oma riigipiiride suurendamisest, ega hoolinud inimestest kes riigis elasid ja kellel olid omad soovid. See tõi kaasa ka ülemaailmse sõja ja mässu, mis tappis miljoneid süütuid inimesi. Ning see on ilmne märk, et ühiskond oli siis tasakaalust väljas. Kahjuks on ka tänapäeval näha minevikus tehtu jälgi, sest kuuleme siiani telekast kuidas keegi on teise kodaniku maha lasknud ja kuidas kusagil on tehtud pommiähvardus sõda alustada. Tuleb mõelda oma kaasmaalastest kui võrdsetest, väärtustada ja toetada inimesi oma ümber ja aidata neid, kellel on abi vaja. Väike heategu, nagu näiteks prügi üleskorjamine või naabrile ’’tere hommikust’’ ütlemine, võib nii mõnelegi naeratuse suule tuua. Igal teol on oma tagajärg, peab ainult vaatama et see tagajärg oleks lõpptulemusel positiivne mitte negatiivne. Ühtegi tegu ei tohiks teha kellegi arvelt nii, et see teisele kahju põhjustaks, seepärast peab ka oma tegudele
ebaadekvaatseid valikuid. Meie riigi osakaal pagulaste vastuvõtmisel on siiani olnud üsna väike, kuna enamus sõjapõgenikke on alles siia saabumas. Sellest hoolimata toimub Eestis juba üsna uskumatuid sündmusi, mis on alguse saanud tohutust vihaõhutamisest. Näiteks süüdati alles hiljuti Vao külas oleva pagulaskeskuse hoone, kus viibisid ka väiksed lapsed. Seda uudist kuuldes olin šokeeritud, et keegi meie kaasmaalastest on tõesti valmis minema nii kaugele. Pagulane on sõjapõgenik, jäädes seejuures siiski inimeseks. Isik, kes taolise kuriteo toime pani, on ilmselt kaotanud viimsegi inimlikkuse ning taktitunde. Taoline juhtum ei piirdu kahjuks vaid Eestiga, kuna veidi aega hiljem kordus ajalugu Saksamaal, väikses linnas asuvas pagulaskeskuses, mille süütamise tagajärjel sai vigastada palju inimesi. Meie rahvas on mures Eesti tuleviku pärast ning kardetakse seda, kas meie keel ning
Nagu näiteks 19.10 "Vooremaa" kajastas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helle Roobi valimist Jõgevamaa aasta õppijaks. Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata
Selline orkestrikäsitlus on avaldanud suur mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule. Järgmine sümfoonia valmis aastal 1834 ja see kandis nime ,,Harold Itaalias". Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest. Tee teos oli neljaosaline. Tema kaasmaalastest publik ei võtnud teda enamasti vastu suure vaimustusega, kuid Berloize jätkas muusika loomist suure kirega. Tema parim ooper ,,Benvenuto Cellini" vilistati esietendusel publiku poolt välja. Ebaedu aga ei jätkunud, kui 1838. aastal tõi üks ,,Harold'i" sümfoonia ettekandeist kaasa Paganini suure poolehoiu ning rahalise kingituse Berloizele. Berloiz kirjutas ka teoseid 1830. aastal toimunud revolutsiooniohvrite mälestuseks. Nendeks teosteks olid 1837
kirjandusteoste lugemise põhjal sümfoonia ,,Harold Itaalias". Teos on autobiograafiline nagu ka ,,Fantastiline sümfoonia". Kangelaseks on kaasaja rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest. ,,Harold Itaalias" kuulas kuulus Paganini, kes oli sellest sümfooniast väga vaimustatud ja ei suutnud tagasi hoida oma pisaraid. Järgmisel päeval kinkis ta Hectorile 20 000 frangi suuruse pangatseki. Hector lõik muusikat suure sisemise kirega, kuid kaasmaalastest publik võttis tema toeseid vastu ükskõiksusega. ,,Benvenuto Cellini" oli Hectori elu parim ooper, mis vilistati ka meeletu publiku poolt välja. 3 1830.aastal toimunud revolutsioonis langenud ohvrite mälestuseks kirjutas Hector 2 sümfooniat. 1837.aastal valmis ,,Reekviem" ja 1840.aastal ,,Leina triumfi sümfoonia". Hector sai suurt inspiratsiooni ka kirjandusteostest, näiteks 1839.aastal kirjutas sümfoonia ,,Romeo ja
eksootikat, siis Goethe huvi Hafizi vastu oli filosoofilist laadi Kuigi Goethe nimetas oma luuletsükli ,,diivamiks" (pärsia k ,,kogu"), kasutas ta seal saksa rahvaluulele omaseid nelikvärsse ja ei püüdnud teha Ida-ainest valitsevaks ega Ida Läänele vastandavaks. Selle teose kogu 12 tsükli (raamatu) on kesksel kohal on luuletaja, kelle rolli üle Goethe pikemalt mõtiskleb. Tema ideaalis on luuletaja tark, vabameelne isiksus, kes kuulub kõrgema vaimu väljavalitute sekka. Erinevalt oma kaasmaalastest romantikutest hoidus Goethe ülemäärasest müstikast ja irratsionaalsusest. Üsna tihti on tema selleaegses luules aforistlikke ja humoristlikke jooni maandamaks paatost. Luuletuses ,,Eelmaik" vihjab Goethe, et kui kaunis uus noorus paradiisis ka ei ootaks, on vaja nooruslikku eluindu ja armastust juba siinpoolses elus. Üldse laienes Goethe hilisluules filosoofiline rõhk. Goethe jäi elukõiksust ja inimest selle osana jaatama elu lõpuni.
· Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2000 · Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett 2001 · Prantsuse Auleegioni Suurrist 2001 Lennart Meri oli silmapaistev president, kes kujundas peale Baltimaade iseseisvumist mitte ainult maailma suhtumist Eestisse vaid kogu Baltimaadesse, kuid ta oli ka silmapaistev inimene. Selle kõige põhjuseks oli hämmastav oskus sõbruneda, sirutada abikäsi inimestele, olgu nad presidendid või kõige vaesemad tema kaasmaalastest, kirjandusteadlased ja filmiprodutsendid või need, kes polnud oma elus ühtki raamatut lugenud. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http://www.raamatukoi.ee/Lennart Meri http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26208 Paul Goble´i järelehüüe heale sõbrale Eesti Vabariigi endisele presidenile Lennart Merile
Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? *Kõnes oli kindel suunitlus Öölaulupeole Isiklik arvamus kõnest Minule isiklikult läks väga hinge see presidendi kõne. See oli ka põhjus, miks otsustasin just sellest kõnest analüüsi teha. Olen uhke selle üle, et olen eestlane. Kõne pani mind sügavalt järele mõtlema vabaduse ja iseseisvuse üle. Kui õnnelikud me, et oleme vabad. Kõne pani ka mind rohkem kaasmaalastest hoolima ja abivalmivam olema teiste inimeste suhtes. 8
1. Kes oli tähelepanuväärseim inglise arhitekt 17 saj I poolel? Inigo Jones 2. Milline tähtis projekt telliti eelnimetatud arhitektist, mis sellest valmis jõuti ehitada? Whitehalli kuningalossi kavand. Valmis jõuti vähe ehitada, säilinud on kahekorruseline piduderuum Bonqueting House 3. Milline mandri Euroopa kunstnik kaunistas eelnimetatud hoone allegooriliste maalidega? Peter Paul Rubens 4. Kes tema kaasmaalastest veel kaua aega Inglismaal töötas ning kuningaist ja kõrgaadlikeist portreid maalis? Anthonys van Dyck 5. Nimeta suurim Inglise arhitekt 17. saj II poolel? Nimeta tema peateos. Christopher Wren ,,Saint Pauli katedraal" 6. Kirjelda inglise parki. Taotleb juhuslikkuse võlu. Üksikud huvitava võraga puud või puuderühmad ja metsasalud, hoolikalt pügatud muru. Teerajad looklevad, ojade paisutused
18 väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama. Lennart Meri oli silmapaistev president, kes kujundas peale Baltimaade iseseisvumist mitte ainult maailma suhtumist Eestisse vaid kogu Baltimaadesse, kuid ta oli ka silmapaistev inimene. Selle kõige põhjuseks oli hämmastav oskus sõbruneda, sirutada abikäsi inimestele, olgu nad presidendid või kõige vaesemad tema kaasmaalastest, kirjandusteadlased ja filmiprodutsendid või need, kes polnud oma elus ühtki raamatut lugenud. KASUTATUD KIRJANDUS ,,Lennart Meri. Vabaduse valus valgus" /Henn Põlluaas :Kunst, 2011 ,,Vikerkaare värvid : Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi" / Kulle Raig, Ene Kaaber Tallinn : Varrak, 2003 http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/lennart_meri 19 http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/vanakuld/hammastavalt-ajakohane-
meelestatud haritlaskond. Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku, selleks et olevikus vastu pidada. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-50.sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest, paljud jäid sõjavangidena liitlaste kätte või olid sõja-aastatel sunniviisiliselt Saksamaale tööteenistusse saadetud. Enamik pagulastest oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse
kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja vabadust. 1970. aastatel tekkis vastupanukultuur, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. *Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Eestlaste rändamine sia alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest, paljud jäid sõjavangidena liitlaste kätte või olid sõja-aastatel sunniviisiliselt Saksamaale tööteenistusse saadetud. Enamik pagulastest oli koondunud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse
6) riigivõimul on üks keskpunkt. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 2) Eesti kogukonnad väljaspool Eestit 20.sajandil. Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed pagesid kodumaalt Nõukogude okupatsiooni eest. Enamik pagulastest oli koondanud Rootsi ja teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, kus nad paigutati ümberasujate laagritesse. Käidi ümberasujate laagrites pagulasi veenmas kodumaale vabatahtlikult tagasi pöörduma. 1972
vad vanglas; rüvetatakse ausambaid. Timukatest on tehtud kangelased, kes käivad vabalt ringi; patrioote aga kiusatakse taga ja pannakse vangi. Lätis ja Eestis kehtiv apartheidisüsteem toimib EL-i ja NATO soosimisel. Rõžkovi järeldused on lihtsad: Moskva peab rohkem sekkuma Balti riikide asjusse, kuna tänapäeva Venemaa ei ilmuta kahjuks järjekindlust oma kaasmaalaste kaitsmisel Baltikumis; 1999. aasta seadus kaasmaalastest Baltikumis ei tööta. Venemaa senine “tolerantne” joon on perspektiivitu. “On vaja uusi lähenemisi, uusi instrumente, uut ja aktiivsemat tege- vust. Selle kohta on vaja riigi juhtkonna printsipiaalset otsust. Ilma selleta jääb balti russofoobide ja nende soosijate suureks heameeleks kõik vanaviisi.”65 Vene valitsus peab avaldama pidevat survet Balti riikidele. Patrioodid ja “õiged vene-
annaabi.ee 
