Need kitsed kasvavad Kesk-Aasias. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kammimise teel karvavahetuse ajal. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse. Angooravilla saadakse angoora küülikute kammimisel. Vill on väga peen, pehme ja kerge. Küüliku karvas olevad rakuvaheruumid sisaldavad palju õhku ja seetõttu on vill ka hästi soe. Kuna villa on raske kedrata, tarvitatakse seda segus teiste kiududega. [5] Kaamelilt saadavad villa-ja karvakiud on peened ja pehmed. Villa saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem üheküüruga kaamelilt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Vill saadakse kitkumise teel karvavahetuse ajal. Jämedaid karvu on võimalik saada veel kodukitselt, veiselt ja jõhve hobuselt. [10] Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Tekstiil 2. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:S
Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana
.50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, pikk ja tihe. Võib olla valge, punakaspruun, hall või must. Jakivill Jakilt (Bos grunnienes) saadavad villa- ja karvakiud. Pikakarvaline koduveis Kesk-Aasia kõrgmägedes. Vill on hall, punakas või pruun. Kaamelivill Kaamelilt (Camelus bactarianus)saadavad villa- ja karvakiud. Vill on peen ja pehme. Saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem ühe küüruga loomalt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Kasgora Uus-Meremaal ristatud angoora- ja kasmiirkitse ristandilt saadud vill. Kasmiirvill Kasmiiri kitselt (Capra hircus laniger) saadavad villa-ja karvakiud.
Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Taimed Kohastumused ·lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike ·mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks ·efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti
Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Tehis- ja sünteeskiudained Tehiskiudude lähteaineks on looduslikud pollumeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheskis tavalises lahuses, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupitaoline tselluloosilahus pressitakse läbi väga peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks.Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega
Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Praegu elavad kaamelid on dromedar ja baktrian. Et nende vahelist erinevust meelde jätta,võib võrrelda tähte nimede algustähti , sest Dromedar meenutab oma algustähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Kaameleid on hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks. Kaamelilt saadakse piima, villa, liha ja nahka. Kaameid kohtab kõrbetes, rohtlates ja steppides. Harjumuspäraselt nad elavad ~30 liikmelitses karjades. Kaamelid elavad tavaliselt 17- 30 aastaseks. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu
Praegu elavad kaamelid on dromedar ja baktrian. Et nende vahelist erinevust meelde jätta, võib võrrelda tähtede nimede algustähti, sest Dromedar meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoolseid jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks. Kaamelilt saadakse piima, villa, liha ja nahka. Kaameleid kohtab kõrbetes, rohtlates ja steppides. Harjumuspäraselt nad elavad -30 liikmelistes karjades. Kaamelid elavad tavaliselt 17 30 aastaseks. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana.
Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Surikaadid elavad kolooniatena Kalahari ja Namibi kõrbes ning mujal Lõuna- Aafrika kuivadel avamaastikel. Et lagedal kõrbemaastikul on toitu otsiv surikaat kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti. Surikaatidel on ka lapsehoidjad, kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Liivarebane elab Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare liiva ja kivikõrbetes, kuhu
dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud.
Phja-Aafrikas elab kskrkaamel ehk dromedar ning Aasias kakskrkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada krbes ilma veeta kuni he ndala. Krus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Judes veeallika juurde, vib kaamel kuni 114 liitrit vett ra juua. Kaameli ju ja vastupidavuse tttu kasutavad krberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kigest 4 km/h, vib ta lbida kuni 47 km pevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar vib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Inimtegevus Krbed on hredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rndkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rndkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad hest kohast teise, otsides karja jaoks vrsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse les telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside lheduses on aga asustus sna tihe, seal on linnad.
soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Veel elavad kõrbetes karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion, ränd- ja kõrbetirtsud ning soolavähikesed. Inimtegevus ja rahvastik Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Kõrbed on hõredasti asustatud. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid,
Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana
Mõhnjalaliste hulka kuuluv kaamel kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamelid on kuni 2 meetri kõrgused ja kaaluvad kuni 800 kg, neil on üks või kaks varurasva sisaldavat küüru. Aafrikas ja Ees-Aasias elab üksküürkaamel ehk dromedar, Kesk-Aasias ning hiinas kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel suudab ühe nädala jooksul joomata olla. Ta jaksab kanda kuni 700 kg raskust koormat. Kaameli tavaline päevateekond koos ratsanikuga on 100 km. Kaamelilt saadakse villa, nahka, liha ja piima. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi. Ingliskeelne nimetus on loomal palju tabavam - thorny devil. Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. Päeval palavaga
Üksküürkaamelilt saadav väga karm, lühike ja väikese tugevusega vill tekstiilsel otstarbel kasutamiseks ei sobi. Kvaliteetset kaamelivilla saadakse loomadelt, kes elavad soojas kliimas. Kammelivilla kogutakse kokku kevadel, kui see eraldub kiutupsudena. Varakevadel, karvaajamise ajal, mis kestab 6-8 nädalat, eraldub karv esimesena kaela piirkonnast, siis lakast ja seejärel ülejäänud kehalt. Ühelt kaamelilt saadakse aastas 2,5-4,0 kilogrammi villa. Kaamel annab segavilla: peent ja väärtuslikku alusvilla ning karmimat pealisvilla. Karmim pealisvill eraldatakse peenest alusvillast kammimise teel. Alusvill on peenuselt meriinovillaga ühest klassist. Alusvilla pikkus on 30 - 150 mm ja läbimõõt 10 - 30 μm. Värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Alusvill on lauge säbarusega ja siidja läikega.
· tallevill kuni 6 kuu vanuste tallede vill -eriti pehme ja siidine, · angooravill (WA) angooraküülikute vill, · kasmiirvill (WS) kasmiirkitse vill on kõige luksuslikum vill - segatakse tihti mohäärvillaga, · mohäärvill (WM) - angoorakitse vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust, · kaameli (WK), laama (WL), alpaka (WP) vastupidavad villad pärinevad kaamelilt ja tema suguseltsi kuuluvatelt loomadelt. Omadused: · halva soojusjuhtivuse ja niiskuse suure imavuse tõttu on villased materjalid soojad ja sobivad meie kliimas hästi kasutamiseks külma ja niiske ilmaga. Hooldus: · 100% villasisaldusega toodetele ainult käsipesu, · mitte väänata ja nühkida/hõõruda, · liigse käsitlemisega vill topistub ja tõmbub kokku · villa ei tohi leotada,
annaabi.ee 
