käesolevast ametijuhendist. 3.4 Õpetaja tööaeg on 35 tundi nädalas 3.5 Õppetundidest ülejäänud tööaeg hõlmab tundideks ettevalmistamist, töö analüüsimist, dokumentatsiooni täitmist, pedagoogide ja lastevanemate vahelise ühenduse pidamist, enesetäiendamist, õpilaste järeleaitamist. 2.PÕHIÜLESANDED 2.1 Õpilaste juhendamine, nende arengu ja motivatsiooni toetamine 2.2 Õpilaste kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse 2.3 Õpilastes kaasinimest austava suhtumise arendamine .4 Tunni ajal tuleb õpetajal tagada distsipliin, vajadusel ennetada ja lahendada probleeme. Ta peab arvestama õpilaste individuaalsete võimete ja erivajadustega ning julgustama ja juhendama neid tulemuste saavutamisel. 3.KOHUSTUSED 3.1 Valmistub hoolikalt igaks õppetegevuseks ja igaks ainetunniks. 3.2 Teatab õpilastele kontrolltööde läbiviimise graafiku, nõutavad õpitulemused ning hindamise põhimõtted. 3
näiteks elu ei saa taastada. · Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ''Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.'' Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I. Kant- Tõeliselt hea tegu on see, mis on tehtud vabast tahtest. Ta ei tegele probleemiga, kuidas seda omadust inimeses kujundada. · Et inimene saaks moraalselt tegutseda peaksid nii õigused ka kohustused tasakaalus olema. · Iga õigus sünnitab kohustuse
Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv Kanti õiguste ja kohustuste teooria Inimese moraalseks tegutsemiseks peaksid õigused ja kohustused tasakaalus olema. Iga õigusega kaasneb kohustus. . kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga Õigus on eetiline miinimum
tahaks politseisse joosta. Ent Humbert ähvardab Lolitat: kui tüdruk ta reedab, satub mees vanglasse ja ja Lolita lastekodusse. Mida peab vaene tüdruk tegema? Ta jääb häda sunnil mehe juurde. Ainult enda päästmiseks langeb ta Quilty, esimese ettejuhtuva kaela. Nabokov ise nimetas Humbertit ,,jäledaks elukaks." Too tunneb vahetevahel häbi, sest teab, mida lapsele teeb. Humbert tunnistab asjaolu ,,et Lolita ei näe minus kallimat, võluvat meest ega ka sõpra, isegi mitte kaasinimest, vaid üksnes täitmatust himust kilavat silmapaari ja tõmblevat keha, ning võtta asju nii nagu ta on." Need on küll muljetavaldavad mõtted, mida väljendab see haige mees, keda suur painav armastus teeb kurjategijaks. Lolita on tema ori, tema ohver
Noored lähtuvalt kõik selle eesmärgi nimel, et leida piire. Ühiskond osutab talle karuteene: sinnani, kus ootab ees valuline maandumine vanglas või mulla all, tohib kõike. Suhteliselt suur osa tänasest noorte põlvkonnast on üles kasvanud vabakasvatuse kõikelubatavuses. Sel on lastud vohada nii perekonnas kui koolis. Tulemus on korratus: uljastel noortel puuduvad sisemised normid ja piirid, ei hooli nad ka ühiskonna normidest. Nendest kasvavad inimesed, kes ei austa kaasinimest kui inimest, kes ei austa elu kui looduse kingitust. Neil on vaid oma ego: teeb, mida tahab. Maailma terviklikkus aga eeldab korda. 7 Kasutatud kirjandus: 1. Raamatud ''Kiusamiskäitumise mitu tahku'' K. Kõiv ''Kuidas aidata uimastiprobleemidega last.'' P. D. Rogers ja L. Goldstein ''Ei vägivallale'' Lastekaitse Liidu konverentsi materjalid 2. Internet http://www.koolielu.ee/
ligikaudselt moraalsest või kohasust. Konfutsius ei ühendanud seda otseselt li´ga, kuid see annab tema süsteemile moraalse printsiibi, millest lähtudes võib hinnata ühiskondlikke rituaale. Konfutsiuse moraalifilosoofia pildile annab viimase lihvi salapärane mõiste ren (inimlikkus). Seda tõlgitakse vahel ka heatahtlikkuseks, lahkuseks või südamlikkuseks. Kui Konfutsiuselt päriti ren`i tähenduse kohta, vastas ta: „Armasta kaasinimest.“ Mõistet ren kasutades peab Konfutsius seda selgelt kõige olulisemaks:“Mis teeb li`ga (rituaaliga) see, kel puudub ren? Seega saab inimlikkus ehk lahkus ühiskonnakorra juhtivaks printsiibiks. Kuigi Konfutsius ei selgita lõpuni, mis see ren õieti on, täpsustasid tema järgijad atud vihjeid nii, et see termin sai keskseks Hiina filosoofias. Hani dünastia (206 eKr- 220 pKr) mõttetargad andsid selle tähenduseks „armastus“, millest lõpuks sai „universaalne armastus“
Pühakiri Koraan; kõik teistsugused pühakirjad hävitati Rajaja Muhammed ehk Mohammad; sündis 570. pKr Mekas; 40aastaselt sai ilmutuse ingel Gabrielilt Pühad paigad Meka, Mediina, Jeruuselemm; Kaaba tempel; Nutumüür Iseloomulikud riitused Meka poole palvetamine viis korda päevas; palverännak; paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul Kristlus: Lunastusõpetus allumine Piiblile ning Jumala tahtele; armasta Jumalat kogu hingest, väest ja südamest; armasta kaasinimest nagu iseennast Kogudus umbes 2,2 miljardit inimest; kirik; ordud; kloostrites kas nunnad või mungad Iseloomulikud tunnused alguses koguneti sünagoogides; preester on inimese ja jumala vahendaja; protestantlikes kirikutes viib jutlust läbi õpetaja; babtistlikes ehk vabakirikutes võivad jutlust läbi viia kõik koguduseliikmed; erinevad kirikusuunad erinevad tugevalt; laul kirikus võib olla saatega või ilma,
on vaid Vana ja Uus Testament. Õpetuse kohaselt Jumal on maailma looja ja ta on kõikvõimas; Kristus suri kõikide inimeste pattude eest lunastus on saavutatav vaid siis, kui inimene võtab omaks selle, et Kristus langes tema pattude eest; Elu jätkub pärast surma igavene elu. Kristluse kaks käsku, mis on kogu kristliku maailma eetika alus: 1) Armasta jumalat kogu oma hingest, südamest ja jõust/väest; 2) Armasta oma kaasinimest nagu iseennast. Peasuunad on: 1) Protestantlik (nt. Luterlik); 2) Rooma-Katolik; 3) Kreeka-Katoliklikust arenenud Õigeusk (nt. Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid; 6) Atheistid. Jumalateenistuse komponendid: palvetamine; pühakirja jutlus; laul; sakramendid. Kõige pühamad kohad kuhu on Jeruusalem, Istanbul ja Rooma. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Sümboolika: 1) Kalakuju tulenes ....
Umbes 30 aastaselt hakkas ta tegutsema rändõpetajana ehk rabina. Ta kuulutas seda et jumala riik saabub või on saabunud. Jumala riik tähistab muutunud inimest. Ta võttis vana juutide õpetuse ja andis selle uue tähenduse. Variserid ja saduserid võtsid käske hästi vastu ja tegid kõike käskude järgi. Kristus rääkis hoopos et tuleb täita põhiliselt kahte käsku: 1. Armasta jumalat kogu hingest ja väest. 2. Armasta oma kaasinimest nagu iseennast. Kristus kogus oma eluajal enda järgijaid ehk jüngreid oli kaks ringi oli suurem ring, mis koosnes umbes 70-st inimesest ja väiksem ring kus oli 12 inimest. Jüngritest tuntumad: Peetrus, Juudas. Nad mõlemad reetsid jeesust. Kristus tapeti ära juutide poolt roma jõudude poolt. Ta hukati selle pärast, kelleks ta ennast pidas. Jeesus võeti kinni ja viidi rooma valitseja juurde ja räägib et see pidas ennast paremaks kui keiser ja värki. Ta löödi risti, mis
kaudu tegutseb Jumal ka tänapäeval meie maailmas; 7) Kristlased moodustavad perekonna ehk Kiriku; 8) Kristus suri kõikide inimeste patu eest lunastus on saavutatav vaid siis, kui inimene võtab omaks selle, et Kristus langes tema pattude eest; 9) Elu jätkub pärast surma igavene elu. * Kristluse kaks käsku, mis on kogu kristliku maailma eetika alus: 1) Armasta jumalat kogu oma hingest, südamest ja jõust/väest; 2) Armasta oma kaasinimest nagu iseennast. * Algselt olid kõik Kristlased sellised, kes käisid samuti sünagoogides, kuid üsna pea tekkisid suured erinevused Juutidega ja siis need kogudused liikusid eraldi mujale. Esimene kristlik kogudus rajati Jeruusalemmas Sauluse (hiljem tema nimi Paulus) poolt ja esimene kirik oli katoliiklik ehk kõiki Kristlasi ühendav kirik. Üsna varakult kujunevad välja autonoomsed kirikud esimesed on nt Armeenia Õigeusu kirik jms, mis kujunevad välja juba 1-2 saj pKr. 1054
Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada:
-) Sotsiaalpoliitiline võõrandumine ehk ühiskondlikus sfääris muutub inimene ühiskondlikus mõttes passiivseks ja tel tekib tunne, et temast ei sõltu midagi ning seega ta loobub isegi üritamast.. -) Psühholoogiline võõrandumine ehk võõrandumine inimestevahelistest suhetest toimub paralleelselt kahe eelmisega ja see tähendab seda, et inimestesse hakatakse suhtuma vaid kasulikkuse seisukohalt ehk kaalutakse inimesi ning vaadatakse, mis kasu temast oleks. Üldiselt kaalutakse kaasinimest kui mingit vahendit oma huvide saavutamiseks ja inimene muudab oma enda omadused ja oskused nö kaubaks, mida ta hakkab vahetama või müüma. * Frommi on mõjutanud eksistentsialism, mis on vägagi pessimistlik filosoofiline vool ning erinevalt sellest filosoofia voolust on Fromm siiski vägagi optimistlik. -) Tal on termin ,,lootev inimene", mida ta kasutabki enda kohta. * Inimese tähtsaimaks omaduseks peab Fromm võimet armastada.
Jah, surm tuleb tingimata, isa mul ootab teda juba väljas ukse ees päikesepaistel. Aga nüüd ütles härra Maurus mulle tunnid üles. Miks ta seda tegi? mis te arvate? Õige põhjus? Ma ütlen teile, noormees: ma ei mäletanud teie nimesid, aga kui õpetaja ei mäleta õpilaste nimesid, siis ei armasta ta neid. See on õige põhjus. Härra Maurus märkas seda, teiegi märkasite. Sest mis õpetaja see on, kes ei armasta oma õpilast, kes ei armasta temas tulevast, arenevat inimest, kaasinimest, kaasvõitlejat igaviku rajal üliinimese suunas. Õige, õige! Mina, õpetaja, ei armastanud teid, ei õpetanud teile armastust, kuis võisite siis teie mind armastada! Ei, teie ei võinud. Seda mõistan alles nüüd. Nõnda kannatas inimsus, tõsine inimsus ja teie. Aga õpetaja peab ometi olema inimene, tõsine inimene. Õpilane maksab küll temale palka, aga õpetaja peab siiski jääma inimeseks. Mõistate? Õpetajas on inimest, koolidirektoriski on pisut
annaabi.ee 
