Püsiomadusteks on intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne. · Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine, huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi. · Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende kasutavust varjatud seisundit ja suhtumise avastamiseks. Hulka kuuluvad kõnepausid, intonatisooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused, helikõrguse modulatiivne muutmine, abihäälitsused, sõna lõppude ,,ära söömine"(foneetiline reduktsioon) jne. · Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvusekontrolli välised, raskesti jugitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. (Talleyrand: sõnad on inimesele antud tunneta varjamiseks). 2 peamist mõõtu,
Suhelda saab klientidega telefoni , e maili teel. Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid: 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus Kauba tutvustamine · Uuri milline kaup kliendile meelepärane on. · Klienti ei tohi jooksutada ühest kohast teise. · Alati näita kliendile kaupa lähedalt. Lisamüük
I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 6 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus
I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne
I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne
Õpetajad peaksid toimima läbimõeldult ja eesmärgipäraselt. Õpilaste häälestamine paneb nad õpetajaga tunnis ühte sammu käima. Õpilaste häälestamine tunni alguses aitab kaasa õpilaste entusiastlikule suhtumisele tunnisse, soodustab tunni elavat ja sidusat käiku ning silub nii mõnegi organisatoorse möödalaskmise, mis muidu tooks kaasa distsipliinirikkumise. Näide: ,,Palun ärge unustage, et ülehomme tuleb teil esitada referaadid ära" Kõnepausid mõnikord võib klassi tähelepanu köita või taastada õpetaja tähenduslike pausidega. Kõnepausid toimivad distsiplineerivalt klassides, kus õpilastel on selge ettekujutus töökorraldusest. Kõnepauside tõhusust aitavad tavaliselt suurendada õpetaja näoilme ja kehahoiakud. Kui õpetaja laseb õpilastel kõnepausi märguannet korduvalt ignoreerida, pole sellel peagi õpilastele mingit mõju. Korduv alustamine on üheks malbeks võtteks, et suunata õpilaste tähelepanu tööle
viimased andmed. Oreool (haloefekt) tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatsiooni defitsiidi olukorras. Emotsioonitaju Miimika- ja zestitaju Näoväljenduste taju äratundmislävi on madalam kui mingil lihtsal kontuursel esemel. Paralingvistilised signaalid kõnega kaasnevad, kuid mitte sõnalised signaalid (kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused jne) Silmside (pilkkontakt) seostub: valetamine (väheneb silmside), meeldivus või sümpaatia(suureneb), sotsiaalne domineerimine (madalama positsiooniga isik vaatab partnerit rohkem, ehkki nö tõevaatamisel pöörab alluv pilgu varem ära), vestlusteema intiimsus ( intiimsuse kasvades kahaneb silmside) Pupilli läbimõõt suurem viitab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele ja rünnakuhimule.
„Palun vaikust.“ Klassi häälestamine. Kuigi töö edukaks alustamiseks on tähelepanu koondumine õpetajale vältimatult vajalik, et kindlusta see alati õpilaste soovi kaasa töötada. Lisaks tähelepanu saavutamisele peab õpetaja kujundama ka õpilaste valmisoleku ehk häälestuse (koos)tööks klassis tema suunamisel. Kõnepausid. Kui õpilased hakkavad tunnis õpetaja esituse ajal omavahel ülearu rääkima, võib õpetaja järsku vait jääda ja koondada klassi tähelepanu korda rikkuvatele õpilastele, kellele see on heaks märguandeks, et nad õpetajat kuulaksid. Korduv alustamine. Selle rakendamiseks jätab õpetaja lause pooleli ja märguandena tähelepanematutele õpilastele, et ta niisugust olukorda enam ei talu, alustab lauset otsast peale. 3
ajahetkel ja millises olukorras kasutada. Nt. kui pruudil poleks pulmakleiti, siis ta peaks kogu aeg selgitama kõigile, et just tema on pruut. Mitteverbaalne kommunikatsioon- tähenduse loomisel ei kasutata sõnu, vaid see toimub muu mooduse abil, nt. kehaliigutused ja asendid, kehakatted ja kaunistused, ruumi kasutamine, hääle kõrgus, kõla artikulatsioon, tempo, keele prosoodilised nähtused, (välde, kõnemeloodia, rõhk, intonatsioon- lausemeloodia), kõnepausid ja vaikimine, lõhn, puudutus ja maitse. Inimesed konstrueerivad mooduste kasutamisel tähendust. Tähendus kombineeritakse verbaalse ja mitteverbaalse abil. Inimesed ei jälgi samal viisil kõiki märke, mida nad tajuvad. Kui üks inimene on märgid teinud, siis teised inimesed asuvad neid tõlgendama. Ühte märki v märkide kombinatsiooni võib tõlgendada mitmel viisil. Kristiinal on käed rinnal risti- turvalisus, kaitseasend, tunneb end ebamugavalt. NÄHTAV
üksikomaduste ja tunnuste taju liigitus sotsiaalses pertseptsioonis: inimtaju- 1. püsiomaduste äratundmine (intelligentsus, iseloom jne) 2. situatiivsete omaduste äratundmine- 1. emotsioonide ja seisundite taju (kõhklus, hirm jne) 2. kindla suunitlusega mitteverbaalsete toimingute taju (käeviibe, käte ristamine jne)- kineem- inimtajus tähenduslikud- autkontakt. Paralingvistilised signaalid- kõnega kaasnevad, mittesõnalised- kasutatavus varjatud seisundite ja suhtumise avastamiseks- kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, foneetiline reduktsioon (sõna 15 lõppude ärasöömine) jne. Teadvuse kontrolli välised, raskesti juhitavad. Kaks peamist mõõdet millele sotsiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale- inimestevaheline 1. domineerimine- allumine 2. vaenulikkus-sõbralikkus. Lk 118 skeem Inimese taju sõltub tajuja hetkeseisundist
lühisõnaline osutus „palun vaikust”. Et sellised märguanded oleksid õpil kindla tähendusega, peaks eelnevalt seletama, millist käitumist ta ootab, või kujundama vastavat arusaama oma mõrguannete järjekindla ja korduva kasutamisega. Klassi häälestamine – lisaks tähelepanu saavutamisele peab õp kujundama ka õpilaste valmisoleku e häälestuse tööks klassis tema suunamisel. Õpilaste häälestamine paneb nad õpetajaga tunnis ühte sammu käima. Kõnepausid – toimivad distsiplineerivalt klassides, kus õpilastel on selge ettekujutus töökorrast. Kõnepausi tõhusust täiendavad õp näoilme ja kehahoid. Korduv alustamine – nõuab õpetajalt head klassitajumist. Õpilaste distsiplineerimisel tuleb eelistada tõhusaid, kuid töö käiku minimaalselt häirivaid võtteid. Silmside: silmakontakti loomine distsiplineerib, kui õpilane teab täpselt, mida ta peab korrarikkumise asemel tegema. Puudutus ja osutav žest – on osaks märguannete
püsiomaduste äratundmine (intelligentsus, iseloom jne) 2. situatiivsete omaduste äratundmine- 1. emotsioonide ja seisundite taju (kõhklus, hirm jne) 2. kindla suunitlusega mitteverbaalsete toimingute taju (käeviibe, käte ristamine jne)- kineem- inimtajus tähenduslikud- autkontakt. Paralingvistilised signaalid- kõnega kaasnevad, mittesõnalised- kasutatavus varjatud seisundite ja suhtumise avastamiseks- kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, foneetiline reduktsioon (sõna lõppude ärasöömine) jne. Teadvuse kontrolli välised, raskesti juhitavad. Kaks peamist mõõdet millele sotsiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale- inimestevaheline 1. domineerimine-allumine 2. vaenulikkus-sõbralikkus. Lk 118 skeem Inimese taju sõltub tajuja hetkeseisundist. Oluline on nägude ja näoväljenduste äratundmine. a+pertseptsi
annaabi.ee 
