tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone". See seadeldis kasutab valgust, et kanda inimese häält 200 meetri kaugusele. Valguskaablite tehnoloogia hakkas kiirelt arenema 20-nda sajandi teisel poolel. 1950- ndatel tekitas teadlastele kõige rohkem ,,peavalu" see, et kaablites leviv valgus kadus kuskile ära ning selle tulemusena ei olnud võimalik valgust edastada pikkade vahemaade taha. Motiveeritud teadlased leidsid sellele probleemile lahenduse, hakates kasutama nn. klaas- kaableid. Nendes kaablites levis valguskaabli tuumas, mida ümbritses klaasjas kate. ( The Nineteenth Century, http://www.fiber-optics.info/history) KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks saab öelda, et valguskaabel on üks tähtsamaid 20-nda sajandi leiutisi, ilma
Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik. Samal aastal leiutas Alexander Graham Bell optilise hääle edastamise süsteemi, millele ta pani nimeks ,,photophone". See seadeldis kasutab valgust, et kanda inimese häält 200 meetri kaugusele. 4 Valguskaablite tehnoloogia hakkas kiirelt arenema 20-nda sajandi teisel poolel. 1950- ndatel tekitas teadlastele kõige rohkem ,,peavalu" see, et kaablites leviv valgus kadus kuskile ära ning selle tulemusena ei olnud võimalik valgust edastada pikkade vahemaade taha. Motiveeritud teadlased leidsid sellele probleemile lahenduse, hakates kasutama nn. klaas-kaableid. Nendes kaablites levis valgus kaabli tuumas, mida ümbritses klaasjas kate. ( Pilt 2 ). Pilt 2. Optiline kaabel klaasja kattega 5 Valguskaabel
RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES Metallilised (metallurgia toore, maagid) Mittemetallilised (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore) Põlevad (energeetikatoore) KUS LEIDUB VASEMAAKI? Looduses OMADUSED Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Sepistatav Hea soojus ja elektrijuht KASUTUSALAD Elektrotehnikas Kaablites Elektrigeneraatorites OHUD • Kõik vaseühendid on mürgised VEEL MÕNED PILDIKESED KASUTATUD ALLIKAD https://www.google.ee/search?q=vasemaak&clien t=firefox-a&hs=Vkw&rls=org.mozilla:en-US:of cial&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=GvOcUoe7HYv 34QTkjYGgAQ&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1138&bih=553# imgdii =_ http:// maavarad.blogspot.com/2009/09/eesti-maavarad.htm l https:// www.google.ee/search?q=vasemaak&client=firefo x-a&hs=wPH&rls=org
Kemikaalid meie elus Koostaja: Rühm: Juhendaja: Kuidas me puutume kokku kemikaalidega ? TOODE KEMIKAAL Laste tooted - Ftalaadid mänguasjades - Bisfenool A toitepudelites ja lauanõudes Toit ja vesi - Ftalaadid ja bisfenool A purgi- pudelikaantes Kodu ja kontori -Ftalaadid kaablites, liimides ehitusmaterjalid -Ftalaadid PVC toodetes (põrandakattematerjalid) Kodukeemia - Kunstlikud muskusühendid kodukeemia puhastusvahendites, pesupesemis- detergentides ja tooted pinnapuhastajates Mööbel - Ftalaadid, põlemisprotsessi aeglustavad ained Kosmeetika - Ftalaadid, kunstlikud muskusühendid, triklosaan Elektroonika - Broomitud põlemisprotsessi aeglustavad ained vahendid Kuidas satuvad kemikaaid meie
Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilistes kaablites, moblaga rääkides, Valgus on dualistliku olemusega: a)levimisel: elektri-ja arvutites, kujutiste ümberpööramine prismaga. magnetvälja max-min- ja nullkohad liiguvad valguse Valguse dispersioon (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus kiirusega c(300 000km/s) b)lainetega kokkupuutel kujut lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja ühte lainepaari kvandina, iga kvant kujutab väikest
luba. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 1 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Juhtmes või kaablis võib olla üks või mitu isolatsooniga (enamasti polümeermaterjaliga) kaetud massiivset või kiulist elektrijuhti, mida nimetatakse sooneks. Kohtkindlas juhistikus on soonte juhtiv metallosa enamasti massiivne või jämedakiuline, teisaldatavates juhtmetes ja kaablites (paindjuhtmetes ja -kaablites) on sooned peenekiulised. · Kaabli erinevus juhtmest seisneb selles, et kaabli sooned on ümbritsetud neid välismõjude eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). · Ühesooneline juhe võib olla ka ilma isoleerkatteta (paljas), Nende põhiliseks kasutusalaks on elektrivõrkude õhuliinid. 2 Juhtmed ja kaablid 2010
lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3). Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste
7. Valguskiire käik üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda ja vastupidi. Joonis. 8. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja läbi tasaparalleelse klaasplaadi ja märgi valgusallika näiline asukoht ja valguskiire kõrvalekalde nurk. 9. Mis on valguse täielik peegeldumine? Joonis. Näiteid. Valem. Täielik peegeldus- nähtus, kus valgus peegeldub täielikult tagasi samasse keskkonda. sin0 = 1 / n1 Näited: optilistes kaablites-valgusjuhtides, valguskiire suuna muutmine 90 o-periskoop, valguskiire pööramine 1800 helkurid. 10. Mis on dispersion, mida nim. dispersioonkõveraks? Dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. 11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas?
Lainetakistus on elektrivälja tugevuse ja magnetvälja tugevuse suhe mingis elektromagnetlaine punktis 5. Juhtmed ja kaablid Võrgukaablitest on tänapäeval kasutusel Cat5, Cat5e, Cat6, Cat6e ja erinevad optilised kaablid 5. Juhtmed ja kaablid Põhiline erinevus Cat5 ja Cat6 kaablite vahel on keerupaaride vaheline lisa isolatsioon, lisaks on iga järgneva versiooni puhul vähendatud keerupaaride läbikostvust Optilistes kaablites edastatakse elektri asemel valgusimpulsse ning paigaldusnõuded neile kaablitele on veelgi kõrgemad 5. Juhtmed ja kaablid Maandusjuhtmed on enamasti kiulised piisavalt suure ristlõikega kaablid, mille ülesandeks on maandada seadmete korpustesse lekkinud voolud. Toiteahelate maanduskaablid on reeglina rohe-kollase isolatsiooniga 6. Lülitid ja releed Tööpõhimõttelt jagunevad lülitid momentaalseteks (vajutades
tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas ja kehtib järgm. seos: n1 sin=n2 sin (n1- esimese keskkonna murdumisnäitaja, n2- teise kk. mn.) Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine. Seda on võimalik jälgida kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Vaatleme joonise abil: Kui valguskiir keskkonnast välja ei murdu, vaid pöördub tagasi kk, siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega. Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites. 7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses. Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis.
(SiO2).4 Klaasi saab ka ümber töödelda, ehk (purunenud) klaasi saab uuesti üles sulatada ning anda talle soovitud vorm.5 Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.6 1.1 Klaasi saamine Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel. Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. Ajalooliselt sai klaasisulatamine alguse ilmselt keraamika glasuurimisest,
Märgatava suurusega peegeldunud impulss tekib isolatsioonitakistuse vähenemisel 1000 W-ni (tavatakistust mõõdetakse sadades MW). Seetõttu on liini isolatsioonirikked kergemini leitavad alalisvooluga mõõtes Impulssmeetodit saab kaabelliinidel kasutada mõõtekaugustel kuni 40km Kasutatakse ka mõõteskeemi, mille juures mõõteriista sisend ja väljund on lahutatud Rikkekoht optilises kaablis Rikkekoha leidmine optilistes kaablites toimub sarnaselt impulssmeetodi kasutamisega vaskkaablites Mõõtmistel võetakse arvesse optilise signaali levi iseärasused Tähistusi skeemil: SIG - sondeerimisimpulsside generaator EOM - elektriliste signaalide optiliseks muundaja FD - fotodetektor
umbes 1000ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3). Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat
WLAN-s eristatakse 4-ja tüüpi levikeskonda: RF saatevõimsus :33dBm · vaba ruum. Füüsilised takistused raadiosignaali teel puuduvad Kaod kaablites: 0dB · Avatud kontor. Lähedane vabale ruumile, kuid võivad Antennivõimendus: 0dBi eksisteerida mõningad tõkked signaali teel. EIRP: ? -- iseloomustab väljasaadetud võimsust, mis oleks · Poolavatud kontor
Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO). Üks klaasi ilmsemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat
kähe- ja kolmesoonelistena, soonte ristlõikega l kuni 500 mm . Sooned koosnevad lõõmutatud vasktraatidest. Iga soon on isoleeritud. Sooned võivad olla ümmargused, sektori- või segmendikujulised. Segmendi- ja sektorikujulised sooned võimaldavad nende kõige kompaktsema paigutuse kaab lisse. Samal eesmärgil tehakse ümmargused sooned tihendatuna (joon. 12.2). Mitmesoonelistes kaablites on iga soon eri värvi, mis on vajalik faaside eristamiseks. 2.3 Ülijuhid Isegi nii head elektrijuhid kui metallid avaldavad normaaltingimustel mõningat elektrilist takistust. Ometi on olemas ained, mida kasutatakse ülijuhtidena. Need ained ei
modifitseerida. Leidub lainelist, lihvitud, toonitud, karastatud klaasi, purunematut, tulekindelat klaasi, see võib olla läbipaistev või ükskõik mis värvusega. [2] Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. [3] 4 2. KLAASI LIIGID Kuna klaasil on palju erinevaid kasutusvaldkondi, on välja töötatud ka mitmeid erinevaid klaasitüüpe, mis vastaksid kõige täpsemalt oodatud omadustele. Paljusid klaasi tüüpe saab kasutada väga erinevates kohtades, kuid on ka väga spetsiifilise otstarbega klaase
Trafo mähiste induktiiv- ja mahtuvuslikest takistustest koostatud aseskeem on joonisel 3.24. 55. Kondensaatorite isolatsioon Elektrivõrkudes kasutatakse kondensaatoreid · võimsusteguri tõstmiseks · pikkade liinide pikikompensatsiooniks · kõrgepingeliinidele kõrgsagedus-sideseadmete ühendamiseks kõrgepingeliini külge (sidekondensaatorid) · impulsspinge generaatorites Joonis 3.28 Kondensaatorisektsioon 56. Kaablite isolatsioon Kaablites kasutatavaid isolatsioonimaterjale: · paberõli · õli · PE polüetüleen · PELD madala tihedusega polüetüleen · PEHD suure tihedusega polüetüleen · PEX/XLPE ristsillatud polüetüleen · PVC polüvinüülkloriid · HFFR halogeenivaba tulekindel polümeerisegu · LSZH vähese suitsueritusega halogeenivaba plast Isolatsioonimaterjalide valik: · kasutustingimused o pinge o koormus o kaod o painded o temperatuurid o niiskus o kemikaalid o UV-kiirgus
· Kaablis on 6 nuuti ,milles on igaühes 4 ruudukujulist linti · Kiudude arv on 96 · Kaabli läbimõõt on 14mm Joonis 3.5 Nuutstruktuuriline lintkaabel 25 3.1.3 Täiteained Valguskaablite tuum on täidetud enamasti kas täiterasvaga või geeliga kaablituuma ja kiudude kaitsmiseks niisuke ja vee eest. Samuti lahedas kihtstruktuuris sekundaarkatted on tavaliselt täidetud. Hästi täidetud kaablites ei ole veele kohta ja ehkki vett on sattunud kaablisse,siis selle edenemist pikisuunas on takistatud. Kaablites võib samuti kasutada paisuvaid linte. Need paisuvad märgudes ja takistavad vee pikisuunalist kulgemist. Neid kasutatakse tavaliselt sise/väliskaablites. 3.1.4 Tõmbe- ja tugevnduselemendid Valguskaabli struktuur peab olema selline.et paigaldus ja ka kasutuse ajal selle kiududele ei mõju mehhaanilised koormused, mis mõjutavad nende edastamise omadusi või lühendavad eluiga.
Maandatud neutraali kasutatakse korpuse maandamiseks. PEN. TN-C-ssteem 4. Viiejuhtmeline vrk PE + N. TN-S-ssteem N - tnullsoon PE - Maandusnullsoon 5. Osaliselt neljajuhtmeline, osaliselt viiejuhtmeline jigalt maandatud neutraaliga vrk. TN-C-S-ssteem 4.6. Elektrivrgu juhtide materjalid Phimaterjalid on vask, alumiinium, raud. Spetsiaalsetel juhtudel: Magneesium siinides. Naatrium - kaablites Pronks - mitteisoleeritud juhtmetes Enamus huliinide kaableid on tehtud alumiiniumisulamitest. 4.7. Elektrijuhtmestik isoleeritud juhtmetega Isoleeritud juhtmeid kasutatakse laialdaselt madalpingevrkudes. Voolu juhtivad sooned vivad olla he vi mitmekiulised. Soonte arv on tavaliselt 1...5. Isolatsiooniks kasutatakse polvinlkloriidi ja poletleeni, kumme, fluroplasti ja teisi polmeere. Mehhaanilise tugevuse tagamiseks kasutatakse polefiire ja paindlikkuse tagamiseks kumme
Loengukursus AEK 3025 25 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul Vooluga juhi kuumenemist põhjustavad kaod juhti läbivast voolust, pöörisvoolukaod, ümbermagneetimiskaod ja dielektrikuskaod. Dielektrikuskaod võivad olla olulised kaablites ja läbiviikisolaatorites, kuid nad ei põhjusta tavaliselt juhtide temperatuuri olulist tõusu. Ümbermagneetimiskaod on väga olulised magnetmaterjalidest elektrivoolu kandvates ahelates (maanduselektroodid, terassõrestikud jms.), pöörisvoolukaod võivad tõsta juhte ümbritsevate kaitsekatete temperatuuri ja sellega kaudselt ka juhi temperatuuri. Jaotlate põhielementideks on isoleerimata paljasjuhid ja neile on peamiseks kadude allikaks läbiv vool.
pulsside arvu muutumisel jääks pinge põhiharmooniline muutumatuks. Samal ajal tuleks aga üritada formeerida võimalikult siinusele lähedast pinget. Kõrge lülitussageduse valimine võib tekitada rohkem võimsuskadusid kui säästetakse energiat mootoris, ning võib püstitada järgmisi probleeme: · kommutatsioonikadude suurenemine ning üldise energiatarbe kasv, · lekkevoolude tekitamine kaablites, toiteallikates ja mootori üksikutes osades, mis on samuti süsteemi kogukadudeks, · lubatava liigpinge vähenemine muunduri halva ärakasutamise tõttu. Seega on tundlikuks probleemiks optimaalse lülitussageduse leidmine, mis annaks kõikides rakendustes kõrgeima kasuteguri. Transistoride nimisuurused. Alalisvoolu vahelüliga muundurites (joonis 1.23) avaldub nõutav alalisvoolulüli pinge mU s k qmax mU F
annaabi.ee 
