· Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele
Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse Jaapani keisri esivanemate tulekut võimule teiste rühmade üle said nende esivanematejumalad juhtkoha teiste rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised süsteemid.Kui 5. sajandil
Sealne maa oli Rooma võimu all juba Kartaago linna vallutamisest saati umbes 500 aastat enne Augustinuse sündi. Tagaste oli väike linn, millel puudus oma ülikool. Augustinuse vanemateks olid Patricius ja Monika, kes kuulusid keskklassi. See tähendas seda, et nad ei olnud piisavalt rikkad selleks, et maksta täielikult Augustinuse hariduse eest, kuid omasid piisavalt raha selleks, et saata Augustinus kusagile kooli. Augustinuse ema Monika oli kristlane, tema isa Patricius uskus aga Rooma jumalustesse. Ta võttis vastu kristluse alles oma surivoodil. Patricius oli just see, kes püüdis avastada Augustinuse talente ja tema unistuseks oli, et tema pojast saaks ühel päeval kuulus retoorik ja oraator. Augustinuse lapsepõlv on mõnes mõttes nagu müsteerium. Ainukesed andmed, mida me sellest ajajärgust teame, on tema enda kirja pandud memuaarid raamatus, mida teame "Pihtimuste"? nime all. Ta kirjeldab ennast kui lennuka vaimuga õpihimulist ja tarka last, kuid kes kaldus tihti ka kadedusele
piraatidest. Suurepärased sõjateed viisid kõigist provintsidest Rooma. Kuid neil ei liikunud üksnes kristlased, vaid ka teiste õpetuste, maailmavaadete ja usundite saadikud. Kui vana roomluse allakäigu üle kurtev Tacitus mainib ristiusku, siis paigutab ta selle ühte ritta idamaiste religioonidega, mis valgusid pealinna. Kuigi Rooma Kapitooliumil ohverdati korrapäraselt Jupiterile ning riik pidas ülal templeid ja preesterkonda, oli Taciusel põhjust muretseda: vanadesse jumalustesse veel vaevalt usuti ja hoolimata keisrite mitmest katsest ei ärganud riigiusund enam rahva usundina ellu. Tõsi küll, riik oli salliv ega keelanud ametlike kõrval teenimast teisi jumalusi. Eriti haritlaskonda kuuluvad inimesed leidsid lohutust filosoofiast, mis rõhutas meelerahu ja saatusele alistumise vajalikkust. Laiemate rahvahulkade igatsuse lunastuse järele täitsid idamaised usundid. Erinevalt kujutlusvõimetust riigiusundist apelleerisid uued usundid tunnetele
olnud oma abikaasa tuhvlialune. Teoses esines mitmeid kordi religioosseid endeid, mida tegelased tõsiselt võtsid ning mis tõepoolest ka midagi tähendasid (Claudiusele kukkus lapsena hundipoeg sülle; öökull kuulutas Herod Agrippale õnne ja õnnetuse saabumist; kui Claudius sõjakäigul palvet luges, kustus küünlaleek iseenesest, nagu ta pidi) ja täide läksid. Kuna kõike muud oli kirjeldatud nii neutraalselt ja tõetruult, Claudius ise rohkem austas kui uskus jumalustesse, siis tundusid kõik ended ja ettekuulutused ka nagu päris olevat, et võta või tõsiselt. Samas kui keegi midagi usub, siis korralduvad asjad tihti nii, et vastavalt ka toimub. Ehk on see võrreldav platseebo-efektiga. Raamatuis ilmnes pidevalt, et ainuvõim kipub inimesi rikkuma (Messalina, Caligula, Livia ja Tiberiuse näited). Selle positiivseks küljeks on aga asjade korraldamise lihtsus ei ole vaja pikalt nõu pidada ja hääletada, enne kui
pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse. Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale. Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx 4) on juttu, et saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades oma Tarapitha üle." See osutab skandinaavlaste Thori tundmist nimepidi,
Nendes klannides on tihti selle loomaga seotud käitumisreeglid, näiteks tootemlooma ei tohi jahtida või süüa. Erandina võivad olla religioossed pidustused, kus võib nt. tootemlooma süüa. Totemism tänapäeval totemismi ilmingud on olemas ka tänapäeval. Näiteks rahvuslind, mis on inimeste jaoks tähtis. Ka maskotid on teatud mõttes tootemid. o Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism Antiik-Kreeka ja Rooma usundid. Monoteism Kristlus, Islam · Religiooni universaalsus nähtused, mis esinevad kõikides religioonides. Seletused religiooni universaalsusele e. kust religioon tuleb? o Religioosne seletus üleloomulik maailm on olemas ja see ilmutab end inimestele. See millesse inimesed usuvad, on mingil määral tõele vastav e. see
Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. · Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Eristatakse polüteismi (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) ja monoteism (Kristlus, Islam, tavaliselt üks suur jumal) Religiooni universaalsus Sotsioloogiat huvitab religiooni universaalsus · Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides · Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele ehk kust religioon tuleb?
2. Paratamatult kriminaliseerimisel vahepeal eksime ja kohtame kriminaliseeritud tegude hulgas tegusid, mille toimepanemine tegelikult on ühiskonnale kasulik. Kui õnnestuks kuritegevus 100% mahasuruda, suruksime maha ka selle kuritegevuse, mis on kasulik. On olemas kurjategijad, kellel peaksime kätt suruma ning ütlem, et tublid olete. Näiteks Vanas-Kreekas oli Sokratesel raskusi olemasolevate dogmadega aktsepteerimisega. Nendeks olid ka mõned jumalustesse uskumised. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Sokrates oli Vana-Kreeka mõistes vabamõtleja (teisitimõtleja). Vanade jumalate eitamine oli kuritegu, mis oli karistatav surmanuhtlusega. Sokratese üle mõisteti kohut. Rahvas otsustas, et on rikkunud ja tuleb surma mõista. Sokrates jõi oma mürgikarika tühjaks ja suri. Praegu ajaloolise distantsi tõttu on lihtne öelda, et kohus tegi rumalusi ning et Sokrates oli väärtuslik ühiskonna liige.
arutle selle tõesuse üle. Tegeleb pigem religiooni väliste aspektidega, nt kui palju on usklikke inimesi jne. Religioossed uskumused: Animism usk looduse hingestatusesse. Loodusrahvaste religioon. Kõige primitiivsem religioon. Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma- või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem võrdsed üksteisega. Monoteisim (Kristlus, Islam) üks ainujumal. Religiooni universaalsus: 39 Kultuuriuniversaalid sotisaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides. Arvatakse, et religioon on üks peamisi kultuuriuniversaalne
religioonid vähendavad inimeste riigikuulekust; et teatud uskumused kalduvad ebamoraalsusse, on vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga 8
religioonid vähendavad inimeste riigikuulekust; et teatud uskumused kalduvad ebamoraalsusse, on vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis, ka Sokratest süüdistati noorte moraali õõnestamises ja ka jumalate solvamises). Seadustes näeb ta lisaks seadustele vajadust ka teatud ekspertide nõukogu järele, kuhu kuuluksid vooruslikud usujuhid, valitsejad ja haridusjuht. Sellise nõukogu kohta seadused ei kehti, ta ise aga kontrollib ja juhib kõiki riigi institutsioone. (analoogilise institutsiooni rajas ka ajatolla Khomeini,
annaabi.ee 
