Aafrikas. Elades savannis oma igapäevast elu. · Elavad väikeste karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt. · Kaelkirjak on taimtoiduline. Paljunemine · Jooksuaeg on juulist-augustini. · Tiinus kestab kuni 450päeva. · Sünnib üks poeg. · Pulmamängus taplevad, pekstes üksteist pea ja kaelaga. Huvitavat · Kaelkirjak võib anda vaenlasele esijalgadega surmava hoobi.
Pildil on kujutatud Navitrollale omases stiilis kaelkirjakut, kes piilub üle pilvepiiri. Kasutatud on üpriski neutraalseid, ning naturaalseid toone ei mingit neoonroosat, ega ka tsüaani. See on naivistlik teos, millel hoolimata ebarealistlikust kujutamisviisist on detailid väga põhjalikult välja joonistatud. Miks mulle Navitrolla tööd nii sümpaatsed tunduvad? Asi ongi just nimelt tema stiilis, mis oma põhjalikkusega on võrreldav isegi fotorealismiga. Üldjuhul ei tundu nö. "kunstiteadmatule" rahvale igasugune impressionism ja sürrealism kunstina, sest tihti on neil kujutatu väga abstraktne, ning raskesti mõistetav. Mis ma siin ikka räägin? Mul endalgi on raskusi nende tööde väärtuse tabamisega. Nüüd tulebki mängu Navitrolla, kes on oma üsnagi "huvitavad" ideed visualiseerinud laiale publikule vastuvõetavas formaadis. Tema pildid on rõõmsameelsed, ning helged, mis loob karge, ning ratsionaalse mõtlemisega põhjamaade kunstihuvi...
Ta teadis, et peab ta päästma, aga kuidas, seda ta ei teadnud. Kaelkirjak otsis metsast pika oksa, et sellega jõehobu august välja tõmmata, aga kahjuks oli jõehobupoiss liga raske. Kaelkirjak hoidis oksast kõvasti kinni, venitas oma kaela ja jõehobu sai august välja. Kõik loomad tänasid kaelkirjakut ja tänuks hea töö eest oli nüüd kaelkirjakul pikk kael ja ta sai kaugele vaadata. Ta unistus oli ometi kord täitunud. Kuidas sööb? Sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi. Kaelkirjak tõmbab pika keelega toidu suhu, kus seda vajadusel segatakse süljega, et lihtsam neelata oleks. Rohtu sööb ja vett joob harva, kuna selleks peab kas pikali viskama või jalad harki ajama
Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100m kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on siin rohkem kui köikides teistes kõrbetes. Loomadest kohtab seal jaanalindu, ninasarviku, elevandi, saakalit, munamadu, leopardi, kaelkirjakut, pruun-vööthüääni jt. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma, sellest on teadlikud nii kõrbeelanikud kui ka loomad, kes kaevavad neid mugulaid kuival ajal ning tarbivad neid söögiks. Kalahari kõrbes kasvab huvitavaid kaktusesarnaseid piimalilli, metsikuid arbuuse, velvitsia, havortia, kõrbesoomuki, kivitaime, piimalille, kaktuse jt. Seal elavad iidsed Aafrika asukad - busmanid (võsainimesed). Nad on väga väikest kasvu ning on kohastunud eluga kõrbetes
pika teekonna alguses on nad sunnitud tundma suurt muret oma ideaalini jõudmisega ja nukrust, et neil pole võimalik sinna pääseda. Mida aeg edasi seda pikemaks vahemaad meie saarekeste vahel venivad ning üha kärestikulisemaks muutuvad veed, millel edasi triivides peame kohale jõudma. Noore inimese elus muutub ettekujutus sellest toredast paigast kuhu ta peab välja jõudma üsna mastaapselt. Me ei vaja enam mängukaru ja kaelkirjakut, vaid tahame juba materjaalseid rikkusi ja et meid võetaks täiskasvanutena ja saame teha sama mis nemad. Üldjuhul me ei jõua selle saareni, või lõpuks ka anname aru, et seda ei olegi vaja. Tasapisi hakkab tekkima mure edasise elu pärast ning saar tuleb järjekordselt mahukalt ümber projekteerida. Inimene hakkab ette kujutama end näiteks kolmekümneaastasena, ta hakkab otsima valdkonda, millele oma elu pühendada ja kuhu ta soovib selle ajaga jõuda
Valisin need, kuna tundusid justkui ühed huvitavaimad. 7 4.1"Kaelkirjak" kokkuvõte Kai oli kõhnake,suurte silmadega, kahvatu ja tundus oma tüsedate vanemate kõrval kuidagi eriti tilluke ja habras. Vanemad on väikese Kai pärast mures,kuna tüdrukul on ussid kõhus, nad ostavad ussirohtu,et väike Kai terveks saaks, Kai aga saab ussiga sõbraks, paneb talle nimeks Tõnis ja viskab rohu aknast alla. Kai istub muutkui akna all ja uurib kaelkirjakut, mis seisab kahe maja vahel, kes magab. Kõik peale Tõnise aga ütlevad, et see ei ole kaelkirjak vaid kraana. Ema oli Kail hoolitsev, kuid ei mõistnud mis tütrel viga on, ta käskis Isal Kaile Barbie osta, et lapsel oleks nukk kellega mängida ning, et ta end üksikuna ei tunneks. Isa oli aga põikpäine, ta muretses oma marjade eest ka öösiti, kuna ta arvas, et pätid tulevad ja viivad aias olevad valmis marjad ära, see oleks justkui nagu rahakotil oleks augud sees.
Savannides elavad ka termiidid, kes on prussakate sugulased. Nad toituvad puidust ja orgaanilistest jäänustest. Oma mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad ehitavad nad seeditud toidu ja pinnase segust. 3.1 KAELKIRJAK Kaelkirjak on kõige iseloomulikum savanni loom. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kilogrammi ja võib elada isegi 30-aastaseks. Pikk kasv võimaldab kaelkirjakul märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult ja seejuures vältima kohutavaid jalahoope, millega loom ennast kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab ta kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta ka 1-12 minutit sügavat und, kusjuures kael on nii kõveras, et puudutab maad. 3.2 LÕVI Lõvi on aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isasloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini
konservikarpi pandud abikaasa. Ta leiab oma naise külmkapist ja peab tema päästmiseks võitlema kurja vangivalvurist viineriga. (Ka siin ilmneb kõhnuse- ümaruse opositsioon.) Teost läbiv reaalsuse ja fantaasia vastandus tuuakse jutustuse kulminatsioonis põhitasandile. Sündmused käivituvad, kui isa laenab aiavalvuriks koera, kelles Kai näeb lõvi. Koer hüppab üle plangu ja põgeneb ning Kai hoiatab kaelkirjakut, et lõvi on tulemas. Öösel aknast välja vaadates näeb ta tervet karja kaelkirjakuid põgenemas ja lõvi neid jälitamas fantaasiast saab reaalsus (kraanast kaelkirjak, elutust elusolend). Tütre toast hääli kuulnud isa tuleb murelikult asja uurima ning soovitab 4 Kail rohkem magada ehk ei näe siis ka igasuguseid viirastusi. Ja Kai heidab
eluvõitluses alles jääda. (Näiteks londilise dinoteeriumi kihvad olid 4 m pikad; mõõkhambulisel tiigril olid mitmekümne sentimeetrised kihvad; sarvedeta ninasarvik indrikoteerium kasvas 8 m pikkuseks ja sai süüa peamiselt puulehti ja võrseid, lennuvõimetu hiigrllind diornis oli 3 m kõrgune ja meenutas noort kaelkirjakut) 30 miljonit aastat tagasi algas üldine jahenemine ning kujunesid välja praegusajale vastavad kliimavöötmed Kujunesid välja inimahvid - simpansid, gorillad ja orangutangid neogeeni lõpul algas põhjapoolkeral ulatuslik jahenemine ning jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike
NB! Pole sugugi ükskõik, milline sidesõna valida, sest sidesõna näitab, milline seos on lauseliikmete vahel. JA, NING ühendavad eri tähendusega võrdseid, samalaadilisi lauseliikmeid. Nt Ma olen kaval ja tark. EGA ühendab võrdseid lauseliikmeid eitavas lauses. Nt Ma pole kaval ega tark. VÕI ühendab vastastikku välistavaid sõnu. Nt Sünnipäevakingiks tahtsin hobust või kaelkirjakut. AGA, ENT, KUID pannakse vastandavate lauseliikmete vahele. Nt Ta oli ilus, aga rumal. VAID vastandab lauseliikmeid eitavas lauses. Nt See ei olnud julgus, vaid hulljulgus. Komaga Komata 1) siduv sõna puudub: Rasmus muutub rahutuks, ta ootab suve. 2) sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, Sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või: Mikk
eluvõitluses alles jääda. (Näiteks londilise dinoteeriumi kihvad olid 4 m pikad; mõõkhambulisel tiigril olid mitmekümne sentimeetrised kihvad; sarvedeta ninasarvik indrikoteerium kasvas 8 m pikkuseks ja sai süüa peamiselt puulehti ja võrseid, lennuvõimetu hiigrllind diornis oli 3 m kõrgune ja meenutas noort kaelkirjakut) 30 miljonit aastat tagasi algas üldine jahenemine ning kujunesid välja praegusajale vastavad kliimavöötmed Kujunesid välja inimahvid - simpansid, gorillad ja orangutangid neogeeni lõpul algas põhjapoolkeral ulatuslik jahenemine ning jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike
Peas, mis kõrgub üle 2 meetri pikkuse kaela otsas, on tal paar ümaraid karvase nahaga kaetud sarvi. Suured silmad on varusatud pikkade ripsmetega. Need kaitsevad looma silmi söögi ajal astelde eest ning annavad talle tasase ja leebe väljanägemise. Märkimisväärse kasvu tõttu saab kaelkirjak toituda puulehtedest, mis asuvad maapinnast 2 kuni 6 meetri kõrgusel. Pikk kasv võimaldab tal ka märgata kiskjaid, kui need on alles kaugel, ja siis põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult, kuid vältima seejuures kohutavaid eesjalahoope, millega loom end kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab kaelkirjak kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta 1-12 minutit sügavat und, kus juures kael on nii kõveras, et puudutab maapinda. Sebra Sebra kuulub hobuslaste sugukonda nagu hobused ja eeslidki. Ta on kuulus oma
arhitektide almanak, ENSV arhitektide almanahh, Deutsche Bauzeitung 1935, nr 12 Pisiskulptuurid, ehted jm: Elsa Kotli bareljeef (värvitud kips), puitvaagen (sünnipäevakink Ilse Kotlile), puulusikas, pross Mallele, pross Anule (MUKI, lõpetamata), medaljon ja kolm prossi (puit), ripats (luu), sõrmus (luu), linnukujuline ripats (puit), koolilõpumärgid (hõbe), puidust pisiskulptuurid: Johan Kotli pea, vana naine, jutlustaja, hobune, hirv, kaks kaelkirjakut, koer, hobuse pea, kaks lindu, kaks kassi, rebane, krokodill, rästik Kotli kavandatud ja/või valmistatud mööblist ja tekstiilidest kujundatud arhtitekti toas olid eksponeeritud: töölaud, joonestuslaud, rööpjoonlaud, kolmnurk, taburet, tugitool gaasitorudest raamil, linnusilmavahtrast sekretär-kapp Ilse Kotlile, raadiokapp, ajakirjalaud metallraamil, pindpõimetehnikas seinavaip „Rukkis“, puidust aiaskulptuur Aku-Aku, põrandavaip (rüiju), padi
Paljud tekkinud imetajad olid liiga suured ja kohmakad, et eluvõitluses alles jääda. (Näiteks londilise dinoteeriumi kihvad olid 4 m pikad; mõõkhambulisel tiigril olid mitmekümne sentimeetrised kihvad; sarvedeta ninasarvik indrikoteerium kasvas 8 m pikkuseks ja sai süüa peamiselt puulehti ja võrseid, lennuvõimetu hiigrllind diornis oli 3 m kõrgune ja meenutas noort kaelkirjakut) 30 miljonit aastat tagasi algas üldine jahenemine ning kujunesid välja praegusajale vastavad kliimavöötmed Neogeen Kujunesid välja inimahvid - simpansid, gorillad ja orangutangid neogeeni lõpul algas põhjapoolkeral ulatuslik jahenemine ning jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike soojenemine. Sellega kaasnes taimkatte pidev muutumine.
annaabi.ee 
