enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. Jätkusuutlikkus ja keskkonnahoidlikkus peavad kasvama nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas ning EER liikmed on valmis selles protsessis osalema. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma kaaskodanikke, kaitseme kõige paremini isiklikke huve. Panustame lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad meil toime tulla tervetena ning väiksema keskkonnamõjuga, elamata tulevaste põlvede arvelt. Selle eelduseks on sisukam haridus, innovaatiline teadus ja tehnoloogiaarendus ning võime mõista maailmas toimuvat. Meie roheline maailmavaade pole
Õiglaselt ebaõiglane maailm Kõik näib justkui õiglane. Kõigile kehtivad võrdsed õigused, seadused on igaühele täitmiseks ning kui inimesele liiga tehakse on teoreetiliselt võimalik õiglus jalule seada. Ideaalses maailmas järgikski viimne kui üks ilmakodanik eeskujulikult seadusi ning oleks nõus või püüaks vähemalt aru saada kaaskodanikest. Reaalsus on aga see, et nii see ei ole ja ei hakka ka kunagi olema. Miks see nii on? Üheks põhjuseks on seadused. Kui te nüüd arvate, et sellega soovin öelda, et seadused muudavad maailma ebaõiglaseks ning ühiskond toimiks paremini kui neid ei eksisteeriks, siis nii see siiski pole. Küll aga arvan ma, et kuigi maailmas püüeldakse selle poole, et seadused oleksid õiglased, siis selle saavutamine on pea võimatu
koos nende teiste mõistuse ja kõnevõimega organismidega, koos teiste inimestega, nende all, nende peal, nende vahel ja nende hingede sees, sest nad on kõikjal ümber. Inimene peaks olema ühiskondlik olend, seega ta on kohustatud looma suhteid teiste indiviididega tema ümber. Kuna inimene ise on indiviid, on tal vaid talle endale kui isikule omased iseloomuomadused. Need omadused on mõjutatud ja kombineeruvad vastavalt ümbritsevale keskkonnale, peamiselt mõjutatuna kaaskodanikest. Kas olemata osa ühiskonnast, on võimalik siiski eksisteerida inimese kui isiksusena? Sõnade ”ühiskond” ja ”materiaalsus” vahele võiks tõmmata võrdusmärgi, sest materiaalne, rahaline kindlustatus tagab inimesele ka hingelise rahulolu. Vähemalt on nii inimestele õpetatud. Kiviajal sõltusid inimesed üksteisest, käisid koos jahil ning elasid üheskoos. Keskajal väärtustati hingeelu, levis ristiusk ning kuigi inimesed olid suhteliselt vaesed, võisid
karantiini. Camus analüüsib tohutult just seda, kuidas saavad inimesed hakkama eelkõige iseendaga tõugatuna üksildusse, äralõigatuna lähedastest. Millised tunded valdavad inimesi katku esimestel kuudel ja millisteks on transformeerunud kaaskodanike inimmõtted katku viimases etapis. Camus' tõeliselt hämmastav sõnastus analüüsimaks erinevate, väga erinevate, isiksuste loomust ja viimase muutumist. Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja hakkasid tööle koos teistega, et katku vastu võidelda, kuid oli ka neid, kellele katk oli absoluutselt kontimööda ja kes olukorda nautisid. Samas leidub alati ka neid, keda igasugused elulised muutused muudavad tülpinuks ja ükskõikseks. Raamat on kirjutatud päevikuvormis täiesti adekvaatselt, kedagi ega midagi ülistamata ega kõrvale jätmata. Räägin natuke ka tegelastest: Dr. Bernard Rieux -
mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahelised suhted, kust koorub hästi välja klassikalise eestlase olemus, ka tänapäeval. Tänu sellele, millisena on kujutanud Eesti kirjandusklassikud, sealhulgas Tammsaare, meid endid, on kujunenud eestlastes arusaam kaaskodanikest kui konservatiivsetest ja külmadest inimestest. Sellena, keda arvame end ise olevat, võima ka teistele väljaspoolt või vähemalt anname neile põhjuse meist nii mõelda. Tammsaare loomingus on kajastatud naabrite vahelist kadedust. Tähtsal kohal oli oma talu, mida üritati pidevalt paremaks muuta ja selle seisukorda parandada. Võrreldi ikka aeg-ajalt naabertalu ja enda oma ning jälle mõeldi välja viis, kuidas teha talu kõrvalaedsest paremaks. Alati pidi olema üleolevam tunne
ERAKOND EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt väljaspoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma kaaskodanikke, kaitstakse kõige paremini isiklikke huve. Panustatakse lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad toime tulla tervetena ning väiksema keskkonnamõjuga, elamata tulevaste põlvede arvelt. Selle eelduseks on sisukam haridus, innovaatiline teadus ja tehnoloogiaarendus ning võime mõista maailmas toimuvat. Roheline maailmavaade pole
,,Inglise kuningas Charles I portree" 10.Hollandi zanrid e. Olustikumaal Frans Hals(maalis naeratavaid inimesi) ,,Naeratav kavaler" Uued zanrid tekkisid, vaikelu e. Natüürmort, olustikumaal, Väga palju oli kunstnikke , keda nim. ,,väikesteks hollandlasteks", nende maalide väikeste mõõtmete tõttu , maalid olid mõeldud tavakodanike elutubadesse Frans Hals(1581/85-1666; peetakse Hollandi maalikoolkonna rajajaks ja suurimaks Portreemeistriks; portreed kaaskodanikest; suured grupipildid; maalis mustlasi; kõrtsi külastajaid) ,,Haarlemi nõid" töödes elurõõmu , naeratavad inimesed ,,Naeratav kavaler" Rembrandt Harmenz van Rijn (1606-1669;väga hea graafik; maalija; algul maalis Piibliteemasid; looming on vaos hoitud;kinnine ; sügav; eriliselt peen heledate, tumedate toonide astmestamine ning lemmikvärvideks olid pruun ja kuldkollane;1634 abiellus rikka Sashiaga;1642 suri Sashia ning majanduslik olukord hakkas allamäge minema)
Teiseks tähtsaks zanriks oli fuuga, mis kroonis polüfoonilise muusika ligi kümme sajandit kestnud arengut. Fuuga oli oma ülesehituselt küllaltki keeruline. Seal kasutati mitmesuguseid kontrapunkti- ja imitatsioonivõtteid, nad olid kahe-kuni viiehäälsed ning teemat korrati korda mööda kõikides häältes muutumatul kujul. Maalikunst - Tahvelmaalile eelistati seina- ja laemaale. Tekib ettekujutus inimesest, kui vastuolulisest ning keskkonnast ja kaaskodanikest sõltuvast indiviidist. Armastati kujutada mitmesuguseid röövimisstseene. Rõhutati ka mõistuslikkust, tasakaalukust ja kirgede ohjeldamist. Barokk-kunsti inimene oli rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul musklitega. Arhitektuur, skulptuur - Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokiarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni
ebameeldivaiks osutuda. Ennatlikke järeldusi tehakse peamiselt varasematele kogemustele tuginedes, levinud on üldistamine, inimese pidamine kellekski, keda ta meenutab ja sellega kaasneb tihti eeldus, et inimene käitub nii, nagu oodatakse. Kes aga hakkab võõrast esmakordselt kohates mõtlema sellele, milline on tema hingeelu või minevik, kes vaevub uurima tema eelistusi ja kuulama ta arvamusi? Väga vähesed, ülipõhjalikud inimesed. Ometi on just see tihti olulisim, mis kaaskodanikest õige pildi annab ja väldib vastasseise ning vääritimõistmisi. 2.1 Esmamulje töövestlusel Enamik kohataotlejaist teab, et tööintervjuul tuleb endast hea mulje jätta, kuid tihti ei osata seda teadmist rakendada. Mitte ainult korralikud riided, kena soeng ja läbimõeldud jutt ei ole otsustavad, vaid hoopis see, et osataks õigesti käituda ja rääkida ning positiivselt mõjuda just esimestel minutitel, sest tööintervjuul on
10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal. Sel perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed. Frans Hals naeratavad lõbusad inimesed Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed. Naeratav mustlanna Lõbus joodik Broecke portree Haarlemi nõid Rembrandt Harmenz van Rijn Alustas väikeste väga ühtlaselt maalitud piibliteemadega
Kuid olles midagi välist, ei saa nad olla õnnelikkuse tingimuseks. Selles mõttes võtab stoik küll osa ühiskondlik-riiklikust elust, kuid ei seo oma õnnelikkust sellega. Sisemise ükskõiksusega tuleb suhtuda ka rahvuslikesse tingimustesse ja normidesse, millesse inimene sünnib. Samas aktsepteerib stoik selle maa ja rahva tavasid ning kombeid, kelle hulka ta satub sündima, ning toimib seal kehtivate seaduste kohaselt. Tark erineb aga oma kaaskodanikest teadmise poolest, et nagu kõike maailmas, nii valitseb ka kõiki rahvaid tegelikult üks ühtne norm, logos. Õigus ja õiglus ei ole midagi inimeste juhuslike kokkulepete kaudu loodut; nad ei seisne ka mitte üksikute riikide positiivses õiguses ja selle järgimises. Olemasolevate riikide seas on ju ka türanniad, kus valitsevad ilmselt meelevaldsed seadused. Tõeline seadus ei ole aga mitte mingi inimlik leiutis, vaid midagi igavest, mis valitseb tervet maailma
Aga las ta mõtleb endamisi järele, et teekonnale asudes varustab ta end relvadega ja eelistab minna suure saatjaskonnaga, et magama minnes lukustab ta uksed, et isegi omaenda majas lukustab ta oma varalaekad, ja seda isegi siis, kui ta teab, et on olemas seadused ja relvastatud riigiametnikud, kes maksavad kätte kogu ülekohtu eest, mis temale tehakse. Mida ta arvab oma kaasinimestest, kui ta ratsutab relvastatult, oma kaaskodanikest, kui ta lukustab uksed ning oma lastest ja sulastest, kui ta lukustab oma varakastid? Kas ta oma tegudega mitte ei süüdista samapalju inimkonda kui mina oma sõnadega? Kuid keegi meist ei süüdista selles inimese loomust. Inimese ihad ja teised tungid ei ole iseenesest patt. Ja rohkem pole seda neist tungidest tulenevad teod, kuni nad arvestavad seadust, mis neid keelab. Kuid seadusi, mida pole tehtud, ei saa
Ratsionaalsus, vaba tahe, valik Determinism (bioloogilise, psühholoogiline või sotsiaalne Keskmine probleem on karistuse Keskmine probleem on kausaalsus probleem (põhjuste otsimine) Indiviid on iseseisev olend, Kurjategija erineb teistest samasugune nagu teisedki kaaskodanikest, ta on eriline isik või kodanikud, kuulub erilisse klassi 11. Kaasaegse vanglakaristuse teke ja areng kuni XX sajandi alguseni (Bentham, Howard). Uut tüüpi vanglad Ameerikas (Philadelphia, Auburn). Esimene vangla tänapäevasemas mõttes, vangla kui kinnine asutus, kus kurjategijaid üritati mõjutada sotsiaalsete vahenditega, asutati 1550. aastal Inglismaal Bridewelle's. Bridewell'i vanglat
Solon tühistas võlad ja vabastas seega võlgade tõttu sõltuvusse langenud vaesed ateenlased kohustustest. Võlgade katteks võõrsile orjusse müüdud osteti vabaks ja edaspidiseks keelati isikutagatisel laenud ning ateenlaste orjastamine võla katteks. See abinõude kompleks, mida Solon ise oma värssides nimetas maa vabastamiseks, on hlisematest allikatest tuntud seisachtheia (koorma heitmise) nime all. Seisachtheia tegi lõpu Ateena talupoegade isikusõltuvusele rikkamatest kaaskodanikest. Kõik Ateena kodanikud jagas Solon maaomandist saadava sissetuleku alusel nelja varanduslikku klassi, seades klassikuuluvusest sõltuvusse nii kodanike õigused kui ka kohustused. Sissetulekut mõõdeti mahuühikutes medimnostes (1 medimnos = u. 52 l) millega tõenäoliselt mõõdeti teraviljasaaki. 500-medimnoselise aastasissetulekuga kodanikud olid edaspidi kohustatud riiki finantseerima: varustama väge ja sõjalaevu ning korraldama pidustusi
annaabi.ee 
