kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium Refereeritud pildiseeria metoodilisest juhendist. Pildikaardid sobivad vanusele 4-10 aastat, aga oleneb, mis eesmärgil ja kuidas neid kasutada. Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama, mis pildil/ piltidel toimub. Pildikaartide mudel mõtlemisprotessis: midagi toimub- tekib probleem- tegelased reageerivad sellele
3 keelelist arengut toetavat mängu, mis on koostatud astmete programmi järgi Üliõpilane: Kätlin Kattai Grupp: KLÕ 34 1. Lapse vanus: 1-2 a., 29. aste Eesmärk: Laps nimetab nukul või teisel inimesel kolm kehaosa Vahendid: nukk ja nukuriided. Mängu käik: Õpetaja näitab lastele nukku ja nukuriideid Õpetaja küsib lastelt küsimusi näitab nukuriideid: „Mis käib mütsi sisse?“ ja laps vastab: „pea“ „Mis me paneme pükste sisse?“ ja laps vastab „jalad“ “Mis me paneme pluuse varrukasse?“ ja laps vastab „käed“ Kontrollimiseks ja kinnistamiseks võib samu küsimusi küsida hiljem riidessepanelul garderoobis. 2. Lapse vanus: 4-5 a., 72. aste Eesmärk: Laps kasutab sõnu „õde“, „vend“, „vanaema“ ja „vanaisa“. Vahendid: foto oma perest. Mängu käik: Õpetaja vaatab lapsega koos tema perefotot või pilti perekonnast. Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“. Kui laps vastab nimeliselt, siis esitatakse suuna...
Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise teabe ebaolulisest. Loetud teksti taasesitame kirjeldamise ja jutustamise teel, lisaks visualiseerin. Mitme etapilise tööjuhise jagan osadeks, mille lahendame osade kaupa. Räägime ja suhtleme omavahel palju. Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse töömälu mahu arendamiseks harjutame sõnaridade järele kordamist. Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on
(Brown, 2001). Suulise kõne arendamine on oluline nii suhtlemisel kui ka akadeemilises, sotsiaalses ja emotsionaalses arengus; selle areng toetab kirjaliku kõne arengut ning lugemise, kirjutamise ja õigekirja oskusi (Williams, 2006). SKAP lapsed on õpiraskustega laste riskigrupp koolis. Kuna eelkooliealiste laste tagasihoidlik tekstiloomeoskus ennustab koolieas tagasihoidlikku lugemis- ja kirjutamisoskust, on vajalik toetada tagasihoidlikumate tekstiloomeoskustega laste jutustamisoskuse arengut. Seega plaanin keskenduda just narratiivsete oskuste arendamisele. Siit tõstatub käesoleva magistritöö uurimisprobleem: vaja on täpsustada lapse kõnes avalduvad raskused ja leida võimalused lapse kõne vastavate valdkondade arendamiseks, et arengulisest kõnepuudest tekkivaid õpiraskusi ennetada. Uurimuses on kavas hinnata kompleksselt kõiki lapse kõnelisi oskusi, pöörates erilist tähelepanu grammatilistele ning teksti loome ja mõistmisega seotud oskustele, mis
1) erinevat tüüpi (väljendavad aega, põhjust, eesmärki, tingimust) keeruliste liitlausete moodustamine; 2) Sõnavormide kasutamine harvem esinevates funktsioonides (poiss vaatab ema naerul näoga) 3) Sõnaloome aktiviseerimine: sõnade liitmine ja tuletamine; 4) Sõnatüvede õige kasutamine; 5) Kujundliku keele (metafooride, kõnekäändude) mõistmine; 6) Suhtlemisoskuse arendamine. Kõige olulisem muudatus on üleminek lausesiseselt lausetevahelisele tasandile s.o. jutustamisoskuse areng. Selles eas tuleks lapsi motiveerida kuuldud lugu edasi rääkima. Arenenud jutustus (struktuur, terviklikkus). 7. Täiskasvanu roll ütluste stimuleerijana. 1) Täiskasvanu annab asju (mänguasja), mille kasutamisega laps ise hakkama ei saa (nt karp, millel kaas on kõvasti peal) 2) Täiskasvanu paneb asja sellisesse kohta, kust lapse seda abita kätte ei saa. 3) Täiskasvanu annab lapsele puudulikud vahendid või materjalid
kui ka arhitektuuris. Kunstnikud hakkavad maailma kujutama aina objektiivsemalt ja tõetruumalt. Uudne on ka ruumisügavuse taotlus ja gootipärasest iluideaalist loobumine ja selle looduslähedase karakteriga asendamine. Saksa maalikunsti mõjutasid tugevalt Madalmaade meistrid. Pärast 1450. aastat säilib kunstis realism, kuid põimub tingliku kujutlusviisi, naturalismi ja müstikasse kalduvusega. Saksa kunstis tuntakse huvi eri karakterite jäädvustamise ja jutustamisoskuse vastu, mida saab eriti teostada graafikas. Uue stiili esindajateks Saksamaal olid osav maastikumaalija Konrad Witz (1400-1444), kuldset fooni kasutav Lukas Moser (1400- 1449), maalikunstnik ja skulptor Hans Multscher (1400-1457), ja Nürnbergi meister Hans Pleydenwurff (1420-1472). (Vaga 2004: 491) XV sajandi kolmandal sajandil pääseb uus, Madalmaadest pärit realistlik käsitlusviis kõigis Saksamaa osades valitsema. Tuntuimaks meistriks on Martin Schongauer (1450-1491).
lapse arengukeskkonnast ja –iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekas hinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3. Eluaastal) sõnavara mahu järgi. Sõnavara koostis (sõnaliigid ja nende proportsioonid): muutused on seotud lause ja suhtlemisoskuse arenguga. Kui lapse sõnavaras napib tegusõnu, ei arene lause. Kui puudu jääb määr-, ase- ja sidesõnadest, ei arene jutustamisoskus. Seos on ka vastupidine: jutustamisoskuse areng tingib sõnavara koostise muutuse. Sõnade tähenduse mõistmise ja sõnade kasutamise vahekord: sõna tähenduse mõistmine eelneb arengus selle aktiivsele kasutamisele, laps kasutab oma kõnes umbes kolmandikku sõnadest, mille tähendust ta mõistab. Arendada tuleks nii sõnade mõistmise oskust, so passiivset sõnavara (täpsustada ja laiendada sõnade tähendusi) kui ka sõnade kasutamise oskust ehk aktiivset sõnavara.
sarnased. · ESIMESED SÕNAD JA LAUSED lapsed kasutavad fonoloogiat täiskasvanu keelega sarnaselt, üksnes lihtsamal viisil. Väikese lapse öeldud esimesi sõnu on lihtne mitte märgata, sest niisuguse hääldusega sõnu sõnastikus ei ole. Siiski võib neid hääldusi käsitseda tähendulike sõnadena, sest laps kasutab neid sõnu järjekindlalt samade objektide ja sündmuste kohta. Arutlus ja jutustamisoskuse areng · Pan ja Snow väidavad, et laiendatud suhtluses osalemise oskus on harjutamise küsimus, suhtlemise oskus, kus laps peab suutma ühendada iseenda seisukohad teiste omadega ja siduma välised sündmused vestlus teemaga. Ilmneb aja jooksul eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlus kogemuse tagajärjel. · ISEENDA JA TEISTE INIMESTE SEISUKOHTADEG ARVESTAMINE
Keeleõpetusetunnile püstitatakse harilikult üks õpetuslik eesmärk, mõnikord ka kaks. Viimane on kindlasti vajalik algklassides, juhul kui üks osa tunnist pühendatakse kirjatehnilistele harjutustele. Lugemistunnil on reeglina kaks eesmärki — õpetuslik ja kasvatuslik. Viimane eeldab mingi eetilise kujutluse loomist ja hoiakute kujundamist. Ka siin on oht sõnastada eesmärk liiga üldiselt. Õpetuslik eesmärk fikseerib lugemistehnika, teksti analüüsi ja jutustamisoskuse harjutamise ülesanded (oskuste oodatava taseme). Õpetusliku eesmärgi sõnastamine on aga äärmiselt raske, sest üksteisele järgnevates tundides on oodatavad muutused õpilaste oskustes (lugemine, teksti analüüs jm.) mitme nädala jooksul minimaalsed. Sõnastused Harjutada lugemist või Harjutada tekstilähedast jutustamist, mida õpetajad tihti kasutavad, on formaalsed, sest kajastavad ainult klassi ainekavade eesmärke mitme aasta jooksul
• Kriminaalsed (plahvatused, relvad jne) Chapman Bondi uurimus • …võrdlesid jutustamisoskust lastel, kes olid läbi teinud raske AT enne 5.a. ja pärast 5.a. Mitteverbaalne düsfunktsiooni väljendus (muud tingimused võrdsed) • Autismi teatud vormid e.atüüpiline autism – AT enne 5.a.-jutustamisoskuse skoorid madalamad – Aspergeri sdr (H.Asperger 1944) 3:1000, poistel 10x > • Järeldus: kui kahjustuse aeg langeb kokku KF omandamise staadiumiga- avaldab see • kõne areng eakohane v.aeglasem (monotoonne), neg.mõju antud funktsiooni edasisele arengule – narratiivi struktuur kujuneb lastel 5.a. • IQ-norm v.mõni kognitiivne f. ülihea
ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. Seetõttu võib arvata, et alates viiendast eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. Mitmed autorid (Westby, it, 2002, Karlep, 2003) soovitavad jutustamise õpetamisel materjalina kasutada pildiseeriaid. Westby jt (2002) on leidnud, et kuna pildiseeria nõuab vähem tu- letamist, on selle põhjal koostatud jutt ka sidusam, selgem ja terviklikum. Seega võib järeldada, et pildiseeria annab paremad võimalused sisuka teksti koostamiseks. Seeriapiltide kasutamine võimal-
annaabi.ee 
