parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada. Koostöömenetlus: (1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt. Siiski ei taganud ka see veel arvestamist parlamendi seisukohtadega, kuna konsensuse toel parlamendi veto ületamine ei valmista eriti palju probleeme. Kaasotsustamise menetlus: alates 1993.a. parlamendi ja nõukogu vastasseisu korral kutsutakse kokku lepituskomitee (15 parlamendi ja 15 nõukogu esindajat). Kui lepituskomitees kompromissi ei saavutata, siis ei ole nõukogul võimalik õigusakti vastu võtta. Muud ülesanded: 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: 1.Konsultatsioonimenetlus 2.Koostöömenetlus 3.Kaasotsustamismenetlus 4
1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 1.5. Amsterdami leping Leping sõlmiti aastal 1997, jõustus 1999. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal PLUSS Austria, Soome, Rootsi. Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine · Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise
poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) * Eesmärgid · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut · Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega Euroopa Liidu põhikursus · Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
poliitika) • Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU • Taani, UK – rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused • Mitmete ÜEA reformide laiendamine • kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus • koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus • Parlamendi volituste laiendamine • õigus moodustada järelpärimiskomisjone • ombudsmani institutsiooni loomine • konsulteerimine komisjoni kinnitamisel • Kaasotsustamise menetluse loomine • Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) * Eesmärgid • Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust • Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut • Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega Euroopa Liidu põhikursus • Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) * Eesmärgid · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut · Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega Euroopa Liidu põhikursus · Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
poliitika) · Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU · Taani, UK rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused · Mitmete ÜEA reformide laiendamine · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus · Parlamendi volituste laiendamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · ombudsmani institutsiooni loomine · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel · Kaasotsustamise menetluse loomine · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) * Eesmärgid · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut · Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega Euroopa Liidu põhikursus · Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
K. Single European Act, lühend 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) SEA) põhimõte Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted · ombudsmani institutsiooni loomine Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu · konsulteerimine komisjoni kinnitamisel sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste · Kaasotsustamise menetluse loomine ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued · Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika * Eesmärgid 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
Taani, UK rahapoliitika (ka Rootsi ei kasuta Euro't) · I sammas: institutsionaalsed muudatused- muudeti toimimises ühteist Mitmete ÜEA reformide laiendamine kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Parlamendi volituste laiendamine õigus moodustada järelpärimiskomisjone ombudsmani institutsiooni loomine konsulteerimine komisjoni kinnitamisel Kaasotsustamise menetluse loomine Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). · II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) Eesmärgid Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
o Subsidiaarsus; o Rahvusparlamendid · Tulem: EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Lihtsustamine ja läbipaistvus (Lepingute struktuuri lihtsustamine: kolme samba asemel üks, EL saab juriidilise isiku staatuse); o Õigusmeetmete ja protseduuride lihtsustamine (Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks; o Õigusaktide süsteem korrastamine ja aktide ümbernimetamine) · Erinev: Euroopa Liidust väljaastumise protseduur? 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Liikmesriigid lootsid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisele ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides · Erinev:
sotsiaalsetest soodustustest, kasumiosadelt saadavatest dividendidest. Kasumiosasid ei maksta välja vaid need jäävad aktsiatena või võõrkapitaliosakutena ettevõttesse. Kui osakud on muretsetud töötajate kasumiosade eest, siis on neil õigus teatud osale neutraalsest kasumist. Positiivsed küljed: töövõtjad osalevad ettevõtte kasumis ja neil on huvi heade töötulemuste vastu. Neil on kaasotsustamise õigus ja nad võivad mõjutada ettevõtte nõukogu tööd. Kõigepealt tehakse tööjõule kulutused, siis võõrkapitalile, siis masinale ja lõpuks see mis üle jääb on omakapital. Tootmine Tootmine kui valmistamine vahetu tooraine töötlemine mille tulemusel saadakse valmistoode. Tootmine kui ettevõtte funktsionaalne valdkond haarab majanduslikke otsuseid selle kohta, mida toota, kui palju toota, kuidas toota.
Vastav parlamendikomisjon kas kiidab saadud arvamus-raport heaks või parandab-täiendab seda ja annab siis seisukohavõtuks parlamendi täiskogule. Raportööriks saamisel käib komisjonisisene võitlus- konkurents. Võidab see, kes on aktiivsem ja kompetentsem antud alal. Raportöör või raporti kirjutamisse kaasata väliseid lepingulisi eksperte. Otsustusi teeb Europarlament vastavalt Amsterdami lepinguga (189/B) sätestatud lihtsustatud Kaasotsustamise Menetluse skeemide kohaselt (vaata lisa ,,Lihtsustatud KAASOTSUSTAMINE"), kus Europarlamendile sekundeerivad Komisjon ja Nõukogu ettenähtud operogramm-tehnoloogiate kohaselt kvalifitseeritud häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse või absoluutse häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse kaudu. Keerukaim otsustusmehhanismi variant näeb ette nn Lepituskomitee sekkumise. Europarlamendi koosseis ja töökorraldus
Komisjon on organ, mis teeb ettepanekuid esmase ja teisejärgulise seadusandluse jaoks, samuti omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 18. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu)
(Komitoloogia). Komisjon on organ, mis teeb ettepanekuid esmase ja teisejärgulise seadusandluse jaoks, samuti omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 35. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu)
üsnagi tõhusate piduritena muuhulgas riivete kaalumisel kui sekkumisvalikute tegemisel. Tasakaalumehhanismid suveräänsuse ja rahvuslike eelistuste kaitseks: Pädevuste piiritletus, subsidiaarsuskontroll EL ja liikmesriigi tasandil (tugevdatud rahvusparlamentide roll aluslepingus ja järjest enam ka siseriiklikes mehhanismides valitsuse tegevust ohjavana), läbipaistvusreeglid, hääleõiguse ja kaasotsustamise ulatus, hädapidurid, sõnaselgelt väljendatud kompetentsid, sillaklauslid minevikus, eelarvepädevus jne. Rahvuslikul tasandil on pädevuste teostamise tasakaalustajateks loomulikult ka põhiseaduslikud kaitsemehhanismid, sealhulgas demokraatlikud rahvuslikud valikud. Pinged Euroopa Stabiilsusmehhanismi näitel Vaidluse olemus: õiguskantsleri taotlus tunnistada Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu põhiseadusega vastuolus
annaabi.ee 
