Eesti riigieelarve 2013 Kredi Aim 12 b Muutused võrreldes 2012.a Kulude kasv: Pensionid 93,3 mln eurot Ravikindlustus 55 mln eurot Uued raudteeveeremi soetamise väljamakse 43,8 eurot Kaitsekulud 20,7 mln eurot Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot Kulude vähenemine: Välistoetused 50,4 ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot Top up väheneb 8,8 mln eurot CO2 väheneb 181,7 mln eurot Uued tegevused Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot Kutseõppekavade reform 5 mln eurot Riigieelarvete osakaal SKPst, % Kulud 2012/2013 Investeerinkute vähenemine CO2 arvelt
Riiklike ekspertide lähetamise toetus 650 000 650 000 0 0 0 0 650 000 Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiumiprogrammi 75 000 75 000 0 0 0 0 75 000 kaasfinantseerimine Meede 5.3. "Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja 11 000 000 0 0 11 000 000 0 0 11 000 000 mittetulundusühenduste töötajate koolitus ja arendamine" Meede 5.4
käibemaksuna sadu miljoneid kroone. Kui see kõik oleks minu teha, siis vähendaksin ka tulumaksu kuna see on ettevõtlikkuse tapmise maks. Mida kõrgem see on, seda vähem on inimesed motiveeritud tööd tegema. Inimeste motiveerimiseks peaks vähendama kõigi üksikisikute tulumaksu vähemalt 20-25% aastas. Veel ei tohi ennast unustada EL-i abistavatesse kätesse, sest et EL ressurss pole ju lõputu ja samuti nõuavad EL poolt rahastatavad projektid kohalikku kaasfinantseerimist. Kaasfinantseerimine aga toimub Eesti enda (piiratud) eelarvest. Nii tohime kaasfinantseerida vaid Eesti jätkusuutlikku arengut tagavaid investeeringuid näiteks kiirteede asfalteerimisele tuleks eelistada haridust ning innovaatilisust arendavaid projekte. Meil on veel vaja õiget valitsust, kes suudaks ratsionaalseid ja kasulikke otsusi langetada olenemata majandusolukorrast, kuna selle asemel, et iga päev seadusi muuta, tuleb inimesed panna olemasolevaid seadusi mõistma ja täitma.
VÄLJUND 13 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Finantseerimine • Enne kui planeerimise protsess liiga kaugele areneb, tehke kindlaks, kas potentsiaalne raha hulk vastab nõutud tulemustele; • Pange alati eesmärgid pingeritta, et hoida hiljem ära ebakõlasid finantseerimisel; • Määrake kindlaks, kes vastutab sisendite pakkumise eest (kaasfinantseerimine) ja millal (ajastamine). 14 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Saavutamise indikaatorid Indikaatorid kirjeldavad projekti eesmärke konkreetsetes ja mõõdetavates terminites • Kvantiteet (KUI PALJU) • Kvaliteet (KUI HÄSTI) • Sihtgrupid (KELLELE) • Asukoht (KUS) • Aeg (MILLAL) 15 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine
juhatuse hulka kuuluvad võlglased, ei eraldata stipendiume. Ka ei toeta Kultuurkapital taotluse esitamise tähtajaks juba toimunud üritusi, päevarahasid, vastuvõttude ja bankettide toitlustamist, kommertsütirusi; heategevusprojekte, traditsiooniliste rahvaürituste ja riiklike pühade puhul pidulike ürituste korraldamist ninh ehitus ja renoveerimistöid. Ka siin on nõutav kaasfinantseerimine ja/või omaosalus projektides vähemalt 10% (eelarves ja tegelikus täitmises). Ka tuleb aruandes esitada projekti tegelikud tulud ja kulud vastavalt taotluses esitatud eelarvele; stipendiumi saaja on kohustatud kasutama Kultuurkapitali sümboolikat (logo) üritustel, võistlustel, näitustel jm ning trükistes, infomaterjalides jm. Pikemalt ja põhjalikumalt on oma nõudmised kirja pannud Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond:
Näiteks: Projektijuht x aastat Välisekspert x kuud Kohalikud eksperdid x kuud Koolituse maht x päeva Transport x km Sisendite detailid esitatakse projekti eelarves, igale sisendile vastab konkreetne kulu. Sisendite maksumus moodustab projekti üldeelarve. Tegevuste läbiviijal peab olema kontroll sisendite üle. Kaasfinantseerimise korral võivad projekti rahastaja ja kasusaaja kasutada omavahel kombineeritult ühiseid ressursse. Kaasfinantseerimine on tänapäeval tavaline ja aktsepteeritud tava, kuid kindlasti tuleks sõlmida selge kokkulepe, kes vastutab sisendite eest. Vastasel korral võib projekti käigus tekkida arusaamatusi ja riskeeritakse läbikukkumisega. Programmi või projekti kavandades peavad planeerimise protsessi sekkuma ka projekti eest vastutavad tipp- ja keskastme juhid. Eriti oluline on nende osalemine tegevuste läbiviimiseks vajalike ressursside planeerimisel
Erialane haridus(Müügiesindaja kutse) Teadmised müügitööst ning ärist Üle kolme aasta kogemust palgatöölisena Omandatud oskused müügitöös müügitöös NÕRKUSED OHUD Ettevõtluse kogemuse puudumine Võin vigu teha, mis ohustavad ettevõte edu Asukoha leidmine Asukohas eksimine ning sihtrühma mitte leidmine Kaasfinantseerimine Ressursside puudujääk Rahvaelutaseme langus Ettevõtte ei saa toimida kui pole kliente Konkurentide lisandumine Kliendid võivad lahkuda ning leida paremat 9 6 RISKIANALÜÜS Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Riskianalüüs koosneb füüsikalised
tööpuudus, majandustegevuse madal tase, madal haridustase, kuritegevuse kõrge tase jms. 39. EL regionaalpoliitika toimimispõhimõtted · Kontsentratsioon o erinevate struktuurifondide ja teiste vahendite kooskõlastatud rakendamist teatud piirkonna või piirkondade probleemide lahendamisel. o Vahendeid ei tohi liialt laiali hajutada, vahendid peaksid olema kontsentreeritud teatud eesmärkide saavutamiseks · Lisanduvus (kaasfinantseerimine) o EL finantseerib regionaalpoliitilisi projekte vaid lisatune liikmesriigi enda panusele, et liikmesriigid ei kasutaks võimalust EL toetuse abil hoida kokku enda rahalisi vahendeid regionaalpoliitika teostamisel. · Programmeerimine (7-aastane perspektiiv) o liikmesriigi poolt valmistatakse ette teatud regiooni puudutav arenguplaan, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ja mille alusel Komisjon kinnitab ühenduse abi
Eraldi tegevusvaldkond on NATO poolt rahastatavate investeeringute teostamine. Oluline on kujundada Eesti seisukohti ühisrahastatavate objektide kohta NATOs laiemalt. Esimeseks suuremaks objektiks Eestis on Ämari lennuvälja rekonstrueerimine. Ministeerium on leidnud mitmeid võimalusi tegemaks koostööd kohalike omavalitsustega. Viimase aja parimateks näideteks on Tartu Riia tn staadioni ja Balti Kaitsekolledzi esise platsi rekonstrueerimise kaasfinantseerimine Kaitseministeeriumi poolt. Side- ja infotehnoloogia valdkonnas on hetkel aktuaalseid hankeid ca 150 miljoni krooni ulatuses. Olulisemateks projektideks on strateegilise sidevõrgu ehituse lõpetamine, maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ja kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine. 4. NATO investeeringud NATO infrastruktuuri-alaste projektide rahastamine toimub NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program NSIP) kaudu. NATO poolt
Projekt on oma eesmärkide ja tegevuste poolest üks tase madalamal võrreldes strateegilise programmi või arengukava eesmärkidega: · programmi otsesed eesmärkidest valitakse projekti üldeesmärk; · rahastaja toetatavatest tegevustest tulenevad projekti otsesed eesmärgid; · projekti otsestest eesmärkidest lähtuvad projekti väljundid ja põhitegevused. Hinda oma orgnisatsiooni võimalusi, sõltuvalt rahastaja poolt esitatud nõuetest: · Projekti oma ja kaasfinantseerimine. · Varasem kogemus projektide läbiviimisel. · Milliseid kulusid tohib katta projekti eelarvest? · Finantseerimise skeem, st. kas raha kantakse kohe projekti alguses või hiljem. · Nõuded aruandlusele. Rahataotleja peab tutvuma: · projektikonkursi tingimustega; · projektikonkursi idee või teemaga; · taotlusvormiga; · eelarvele esitatavate nõuetega; · projektiga koos esitatava lisamaterjaliga; · taotluse esitamise tähtaegadega;
Ranget hierarhilist pädevuse jaotust võimutasandite vahel ja nende eraldiseisvat tegutsemist enam ei propageerita. Traditsioonilised järelevalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Tihti ei suuda üks omavalitsus hankida vahendeid kõigi vajaduste või plaanide täitmiseks, mis õhutab neid otsima partnereid teiste omavalitsuste näol. Ettevõtmiste kaasfinantseerimine mitme omavalitsuse poolt või ühine projektirahade taotlemine Euroopa Liidu fondidest muutub üha levinumaks praktikaks. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis ongi teine põhiline arengusuundumus. Maastrichti lepinguga loodi Regioonide komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Eestist on Regioonide komitees seitse inimest, kelle valivad Linnade liit, Omavalitsusliitude ühendus ja
- Efektiivsuse mõõtmine - rahulolu - Jõudluse mõõtmine sisendi ja väljundi suhe - Kvaliteedi mõõtmine - kvaliteet -... Elluviimine Strateegia realiseerimine juurutamine Olulised on: - Organisatsioonikultuur - Struktuur - Koostöövõrk - Juhtimissüsteem Valmisolekustaadiumite järgi jagunemine: Roheline tuli Kollane tuli Punane tuli Tegevuste sidumine eelarvega 1) Prioritiseerimine 2) Finantseerimisallikate määratlemine 3) Kaasfinantseerimine 4) Laenud, liisingud 5) Tagatised 6) EV rahastusallikad 7) EL rahastusallikad Välisabi taotlemine (9 kuldreeglit) 1) Järgi vormi ja juhendit 2) Sõnasta eesmärk 3) Selgita probleemi 4) Probleemi käsitlemine meetod 5) Vastutaja 6) Hindamine 7) Jätkuvuse tagamine 8) Realistlik eelarve 9) Spetsialistide kaasamine Arengukava sisukord 1) Puudub kindel reeglistik 2) Jälgida selle ülesehituse loogilisust 3) Soovitav koostada raamistik 4) Olulisemad osad (tegevused) algusesse
annaabi.ee 
