Kaalud seade keha massi mõõtmiseks, harilikult kehale mõjuva raskusjõu kaudu. Tavalisimad on kangkaalud. Nende abil võrreldakse mõõdetavat massi teadaoleva massiga kehade kaaluvihtide massiga. Võrdõlgseid kangkaale kasutatakse peamiselt laboratooriumites (analüüsikaal) ja apteekides (käsi ehk apteegikaal), varem rakendati neid kaubanduses. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt mittevõrdõlgsete kangkaaludega, mille õlgade suhe on kas muutumatu (nt. 1:10 detsimaalkaal, 1:100 sajandikkaal, 1:200, 1:500, 1:1000) või muutuv (nt. margapuu, osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid. Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal),
Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma- ja linnupeakujulised vihid. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Mõõdusüsteemid Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse mõõtude süsteemi kogu riigi territooriumil Kreeka ja Rooma mõõtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides Roomlased täiendasid kaalu- ja mõõdusüsteemi arvuga 12, mis võimaldas kasutusele võtta täpsemaid e. väiksemaid mõõtühikuid, sest
kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). · Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. · Teisest aastatuhandest e.m.a. pärinevatel egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma ja 6/7/11 Mõõdusüsteemid · Roomlased täiendasid kaalu ja môôdusüsteemi arvuga 12, mis vôimaldas kasutusele vôtta täpsemaid e. väiksemaid môôtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2, 3, 4, 6ga. · Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse môôtude süsteemi kogu riigi territooriumil. · Kreeka ja Rooma môôtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides.
Kõik ülesanded taanduvad selleni, et määrata etalonmass. Massietaloniks on võetud platina ja iriidiumi sulamist valmistatud silinder. Selle silindri mass ongi rahvusvaheline massiühik 1 kg. Üsna suure täpsusega võib väita, et ühe liitri destilleeritud vee mass temperatuuril 15°C on 1 kg. Kui on teada massietalon, saab korraldada eelnevalt kirjeldatud katseid ja saada mistahes keha mass. Üheks tundmatu keha massi määramise meetodiks on kaalumine kangkaaludega. Ühele kaalukausile asetatakse tundmatu massiga keha, teisele kaalukausile aga etalonmassi abil kehaga võrdne koormus. Kaaluvihtide kogumass on võrdne tundmatu keha massiga. Kahel kehal võib olla ühesugune mass aga erinevad ruumalad. Näiteks 1 kg rauda ja 1 kg jääd. Järelikult füüsikaline suurus, mis on keha massi suhe keha ruumalasse, ei sõltu aine ruumalast ja on ainet iseloomustav suurus. Seda suurust nimetatakse tiheduseks ja tähistatakse tähega ρ ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
