioonid on mõlemas nõus võrdsed, tagajärjeks on aga ebavõrdsed nivood. 4. Veepotentsiaal ja selle komponendid (osmootne, maatriks- ja rõhupotentsiaal). Veepotentsiaal koosneb kahest osast- osmoosi- ja rõhupotentsiaal, mis on omavahel tasakaalu seisundis
4. toitevee temperatuuri muutumine Nivoo reguleerimisel katla trumlis reguleeritakse sisuliselt kahefaasilise keskkonna (vee ja auru segu) nivood. Seetõttu kõik tegurid, mis tingivad selle kahefaasilise keskkonna oleku muutuse, viivad paratamatult nivoo muutusele katla trumlis. Katla trumlis ja tsirkulatsioonikontuuris olev vesi sisaldab katla tööreziimil teatud koguse veeauru. Veeauru erimaht on tunduvalt suurem vee erimahust. Seetõttu aurusisalduse muutus selles kahefaasilises keskkonnas tingib paratamatult nivoo muutuse ühes või teises suunas. Kui auru osa suureneb, siis nivoo tõuseb. Nivoo muutumist toitevee- ja aurukulu ebabilansist tingitud muutusele vastupidises suunas nimetatakse üleskeemise nähteks. Näiteks koldeekraanide soojusvastuvõtu suurenedes aurusisaldus ekraanides suureneb, mis omakorda põhjustab nivoo tõusu, kuigi materiaalse bilansi järgi (aurukulu on suurem kui toiteveekulu antud ajahetkel) võib eeldada nivoo alanemist.
koordinaadistikus. Vektorit saab esitada ka kombineeritult, mooduli ning kahe suunda määrava ristsuunalise suunavektori abil. Nendeks võivad olla näiteks ühikvektori siinus- ja koosinuskomponendid. Kaks teineteisega ristuvat, siinus- ja koosinuskõvera järgi ajas muutuvat vektori komponenti kirjeldavad ruumis teatud nurkkiirusega pöörlevat vektorit. Selle väite näitlikustamiseks tuletame meelde, kuidas tekib pöörlev magnetväli kahefaasilises mootoris. Selleks on vaja faasimähised nihutada ruumis 90º võrra ning toita neid 90º võrra nihutatud vooludega, st ühes mähises muutub vool siinus-, teises koosinuskõvera järgi. Just sellist siinus-koosinusühikvektorite võtet kasutataksegi sageli vektorjuhtimisel. Suvalise faasimähiste arvuga ning nende voolude ajalise nihutatusega pöörleva väljaga elektrimasina võib suhteliselt lihtsate võtetega taandada ekvivalentseks kahefaasiliseks masinaks
annaabi.ee 
