Nad hoiavad ka närvilistest ning negatiivset energiat täis inimestest eemale. Ka vali muusika häirib neid," edastab Tskonija oma tähelepanekud. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Meil elavad kaanid veekogudes, kuid niiske kliimaga troopikas elavad mõned kaanid ka maismaal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik.
Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi usside toes, mis koosneb epiteelist, ringlihastest ja pikilihastest
Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sidekoega. Selles paiknevad siseelundid ning varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik, millel pole küll kindlat liikumissuunda, kuid selle ülesanne on sarnane kõrgemate organismide verega. Imiusside närvisüsteemi moodustavad neelutänk ja närviväät, mis viib ärritust kogu kehasse laiali. Sarnaselt paelussidele, on ka imiussid liitsugulised. Kaanid Maailmas tuntakse ligikaudu 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kaks iminappa - keha eesotsas paikneva iminapa põhjas asub suu, teine iminapp asub keha tagaosas. Kaanid toituvad väikestest selgrootutest, kelle nad
Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigudel, vihmaussidel ja kaanidel. 6. Portegenees: Erandkorras võib organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda esineb putukaliikidel näiteks: Mesilastel ja lehetäidel 7. Portenogenees: Võib esineda mõningatel selgroogsetel Näiteks: Sisalikel, kaladel ja kahepaiksetel. Kuidas paljuneb: LaanikEostega Meritähtsuguliselt ja mittesuguliselt Sõnajalgeostega Murumuna(taim)eostega Pajuvegatiivselt ja suguliselt RohukonnSuguliselt Koersuguliselt Tigusuguliselt Liiliasuguliselt ja vegatiivselt Kaanidsuguliselt
nimetus on Hirudinea · Eestis on levinumad hobukaan, pisikaan ja lamekaan · Eestis leidub vaid üks kaaniliik, kes imevad verd: apteegikaanid · Maailmas elab u 400 liiki kaane · Kaanidel on 33 kehalüli ja Pildil on hobukaan(Haemopis hästi arenenud lihastik sanguisuga)
· Ei viljasta iseennast · Paariline leitakse lõhna järgi · Vahetatakse seemnerakke · Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon · Moondeta areng TÄHTSUS · Kobestavad mulda · Tõstavad madalamalt mulla pinnale ja vastupidi veavad lehti mulla madalatesse kihtidesse · Vee ja õhu parem ligipääs mulda · Tähtsad lagundajad · Toiduks lindudele, konnadele, roomajatele, mõnedele väikeimetajatele. KAANID · Kaanidel on lapik, harjasteta, lülistumata keha · Elupaik enamasti magevees · Kehas on kaks iminappa, üks eespool ja teine tagapool · Harjasteta · Selgmisel küljel täppsilmad valguse ja varju tajumiseks · Väga suur pugu, mis täidab praktiliselt kogu keha sisemuse · Elavad vees, kuid munevad maismaale · Toitub selgrootutest, inimese nahka ei ole enamus (90%) kaanidest võimelised läbistama. Ainuke Eestis
ektoparasiidid elavad valdavalt troopilistel aladel, kuid ka Eestis on üks verdimev kaan apteegikaan. Looduses on apteegikaane säilinud ainult vähestes järvedes. Kohastumusena ebakorrapärasele toitumisele on neil kujunenud väga suur pugu, mis täidab praktiliselt kogu kaani sisemuse ja kuhu vajadusel saab mahutada suure koguse verd. Veri segatakse süljega, milles on konserveeriv aine hirudiin ja mis ei lase verel hüübida ega roiskuda. Nii võib kaan elada toitumata nädalaid. Magu on kaanidel väike ja sooltoru lühike. Ka kaanid on hermafrodiidid ning munad munevad kookonisse, mille mõned liigid paigutavad maismaale. Areng otsene. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan.
Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga, vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast moodustub torukesekujuline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel
Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid iseennast ei viljasta. Kaks vihmaussi liibuvad teineteise vastu, kattuvad limaga, vahetavad seemnerakke. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama, limast moodustub torukesekujuline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Mõne aja pärast kooruvad kookonis munadest noored vihmaussid ning väljuvad mulda. 26. Millised lõuad on kaanidel? Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. kaan http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8- 6-13-4.htm 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mollusca.html 28
topic=3&info=1 35 10 KAANIRANI EHK HIRUDOTERAAPIA 10.1 Milline ta on? Maailmas tuntakse tänapäeval üle 400 kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, ongi meie loo peategelane - apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegikaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas - ikka selleks, et ohvreid paremini avastada.
2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised
2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised
* song * rasked südamehaigused * värsked operatsioonihaavad * algusjärgus rasedus (kuni 3 kuud) * halb enesetunne või kõhuvalud, mille põhjust pole teada * psüühikahäired Hirudoteraapia ehk kaaniravi Millised on kaanid? Maailmas tuntakse tänapäeval üle 400 kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, on apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegi- kaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas. Vereimemiseks on apteegikaanil suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Apteegikaani suu asub eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord
valdavalt troopilistel aladel, kuid ka Eestis on üks verdimev kaan apteegikaan. Looduses on apteegikaane säilinud ainult vähestes järvedes. Kohastumusena ebakorrapärasele toitumisele on neil kujunenud väga suur pugu, mis täidab praktiliselt kogu kaani sisemuse ja kuhu vajadusel saab mahutada suure koguse verd. Veri segatakse süljega, milles on konserveeriv aine hirudiin ja mis ei lase verel hüübida ega roiskuda. Nii võib kaan elada toitumata nädalaid. Magu on kaanidel väike ja sooltoru lühike. Ka kaanid on hermafrodiidid ning munad munevad kookonisse, mille mõned liigid paigutavad maismaale. Areng otsene. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 32. Hulkharjasussid- on suguta sigimist (pungumine, paratoomia), sugurakud lastakse otse vette, Trohhofoor. Vööussid suguelundid vaid vähestes, kindlates lülides. Kehaseinal vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised, munemisel eritab vöö kookoni,
Põhjasette sees või peal; paljud külmemas, hapnikurikkas vees. Näited: Rabeliimukas (Lumbriculus variegatus), Harilik pulkliimukas (Stylodrilus heringianus) jõgedes ja allikais. Taliliimukas (Lamprodrilus isoporus) Peipsis. Kärssliimukas (Rhynchelmis spp.). vähikaanlased (Branchiobdellidae): ehitus: Väliselt kaanide moodi: ilma harjasteta, kahe iminapaga. Sees on ehtne tsöloom, suguelundid väheharjasusside moodi, ning lõugu on kaks (ülemine ja alumine), mitte kolm nagu kaanidel. Eluviis: elavad jõevähkidel. Näited: Eestis kolm liiki: suur-vähikaan (Branchiobdella parasita) ja väike-vähikaan (B. pentodonta) vähi koorikul, ning lõpuse-vähikaan (B. astaci) lõpuskoopas. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. Ehitus: Iminapad ees ja taga. Harjaseid pole. Tsöloom peaaegu üleni parenhüümi täis, selles tühikuid (lakuune). Kehapind peenelt rõngaline, tegelikku lülistust ei näe. Silmad
annaabi.ee 
