Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab sellega, et iga juurejupp, mis jääb mulda võib anda uusi taimi.(piparmünt) Risosoomidega püsikute jagamine Kaevata aiahargiga üles, puhastage muld ümbert ära. Tükeldage risoom nii, et igale eraldi juureosale jääks alles juurmiste lehtede kimp ja tükike risoomi. Õisikuvarrega taimeosad visake minema, annavad harva uusi taimi. Kasutatakse lõikamiseks teravat nuga. Kärpige narmasjuuri poole peale. Eemaldage kuivanud lehed, lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale. Istutage risoomi tükid mulda tagasi nii, et narmasjuured oleksid mullaga kaetud ja risoom poolest saadik mullapinnal. Kastke korralikult, et muld taime ümber tiheneks. Võsunditega taimede jagamine Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad
3) Mulsitud peenrale taimede juurde istutamisel peab hoolikalt jälgima, et mults ei seguneks mullaga. 4) Mõnikord võib mults olla peidupaigaks taimekahjurite vastsetele. 3)Ilutaimede morfoloogiliste tunnuste alusel jagatakse nad: Tunnused, mis viitavad põuakindlusele ja vähenõudlikkusele: · LEHED väikesed, kitsad, sagel karvased või lihakad ja asetsevad varre ligi surutult või juurmiste kodarikena. (liiv-vareskaer, Karvane kadakkaer, Hall aruhein) Põuakindlate taimede looduslikud kasvukohad : 1. Alpitaimed · Lehed asetsevad sageli varre ligi surutult või juurmiste kodarikena. Alpitaimed on laiemas mõistes kõrgmäestike taimed. Paljud põuakindlad taimed on pärit steppidest. Eelkõige kasvab steppides ja poolkõrbetes palju kõrrelisi. Taimede kasvukuju on tihti kooniline või kohev - kerajas. · Rohked väikesed õied asuvad
1. Liigiline mitmekesisus. 2. Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge liigirikkus. 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses. 4. Kultuuriline väärtus. 5. Majanduslik väärtus. 6. Esteetiline väärtus. Väetamise ja karjatamise mõju niidukooslusele. Väetamine Suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõieliste osakaalu. Karjatamine Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus - domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid. Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaene ja taimekasvuks ebasobiv. Paljud liigid on
peterselli, estragoni jne. Süüakse vürtsikate karride kõrvale maitseelamuse mahendamiseks. Raamen - Populaarne jaapani nuudliroog, tegelikult hiinlastelt üle võetud nuudliroog. Sisaldab nuudleid, väikeseid liha- ja aedviljatükke ning puljongit. Ravioolid - selle nime all tuntakse kõikvõimaliku kujuga pastat, mida on saada erinevate täidistega, neist eelistatuimad on ricotta ja spinat. Leida võib väikesi, keskmisi ja suuri ravioole. Rabarber - (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast. Meil kasvatatakse peamiselt kaht liiki - harilikku rabarbrit (Rheum rhaponticum) ja keerdlehelist rabarbrit (Rheum rhabarbarum). Redis - kasutatakse toorelt võileiva katteks,salatiks ja ka kombineeritult teiste köögiviljade või toiduainetega. Redis on kultuurtaim rõika perekonnast, üks esimesi kultuuristatud juurvilju. Redises on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja foolhapet.
pastatoitude maitsestamiseks ja värvikamaks muutmiseks. Samuti värsketes salatites ja taimetee tegemiseks. Rabarber Rabarber on suurte juurmiste Lehed rohelised, varte värvus Sobib jookide, kissellide, lehtedega ja tugeva juurikaga varieerub rohelisest punaseni, keediste ja küpsetiste püsikute perekond tatraliste valmis viljad pruunikad. valmistamiseks. sugukonnast. Spargel ehk Taimel on lühikeste Sparglit on kahte värvi – Spraglit võib keeta ja harilik aspar harunemata juurtega risoom. valge ja roheline. Õite värv aurutada. Söömiseks
eesmärgil, mitmesugused talgud jne. Perspektiivsem on toota niiduelustikule soodsal viisil nüüdisturul konkurentsivõimelist kaupa, näiteks liha või villa. Väetamise ja karjatamise mõju? Väetamine - suurendab oluliselt taimede biomassi. Lämmastiku lisamine 10 g/m2 aastas võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad eelkõige madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõielisi. Liigirikkus hakkab taastuma 20-30 aastat pärast väetamist. Viimasel poolsajandil on suurenenud sademetega lisanduva lämmastiku kogus: Eestis 0,5-0,8 g/m2 aastas, Lõuna- Rootsis aga 2 g/m2 aastas. Selline lämmastiku hulk annab väetamisele sarnase efekti (produktsioon suureneb, liigirikkus väheneb). See võib olla üheks põhjuseks, miks Eesti
Erakordselt vihmasel hilissuvel ja sügisel võib mõju rohumaale olla väga tugev. Liigvee tõttu võib hävida osa liike, sügisesed võrsumised võivad olla puudulikud ja talvitumistingimused seega ebarahuldavad. Väetamine suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine 10 g/m 2 aastas võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad eelkõige madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõielisi. Karjatamise mõju erijooned: valikuline taimede söömine, tallamine, väetamine, liikide levitamine. Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kiirema regeneratsioonivõimega, kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega
VARRETU OHAKAS - Nime Cirsium acaule tõlkimisel saame, et cirsium tuleb sõnast kirsos, mis tähendas veenihaigusi (antiikautorite järgi kasutati selle taime juuri veenihaiguste raviks). Acaule tähendab varretu. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: varretu ohakas on lubjalembene mitmeaastane liik, mis kasvab looaladel. Taimed on peaaegu varretud või 1-4 cm pikkuse varrega, lehed kodarikuna, sopilis- sulgjagused, kuni 5 mm pikkuste asteldega, korvõisikud on istuvalt juurmiste lehtede kodarikus, tavaliselt üksikult. Õied punased, õitseb juuni lõpust septembrini, viljad valmivad alates juulist ja seemniseid levitavad sipelgad. Kasutamine: ohakaid peetakse headeks meetaimedeks, sobib ka dekoratiivtaimena kiviktaimlasse ja kivistesse aedadesse. VARVASTARN Nime Carex ornithopoda tõlkimisel saame: carex tarn, kõrkjas; ornithopoda linnujalg, taime pähikute asetus meenutab kujult linnujalga. Sugukond lõikheinalised
=1284132848 2.4 Aruhein (Festuca) Konkreetne liik: Harilik aruhein (Festuca pratensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 30 kuni 100 (120) cm Taime välislaadi kirjeldus: kõrs on tipust veidike längus Lehed: Kõik lehed lamedad, 3 kuni 18 mm laiad, pisut karedad, tumerohelised, altpoolt läikivad Õied või õisikud: Pähikud piklikud, enamasti 1 (1,5) cm pikad, 7- või 8-õielised. Pöörise harud püstised ja jäigad, õitsemise ajal laiuvad. Liigi eritunnused: rohkete juurmiste lehtedega hõredapuhmikuline pealishein Kasvukoha nõuded: mulla suhtes leplik, kuid ei talu üleujutust, Kasutamine haljastuses: sobib hästi muru sisse Kasutatud kirjandus: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=419 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aruhein1 http://herba.folklore.ee/pildid/h%20aruhein.jpg 2.5 Kaerand (Helictotrichon) Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50cm koos õisikuvartega 1m.
väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid lühivõrsete ja juurmiste lehtede poolest rikkaid kõrralisi nimetatakse aluskõrralisteks. Näiteks : karjamaa raihein, aas nurmikas, punane aruhein. Põldheina kasvatuses on oluline ristiku ja kõrreliste segu, see kasvab hästi põllumullal. Ristiku liigi valimine sõltub mulla niiskusest. Kuivale mullale punane ristik ja niiskemale ja savisele mullale roosa ristik. Ja kalatiikide ümbrus on märg ja savine. Niisketes kohtades ja savistele aladele sobib roosaristik.
saagist kuni 2/3 ja seetõttu on otstarbekas neid kasutada niiteliselt ehk niidutüübilised. Nt põld-timut, päideroog, ohtetuluste, punane ristik, idakitsehernes. 2. Alusheinad need one heintaimed milliste kõrgus on väiksem kui 50 cm. Nende taimede enamus lehti kasvab mulla pinna lähedal. Karjamaa raihein, aasnurmikas. 3. Vahepealsed mis jagatakse kaheks a)polpealishein kõrge kasvulised taimed mis on paljaste kõrte vartega ja juurmiste lehtedega. Nt keraheina sort ,,jõgeva 220". b) poolalushein. Madalakasvulised kuid kõrrelehtedega lehttaimed. Nt soonurmikas ja 1- aastane raihein. Neid tuleb kasutada kui niitelisi taimi. Lehtede massi indeks on lehe pinna suurus 1 m2 kohta. Kult taimedel on lehepinda 1 m2 kohta 9-10 m2. Sellest suurema lehtede arvu korral vajaksid heintaimed väga palju toitaineid ja kui lehepind on väiksem kui 3 m2 siis vajavad vähe toitaineid. Nt vähe vajavad kitsaste
annaabi.ee 
