midagi teada, siis nimi ,,Camembert" tuleb kindlasti tuttav ette. Maailmas tuntud absoluutsete tipp-juustude hulka kuuluvad veel ka sellised nimed nagu "Brie de Meaux" või "Chaourche Coulommiers". Juustul olev valge hallituse kiht saavutatakse muuhulgas piimhappebakterite lisamisega, mis paneb hallitusseened hoogsamalt vohama. Teiste hallitusjuustudega võrreldes maitseb valgehallitusjuust tunduvalt pehmemalt ja tagasihoidlikumalt. Tänu sellele on mitmetel aromaatsetel juustudel sageli koorene põhimaitse. Valgehallitusjuustu ,,küpsemine" toimub väljast sissepoole. Seetõttu varitseb mõnikord oht, et juustutüki sisemuses olev ,,südamik" võib olla liiga kõva või liialt vedel. Selle testimiseks soovitatakse juustu külgedelt pigistada. Paljud sordid on pähkli-, seene- või keedetud aedvilja maitsega, suur osa valgehallitusjuustudest on samas ka värsked ja pisut teravadki. Mõnikord tabab nina väheke
Kalgendi happesus oleneb selles arenevast mikrofloorast. Soolasisaldus aga sõltub soolamise viisist ja intensiivsusest. [4] Kontsentreerimisfaasi lõpus antakse juustutoorikutele kuju ning lõplik veesisaldus. Juustutooriku kuju oleneb vormist, millesse juustukalgend või plast paigutatakse. Juustutooriku tihedus ja veesisaldus oleneb vormimise järgsest pressimisest. Kõvade ja poolkõvade juustude pressimine toimub välise survega, pehmetel juustudel aga isepressimisega, mil juustumassil lastakse enda raskuse mõjul tiheneda. Välise survega pressimisel kasutatakse kaanega suletavaid põhjaga juustuvorme, isepressimisel on vormid ilma põhja ja kaneta (joonis 7). [10] Joonis 7. Juustutoorikute pressimine: A- välise pressiga, B – isepressimise teel Välise surve rakendamisel on vadakueraldus ja juustumassi tihenemine intesiivsem (joonis 8A). Isepressimisel toimiva omasurve mõju on suurem juustumassi alumistele
kokku hapnikuga ega saa eralduda süsihappegaasi. Juustu saab valmistada ka pastöriseerimata piimast. 24. Miks üldjuhul ei kasutata juustu tootmisel homogeniseerimist? Nimeta põhjused. Homogeniseeritud rasvakuulikesed seovad enam vett, mistõttu piimast saadakse halvemini vadakut eraldav kalgend. Homogeniseerimine soodustab lipolüüsi, sest rasvakuulikeste kile saab kahjustada. Lipolüüsil tekivad vabad rasvhapped põhjustavad juustudel maitsevigu. Erandiks on nt sinihallitusjuustud ja limajuustud, mille puhul on lipolüüs soovitav, nende piim ka homogeniseeritakse. 25. Juustutoomisel kasutatav mikrofloora. Mida arvestatakse juuretise valikul? Millised on kõige olulisemad mikroobid juustutoomisel? Juuretise valikul arvestatakse: mikroobide mõju piimakalgendi ja juustutera ning juustutoorikute happesusele ja parameetritele; mikroobide ja
Milner Vermeer, aasta 2012 maailmameistri juust - 2012 aastal valiti see juust 2504 erineva juustu seast maailma parimaks juustuks. Ameerika Ühendriikides toimuval World Cheese Championship võistlusel, mis toimus siis 29dat korda. 22 nädalase laagerdusperioodiga küps juust, millele on täidlane maitse. Sellel juustul on madalam rasva ja soolasisaldus. Kuna rasvasisaldus ei ole nii kõrge ning juust on veidi vanem, ei ole juust nii kreemjas kui noor gouda. Pikema laagerdusperioodiga juustudel (alates viiest-kuuest kuust) hakkavad tekkima väikesed valged täpikesed, mis on soola-valgukristallid ning ajapikku need muutuvad järjest suuremaks. Juust sobib väga hästi niisama maiustamiseks, salatisse lisandiks, kergema täidlusega veini juurde. Samuti võib julgelt soovitada siia juurde Juustukuningate mee- sinepikastet. Koostis: pastöriseeritud lehmapiim, sool, juuretis, laap, säilitusaine E251, värvaine E160b
Välimuselt on Edam lihtsalt ära tuntav traditsioonilise punase kaitsevaha poolest. On ka musta koorega Edam, mis on oma ealt palju vanem, st vähemalt 17 nädalat küpsenud. Cheddar Kollaka värvusega, naturaalse koorega, poolkõva Inglise lehmapiimajuust. Cheddari juust on inglaste au ja uhkus - seda valmistatakse erilise tehnoloogia abil, iseärasuseks on juustukalgendi tsedariseerimine. Cheddar valmib paaris kuust pooleteise aastani, seetõttu on seda tüüpi juustudel erinevad omadused. Ühtaegu võib leida nii mahedat kui teravat, valget kui kõrvitsoranzi Cheddarit. Sobib võileivale, küpsetistesse, fondüüsse ja pajaroogadesse. Camembert Rasvane pehme prantsuse juustusort. Brie juust Brie juust Pärit Põhja-Prantsusmaalt, parimad Brie'd valmivad toorest lehmapiimast. Pehme, peaaegu jooksev koorene valgehallitusjuust on maitselt mahe ja kerge soolasusega. Valgehallituse koorik on tugev ja pealt puuderjas. Brie on ehk kõige
Nüüdseks ollakse taas jõudmas omaaegse tootmistaseme lähedale: 1987. aastal valmistati juustu umbes 10,3 tuhat tonni, 1998. aastal 10,7 tuhat tonni jne. Tootmist on elavdanud Euroopa Liidu turu avanemine eesti piimatoodetele. 3. JUUSTUDE LIIGITAMINE 3.1 Juustude liigitamine kuivmassi järgi Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
Kõige olilsemad mikroobid juustutootmises on piimhappebakterid. PHB tüved kääritavad laktoosi piimhappeks ja mõjutavad selle kaudu oluliselt juustupiima ja kalgendi pH-d, soodustavad laapuvust ja vadakueralduvust, takistavad võõrmikrofloora arengut, mõjutavad juustude valmimist jt omadusi. Oluliseimad mikroobid: Lactobacillus lactis Lactobacillus cremoris Lb. Diacetilactis Lactococcus cremoris Leuconostoc mesenteroides Pehmetel juustudel termofiilseid baktereid (jogurti omad) Streptococcus thermophilus Lactobacillus bulgaricus 3. Nimeta juuretise kriteeriumid. Millisel kujul juuretisi kasutatakse? Juuretise klassifikatsioon. Kriteeriumid juuretiste valikul: · Mikroobide kasvukiirus · Glükolüüs · Proteolüüs · Lipolüüs · Gaasi teke, aroomi moodustumine · Inhibiitainete moodustumine
· Kalatäidis (Ibid) · Vorsti-paprikatäidis (Ibid) · Köögiviljatäidis (Ibid) · Seenetäidis (Ibid) · Omlett seenekastmega (Ibid) · Singi-juustu täidis (Caravan) 5 2 JUUSTUD Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. (Vikipeedia, 2009) Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. (Ibid) Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna
vedelik, kuhu lisatakse piimhappebaktereid .............................................piimale piimhappebakterite lisamisel JUUSTUD Juustu valmistatakse Lehmapiimast- enamik juuste Kitsepiimast-paljud Prantsusmaa juustus (Olivet, Pyrenees) Lambapiimast- Roquefort (Prantsusmaa) ..............................-Mozzarella (Itaalia) Juustude jaotus: Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud
Hollandi tüüpi juustud: Gouda, Edam Tilsiti tüüpi juustud: Atleet, Vene Cheddari tüüpi juustud: inglise juustud Plastifitseeritud juustud: Mozzarella Pehmed ja poolpehmed juustud Toimub piima eeltöötlus, vormimine, pööramine ja kõige lõpuks soolamine. Enne valmimist nende juustude pinda ei kaeta, kuid valmimise kõigus võidakse sooritada mitmeid hooldusprotsesse. Pehmed juustud sisaldavad rohkesti vett, mistõttu nende säilivus ei ole nii hea kui kõvadel juustudel. Pehmed juustud valmivad sekundaarse mikrofloora kaasabil, mille tulemusel tekib rikkalik maitse- ja lõhnabukett. Valgehallitusjuustud: Camembert, Brie Sinihallitusjuustud: Stilton, Danablue, Roquefort. Limakoorikuga juust: Tilsit, Limburg, Romadur Soolveejuustud: Feta Toorjuust Toorjuustu põhitooraineks on kohupiim ja rõõsk koor. Piim esmalt pastöriseeritakse ja luuakse soodus pinnas juuretisemikroobide eluks ja tegevuseks. Seejärel lisatakse juuretisena
pähkli kõrvalmaitsega, suurtest ümaratest või ovaalsetest silmakestest koosnev augustus. · Edami tüüpi - pärit Hollandist, nimetatakse hollandi tüüpi juustudeks, poolkõvad, maheda maitsega, augustus koosneb väikestest silmakestest. · Gouda tüüpi - lähedased Edami tüübile, saanud nime Hollandis asuva linna järgi, silmakesed veidi suuremad kui Edami tüüpi juustudel. · Tilsiteri tüüpi - suhteliselt kõrge piimhappelise kääritamisega, veidi hapuka maitsega, korrapäratu pitsilise augustusega. · Cheddari tüüpi - valget kuni kahvatukollakat värvi, kõrge piimhappelise kääritamisega, hapu maits, augustus puudub, eriti levinud Suurbritannias. Hallitusjuustud - valmivad juustu süstitud teatud hallituseliigi arenemisega juustu sees või pinnal. Jagunevad:
4.6. Juust Juustu valmistatakse lehma-, aga ka lamba-, kitse- ja pühvlipiimast. Spetsiaalsel töötlemisel omandab juust talle iseloomulikud tunnused. Piima valgud lagunevad lihtsamateks ja muutuvad organismi poolt paremini omastatavateks. Juust sisaldab keskmiselt 17...27% valku, 14...32% rasva, 42...52% vett, mineraalaineid, eriti kaltsiumi, orgaanilisi happeid ning A-, B1-, B2- ja D-vitamiine. Juustu tehnoloogia on küllaltki keerukas ja on erinevatel juustudel erinev, millest tuleneb ka juustu väga lai sortiment. 4.6.1. Juustu liigid Kõvaduse (veesisalduse) järgi liigitatakse juustud: ekstra kõvad rasvata osa veesisaldus mitte üle 51%, kõvad 49...56%, poolkõvad 54...63%, poolpehmed 65...69% ja pehmed 67...75%. Rasvata osa veesisaldus = (veesisaldus juustus : juustu üldmass juustu rasvamass) 100. Rasvasisalduse järgi: kõrgrasvased üle 60% rasva kuivainest (ilma veeta juustu osa), täisrasvased 45..
annaabi.ee 
