Kaalud seade keha massi mõõtmiseks, harilikult kehale mõjuva raskusjõu kaudu. Tavalisimad on kangkaalud. Nende abil võrreldakse mõõdetavat massi teadaoleva massiga kehade kaaluvihtide massiga. Võrdõlgseid kangkaale kasutatakse peamiselt laboratooriumites (analüüsikaal) ja apteekides (käsi ehk apteegikaal), varem rakendati neid kaubanduses. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt mittevõrdõlgsete kangkaaludega, mille õlgade suhe on kas muutumatu (nt. 1:10 detsimaalkaal, 1:100 sajandikkaal, 1:200, 1:500, 1:1000) või muutuv (nt. margapuu, osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid. Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal), elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdraul...
juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu aluseks liiter.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
