Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis.
Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas. Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures
Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas. Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures
rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist. Samasugused ultimaatumid esitati Eestile ja Lätile 16.juunil. 17. juunil tulid Vene väed üle Eesti piiri. Eesti okupeerimisega seotud sündmused. Sündmus Tagajärg Eesti jaoks 23. august 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti Eesti läks Vene huvisfääri.
(FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16. Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. a
Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on
Kohaturundus - koha kujundamine-arendamine viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused (õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul oma elupaigaga ning vastatakse külastajate ja investorite ootustele) Sihtkoha brändimine - brändimise strateegia ja teiste turundustehnikate ja -distsipliinide rakendamine linnade, regioonide ja riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu jaoks, põhirõhk on turismil. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning protsessi keskseks küsimuseks on brändi identiteedi loomine ning imago kujundamine. Identiteet on brändi looja üldine arusaam ja käsitlus brändist. Identiteedis sisalduvad kõik elemendid, mille kaudu brändi tarbijatele edastatakse. Brändi imago on sihtrühma tõlgendus brändist ehk kuvand inimese peas. Linna brändimine kohabrändimise tüüp; laiem kontseptsioon, suunatud investoritele,
vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse (Kotler & Hamlin & Rein & Haider 2002: 183). (Tallinna linna asukohaturunduse strateegia aluste loomise kava). Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändimine on kindlast allikast pärit pakkumise ülesehitus. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning protsessi keskseks küsimuseks on brändi identiteedi loomine ning imago kujundamine. Identiteet on brändi looja üldine arusaam ja käsitlus brändist. Identiteedis sisalduvad kõik elemendid, mille kaudu brändi tarbijatele edastatakse. Brändi imago on sihtrühma tõlgendus brändist ehk kuvand/assotsiatsioonikompleks inimese peas. Brändi funktsionaalne väärtus on tihedalt seotud tarbija eelnevate kogemustega ning mõjutab ostuotsust otseselt. Laiendades
juuni 1941.a) 10205 eestlast viidi Siberisse "Töölaagrisse" (Enamik hukkus esimesel talvel) Küsimused raamatust 1. Miks valis N.Liit Balti riikide okupeerimiseks just sellise aja? 2. Kuidas teostati riigirööre 1940? 3. Nimeta etappe, kuidas Eesti sai N.Liidu osaks 4. Juunikommunistid- 1. Sest kogu maailma tähelepanu oli suunatud muudele katastroofidele 2. Nõuti punaarmee vägede juurdetoomist, 21. juuni 1940, mis ise jättis mulje, et Eeesti ise oleks tahtnud liituda N.Liiduga 3. Algas Baaside lepingu sõlmimisega, toodi sisse punaarmee, riigipööre, okupeerimine. 4. 1940.a. Suvel uute võimudega kaasaläinud ja hiljem EKP-sse astunud Saksa Okupatsioon 22.juuni 1941.a. Algas Saksa-N.Liidu sõda sakslaste ennetava rünnakuga. Saksa väed on edukad Kiiresti hõivati Leedu, Valgevene ja Lääne-Ukraina. 7. juuli 1941
Mõlemad peavad arvestama sotsiaalse vastutuse kontseptsiooniga. Mõlemal on mitu identiteeti (kujutletud, projetseeritud, tajutud). Mõlema arendamine võtab aega. Linnade brändimine (city branding) - Laiemkontseptsioon; Investorid,elanikud, turistid, talendid jms Sihtkoha brändimine (destination branding) - Turism Koht kui bränd: identiteet ja imago Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning protsessi keskseks küsimuseks on brändi identiteedi loomine ning imago kujundamine. Identiteet on brändi looja üldine arusaam ja käsitlust brändist. Identiteedis sisalduvad kõik elemendid, mille kaudu brändi tarbijatele edastatakse. Brändi imago on sihtrühma tõlgendus brändist ehk kuvand/assotsiatsioonikompleks inimese peas. Identiteet kui protsess, mitte tulemus Kalandides (2011)
Lorenzi kõver on antud maal valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astme graafiline kujutis. Maa on tootmistegur, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( näiteks haritav maa, mineraalid, naftamaardlad, metsad ja veeressursid). Majanduskasum on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist antud tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist antud harru. Majandusmudel on oletuste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum, mille ülesandeks on kajastada majandusteooria olemuslikke elemente ja kontrollida selle kasutusvõimalusi. Majandusteooria kujutab endast teatud abstraktsioone, mille abil püütakse määratleda ükskõik missuguse majanduse funktsioneerimist selgitavaid majandusseadusi. Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste
Teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse ning ühiskonna suunas liikumisel on vajalik tagada kaasaegsete oskustega töötajate järelkasv ehk suutlikkus kindlustada kompetentne inimressurss. Inimkapitali piiratus on olnud üheks olulisemaks takistuseks Eesti majanduse ja ühiskonna arengul. Seetõttu tuleb jätkuvalt leida võimalusi nii olemasolevate inimeste paremaks hõivamiseks kui nende kompetentsi tõstmiseks ning vajadusel kompetentsi juurdetoomist välismaalt.30 Kuivõrd kalandussektori ettevõtjatel on probleem kompetentse tööjõu leidmisega, siis selleks on eelkõige vajalik tõhustada koostööd teadusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel kvalifitseeritud tööjõu saamiseks/kaasaegse hariduse ning selle jätkusuutlikkuse tagamiseks. 27 Eesti järgneva 10 aasta arenguvajadused 28 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele 29
annaabi.ee 
