Elektrontahhümeetrite areng läbi aja. Siim Nugis, Jaago Kajalainen, Mirko Oja Mõiste Tahhümeetria (kiirmõõtmine) on sisuliselt teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niikaugusmõõturiga joonepikkused. Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. Elektrontahhümeetrite ajalugu Ringtahhümeeter, kordusteodoliit, (teodoliit tahhümeeter) Optiline kaugusmõõturi niitristik Ringbussool Vertikaalringi vesilood Kaugusmõõtelatt Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ringtahhümeeter Elektrontahhümeetrte ajalugu Automaattahhümeeter, nn r...
peamõõtkava täpselt kehtiks. 10.Projektsiooni peasuunad 1 igasugusel ellipsoidi kirjutamisel tasapinnal, mille puhul lõp v. Osade sarnasus ei säili, kujutub ellipsoidi pinnal asuv iga lõp. V ring tasapinnal moonutuse ellipsina, millle kese vastab ellipsoidi pinnal kujutatud vastava ringi keskmele 2 igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvad suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks. 11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanite ja paralleelide võrk. 12.Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi. Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfäärilise koordinaatide süsteemist. Normaalvõrgu poolus ühtib antud projektsiooni poolujsega
Second level Third level Fourth level Fifth level Oma maailma atlasest, millest tema eluajal ilmusid üksikud osad (esimene köide 1585) kokku 51 kaarti. Teine köide ilmus 1589. a. kus oli 22 Itaalia, Kreeka ja Sloveenia kaarti. Mercatori universaal põikporjektsioon Mercatori universaalne põikprojektsioon (inglise keeles Universal Transverse Mercator (UTM)) on kaardiprojektsiooni liik. UTM-süsteemil põhinevad paljude riikide ristkoordinaadistikud (Eesti oma mitte). UTM-projektsiooniga käib kokku UTM-koordinaatide süsteem ja kaardilehtede nomenklatuur, mille aluseks on 6°-lised pikkus kraaditsoonid ja 8°-lised laiuskraadi vööndid. Tsoone loendatakse ööpäevarajast alates ida suunas 1 kuni 60, laiusvööndeid alates 80° ll kuni 80° tähestikuga C-X Click to edit Master text styles Second level
KN-punkti K normaal Punkti K meridiaan (KK′) Joonis 2.1. Geodeetilised koordinaadid 2. Ristkoordinaadid on X ja Y. Et igale koordinaatide paarile vastaks tasapinnal ainult üks punkt, on kokku lepitud koordinaatide väärtuste ette kirjutada pluss-või miinus märk. x-telg on telgmeridiaan kaardiprojektsiooni tasandil või temaga paralleelne suund +x IV veerand I veerand +X, −Y +X, +Y −y +y III veerand II veerand
akust tulev vool on nõrk prisma esiklaas on must või niiske prisma taustal on helendav pind prismale või viseerimistahvlile viseerimine ei ole täpne prismakonstant on vale Õigete tulemuste saamikseks tuleb tahhümeetrisse sisestada järgmised parandid: temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse ja refraktsiooni parand prisma konstant (enamasti on se väärtus 0 kui mõõdetakse sama firma tahhümeetri ja prismaga) maapinna kõrguse ja kaardiprojektsiooni parand Tahhümeetrite kontrolli tuleb teha vanematel seadmetel 2 korda aastas, uuematel 1 kord aastas. Kontrollitakse kollimatsiooniviga, nulli aset, inklinatsiooniviga, prisma konstanti, optilist loodi, vesiloodi ja treegereid.[2] 8 4 TÄNAPÄEVA ELEKTRONTAHHÜMEETRID 9 KASUTATUD KIRJANDUS [1] Potter, H., Treielder, I.(2011)
puutejoonel, -punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutuda, et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta, kus peamõõtkava täpselt kehtiks. (lk 34) 10. Kirjelda projektsiooni peasuundade mõistet Igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvat suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nimetatakse peasuundadeks. (lk 39) 11. Kirjelda kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõistet Üldjuhul ksutatakse kaartide koostamisel geograafiliste koordinaatidega φ ja λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanide ja paralleelide võrk, mida nimetatakse põhivõrguks. Kuna väga paljudel juhtudel põhi- ja normaalvõrk kattuvad just polaarprojektsioonis, vaatleme klassifikatsiooni meridiaanide ja paralleelide võrgu kuju järgi nimelt sellel juhul, arvestades
679 #VALUE! 7305.587 6101.490 RPV 17 7305.587 6101.490 ### -109.67 224.34 0.0114 -0.0268 0.00 Kõrgema geodeesia III iseseisev töö Polügonomeetria andmete taandus ellipsoidile ja kaardiprojektsiooni Andmed: E= 7 M= 7 P= 5 Punkt X (m) Y (m) H (m) 1 6552325 770756 70 -229244### 2 6553170.7 771063.8 50 -228936.2### 3 6552411.8 771248.4 70 -228751.6 2. Joonte pikkused
Mõõtkava täpsus määrab ära selle, milliseid maastikuelemente saab kujutada plaanil sarnaste kujunditena e. mõõtkavalistena ja milliseid mõõtmete väiksuse tõttu mõõtkavatutena. Vähim pikkus plaanil, mida näeb veel lõiguna, on 0,2 mm. 5.Kaardiprojektsioonide vajalikkus Sellega saab esitada Maa kumerat pinda tasandil reeglipäraste moonutustega. Projektsioon on tasapinnaline. Saab vältida keerukaid sfäärilise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Kaardiprojektsiooni kasutamine nõuab vaid mõõtmisandmete redutseerimist projektsiooni tasandile. Tasapinnalise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Eesti Põhikaardi projektsioon ja riigi ristkoordinaatide süsteem ''L-Est 97'' Koordinaatvõrgud Eesti Baaskaardil ja Eesti Põhikaardil Eesti Põhikaart (1: 20 000) koonus lõikeparalleelidega ja , mõõtkavategur k=0,999 932 428, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14 800
põhiomadust? Maa füüsilise pinna matemaatiline üle otsitavatele suurustele. Lahendus vahepealse orbiidi punkt, mis asub Maale kõige (geomeetriline) lähend – pöördellipsoid (sferoid). üleminekuga tasandile, mille puhul sferoidiline kaugemal. Pöördellipsoidi 3 põhiomadust: * geomeetriline kese kolmnurk projitseeritakse mingi kaardiprojektsiooni 32. Defineeri Kepleri esimene seadus peab ühtima Maa masskeskmega, aga lühem telg – tasandile, lahendatakse tasandilise trigonemeetria sateliitidele kohandatult. Maa pöörlemisteljega. * maht peab võrduma geoidi valemitega ja saadud tulemused projitseeritakse I seadus: Sateliidid tiirlevad piki ellipseid, mahuga * ellipsoidi ja geoidi pindade tagasi sferoidile
L-Est97 süsteemis on punkti koordinaadid tegelikult mitte punkti tsentri, vaid selle tsentri projektsiooni Lambert-Estkaardiprojektsiooni tasandil koordinaadid Kui käik seotakse riigi- või kohaliku võrgu lähtepunktidega, mille koordinaadid on L- Est97 süsteemis, tuleb mõõdetud joonepikkustele viia sisse parand. Antud parandi (ühendatud mõõtkavategur) korrutamisel maapinnal mõõdetud joonepikkuse horisontaalprojektsiooniga saadakse joonepikkus kaardiprojektsiooni Lambert-Est tasandil. Ühendatud mõõtkavateguri väärtus sõltub geograafilisest asukohast Mõõdistatava ala asukohale vastava ühendatud mõõtkavateguri saab sisestada enne mõõdistamist tahhümeetrisse, siis saadakse jooned kohe Lambert-Est projektsiooni tasandil
2) World fail CAD failid; 3) AUX fail rasterkujul andmed; 4) RDBMS tabel geoandmebaas. Projektsiooni parameetr id on visuaalselt nähtavad mitmel moel. ArcMap`i keskkonnas on kaardikihi projektsiooniinfo kättesaadav Layer Properties > Source aknas oleva Data Source alt. ArcCatalog aplikatsiooni metaandmete aknas on selleks vastav link Spatial ning samuti näeb vastavat infot objektiklassi/kihi andmevälja SHAPE kirjeldavate parameetrite alt. Kaardiprojektsiooni otsene muutmine on teostatav läbi ArcToolbox`i (vastav käsklus: Project). Koordinaatsüsteemi muutmine on realiseeritav ArcCatalog`is Spatial Reference Properties akna kaudu. Seal on võimalik kasutajal valida juba olemasolevate kirjelduste alt endale sobivaim ning soovi korral saab ka is e projektsioonide parameetreid seadis tada. Saab kasutada ka koordinaatsüsteemi impordi võimalust juba valmis kirjeldatud objektiklasside/kaardikihtide hulgast. 8 Teemakaardi koostamine
h - punktidevaheline keskmine kõrgus, R - Maa raadius + referentspinna kõrgus ellipsoidist. Reduktsioon kõõlust ellipsoidi kaareks: d3 Kchord-to-arc = (19) 24 R 2 kus R - Maa raadius antud punktis, d - punktide vaheline kaugus (ellipsoidi kõõlu pikkus). Parandused Lambert-Est kaardiprojektsiooni üleviimiseks: Kprojection =d(m-1) (20) kus d - horisontaalkaugus, m - projektsiooni mõõtkava tegur vastavas kohas. Mõõtkava teguri arvutamisel kasutati valemit: sin ( ) 0 m= (21) N cos( ) kus - polaarkaugus projektsiooni koonuse tipust,
Kartograafia ajaloost Antiikaeg Eratosthenes (276-194 eKr) maailmakaart, kuulus teadustöö Geographika juurde Julius Caesari ajal hakati koostama maailmakaarti, see graveeriti marmorisse Porticuses. Tacitus 55-117 maj, De Origine et situ Germanorum - aestii (Läänemerest ida pool) Klaudios Ptolemaios (geogr, kartogr, astron) tegutses II sajandil Aleksandrias, hellenistliku maailma kultuurikeskuses. Geografike hyfegesis leiutas koonilise kaardiprojektsiooni, algusmerdiaaniks Kanaari saarte (Õnnelikud saared) meridiaan. 4000 kohanime, 360 tähtsama linna kohta ka laius ja pikkus, osa määrati astronoomiliselt. Originaalis ei ole säilinud. Keskaja Euroopa ja Araabia Vanim teadaolev kaart, millelt leiame ka Eesti, on Al Idrisi (1099-1166) kaart 12. saj kp- st. Eesti alal on märgitud 5-6 geograafilist nimetust, sh Tallinn Koluvan 1154. Rataskaart, mappae mundi, mungakaart põhineb fantaasial, maailma keskpunktis seisab Jeruusalemm.
hinnangutega. Tihti pandi ka sellise kirjelduse juurde illustreeriv skits rannikust, mäestikest või neemedest. Need pildid aitasid väga kergesti meremehel orienteeruda, kus ta parajasti asub. Isegi tänapäevased merenduskäsiraamatud kasutavad selliseid kaldavaateid. Kõige vanem säilinud eksemplar on Skylaxi periplus 3. sajandist. Saab oletada et sel ajal tekkisid ka esimesed merekaardid, kuna kreeklased ja roomlased juba tundsid kaardiprojektsiooni ja maakaardid olid neil olemas. Kahjuks pole need tänapäevani säilinud, seega ei saa selles siiski päris kindel olla. 150. aastal koostas antiikaja suurim geograaf Ptolemaios maailma kaardistamise juhise 8. köitelise ,,Geograafia", mis sisaldas peale kaardistamisõpetuse ka 8000 paiga loetelu koos nende geograafilise pikkuse ja laiusega.[2] Tema oligi arvatavasti esimene, kes kasutas väljendeid pikkus ja laius ning
nullmeridiaanist ida või lääne suunas 0°-180°. Kolmandaks koordinaadiks on punkti geodeetiline kõrgus h referentsellipsoidi pinnast. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastiku punkti mi asukoht kaardiprojektsiooni tasandil võib olla määratud ristkoordinaatidega x ja y vallitud koordinaatide telgede suhtes. Riigi geodeetilise võrgu punktide ristkoordinaatide määramisel võetakse Eestis X-teljeks 24°-meridiaan või sellega paralleelne suund, Y-teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Kohaliku täpsusega mõõdistamise puhul
annaabi.ee 
