Ma- ja da-infinitiiv Da-infinitiiv Da- : 1. Modaalverbid. . Saama - saada (saan, sain, saanud) ( - ) Võima võida (võin, võisin, võinud) ( - ) Tohtima tohtida (tohin, tohtsin, tohtinud) ( , - ) Julgema julgeda (julgen, julgesin, julgenud) Proovima proovida ( proovin, proovisin, proovinud) , Katsuma katsuda (katsun, katsusin, katsunud) , Üritama üritada (üritan, üritasin, üritanud) , Suutma suuta ( suudan,suutsin, suutnud) ( , - ) Jaksma jaksata (jaksan, jaksasin, jaksanud) ( ) Jõudma jõuda (jõuan, jõudsin, jõudnud) , 2. Tahte- ja tundeavaldust väljendavad verbid. , .
See on minu jaoks suurim lollus, kui üritatakse õpilasi piiritleda nende normide järgi, mis ühiskond või tema ise paika on pannud ja väita, et väljas pool neid piire ja norme olev, on mõttetus, on halb. Siinkohal meenub mulle mu keskkooli muusikaõpetaja, kes väitis, et punk, metal ja muu muusika peale klassikalise, koorilaulude vms on tühipaljas ... . [Siin kohal valib lugeja ise sobiva sõna, ma ei osanud seda kuidagi pehmendada ja jätsin ruumi fantaasiale.] Ja kui julgesin küsida, miks see nii on, kõlas vastuseks igipõline pedagoogiline lause: ,,Sest mina ütlen nii." Ning ma tean nii paljusid tema õpilasi, kes ei vaevugi tutvuma erinevate muusikastiilidega, kuna õpetaja ütles, et need on mõttetud. Õpetaja peaks olema suunaja, abistaja ja teejuht, mitte mõõgaga valvur piiril. Eelkõige peab õpetaja endale selgeks tegema, kui palju tema käitumine, mõtte avaldused ja
sulandusin hästi sinna. Hiljem hakkas mind aga häirima ühe klassikaaslase kiusamine ja hakkasin neile vastu. Poissi kiusati, kuna ta oli vaesemast perekonnast, temal ei olnud kõige ilusamaid riideid ja lõpmatuseni taskuraha, nagu enamus meie klassikaaslastel. Tänu sellele hakati ka õige kiirelt mindki kiusama ja norima, seda aga selle tõttu, et erinesin nii suurel määral kogu oma klassist. Enam ei olnud tähtis see, et sain mõni aeg enne seda nendega suurepäraselt läbi. Julgesin neist erineda, ei soovinud olla ülekohtune süütu inimese suhtes. See sama noormees osutus väga toredaks ja sõbralikusk isikuks. Kahjuks aga oli tervel klassil eelarvamus selle inimese suhtes. Tänapäeval on selliseid olukordi järjest enam välja tulnud. Nüüd kui aega on möödunud sellistest situatsioonidest ligi 10 aastat siis kahjuks sellised eelarvamused ja konfliktid siiani eksisteerivad ning kahjuks usun et see jääbki nii, inimestel on jäävad nende eelarvamused.
Tänapäeval on tihti nii, et inimesed ei näe kedagi teist enda ümber, on endasse armunud nagu Narkissos oma peegelpilti. See omakorda sunnib neid tegema valikuid ja otsuseid, mis tõukavad nad eemale kõigist inimestest enda ümber, välja arvatud endast muidugi. Mul oli sõber, keda kahjuks enam ei ole. Ta kadus minu ümbert just selle eneseimetluse ja egoismi tõttu. Ma kuulsin päevade viisi tema elust: kui ilus ta on, kui andekas ta on, kus ta käis, mida ta tegi. Ühel hetkel julgesin mainida, et ka mina olen olemas ja liigne eneseimetlus viib hauda nagu Narkissoski ju uppus lõppude lõpuks oma peegelpildi nautimise tagajärjel. Kahju on juba tehtud, ta ei kuula kedagi ja see pidev eneseimetlus jätkub, lihtsalt inimesed, kellele end taevani kiita, vahelduvad. Dorian oli samasugune eneseimetleja. Seda tehes ei pannud ta tähele teiste inimeste tundeid. Ta ei lasknud end häirida faktist, et teeb kellelegi oma käitumisega haiget ja see ta lõpuks hävitaski
10 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võin öelda, et praktika oli edukas. Sain paremini aimu kuidas paberimajandus ettevõttes toimib ja ka omandatud teadmisi rakendada. Õppisin täitma nõudelehti ja tellimuslehti ning heaks meeldetuletuseks olid ka arvutusülesanded, mida mõne aine koguse ja hinna arvutamiseks vaja oli. Kui varem oli mul suur hirm vene keeles kõnelemise ees, mida ma vgäa hästi ei oska, siis praktika lõpus julgesin juba rohkem oma vigases vene keeles töölistega suhelda, kes ise eesti keelt eriti ei osanud ja üritasid minuga eesti keeles suhelda, samamoodi nagu mina vene keeles. Juhendaja oli abivalmis ja rõõmsameelne, aitas alati kui mul küsimus mõne dokumendi asjus oli ning kiitis tehtud töid. Kui praktika alguses ma veidi pelgasin tööterritooriumil üksinda liikuda siis praktika lõpus ei tundunud isegi majade vahelised pikemad käimised keerulised, kuna olin territooriumi selgeks
Tööaega kasutasin alati ära maksimaalselt- hindasin väga heaks. Tööülesandeid täitsin alati nii korrektselt kui võimalik, hindasin viiega. Töötamise kiiruse hindasin heaks, kuna näiteks kauba väljapanekul läks tihtipeale kauem aega võrreldes vanade olijatega kuna hakkasin kaupu ümber paigutama realiseerimistähtaegade järgi. Vastutustunne tööülesannete täitmisel hindasin väga heaks, sest kui midagi valesti tegin siis julgesin selle eest ka vastutust kanda. Säästlikkuse ja hoolikuse töötamisel seadmete ja kulumaterjalidega hindasin väga heak kuna kasutasin alati võimalikult kokkuhoidlikult kõike, mis kulub. Tegevuse paindlikkuse hindasin väga heaks kuna tehes ühte tööd ja kui oli vaja kohe teist tegema hakata suutsin kiiresti ümber lülituda ja mul polnud erinevate tööde vastu kunagi midagi, pigem võtsin neid boonusena.
veenma veenda veenan veensin veennud veendud veendakse möönma möönda möönan möönsin möönnud mööndud mööndakse jooksma joosta jooksen jooksin jooksnud joostud joostakse töötama töötada töötan töötasin tõõtanud töötatud töötatakse ------------------------------------------------------------ sõnad peavormidesse: julgema, ajama, sulgema, tegema, surema, pesema, tüütama, süütama, olema, kiskuma, mõtlema, juurdlema julgema, juleta, julgen, juletud, julgesin, julgenud, juletakse ajama, ajada, ajan, ajatud, ajasin, ajanud, ajaksin sulgema, sulgeda, sulgen, suletud, sulgesin, sulgenud, suletakse tegema, teha, teen, tehtud, tegin, teinud, tehakse surema, surra, suren, suretud, surin, surnud, surrakse pesema, pesta, pesen, pestud, pesin, pesnud, pestakse tüütama, tüüdata, tüütan, tüüdatud, tüütasin, tüüdanud, tüüdatakse süütama, süüdata, süütan, süüdatud, süütasin, süütanud, süüdatakse
Maja on segada. Kallistage ja suudelge, tehke kõike otsast otsani raha täis. Nii et kui leiate sobiva muud ka, mina olen ju loll. Minule tehke aja olevat, võtke käest kinni – ja kõige pikk pai, võtke raha ja minge. Minuga on paremat teile. (Paus.) Jah. 22 23 LAURA: Osvald, mis on juhtunud? tahan seda endale. Ja tänu imele julgesin ROLAND: Kõik jääb jõusse, mis me oleme teada, et saan selle. Aga ma ei mõelnud, et rääkinud! ma tahan seda osta, et seda saab osta. Ja ma LAURA: Kõik. tahan tagasi oma koolipõlve usku, et see ei ROLAND: Meil on olnud lihtsalt raskusi ole nii. Ma ei küsi, mida tahad sina, aga uude olukorda sisseelamisega
Kas sa, Laura, teeksid ka midagi? LAURA: Muidugi, nii lõbus ju. Ma teen näiteks... OSVALD: Ei, lõpeta! Ma ei suuda seda vaadata. Kõik on niigi selge. Vihkan, vihkan, vihkan. Ja mina nii loll. Kuidas ma sain seda uskuda. Nii loll! Mida ma lootsin? Idioot! LAURA: Osvald, mida sa tahad? OSVALD: Ma ei tea enam, vette tahan. Tahan vaikust. Kõik on segi. Ma ei suuda meenutada, mida ma tahtsin. Mida ma teadsin. Teadsin, mis on ilus. Teadsin, et tahan seda endale. Ja tänu imele julgesin teada, et saan selle. Aga ma ei mõelnud, et ma tahan seda osta, et seda saab osta. Ja ma tahan tagasi oma koolipõlve usku, et see ei ole nii. Ma ei küsi, mida tahad sina, aga ütlen selgelt välja, et olete kõigest ilma ja ma ootan teie kiiret lahkumist. (Paus.) Kõik. Laura ja Roland seisavad tummalt ja vaatavad Osvaldit. LAURA: (ettevaatlikult) Mis ma olen valesti teinud? Ma seletan kõik ära. 44 45
# Ei, ära karda - ma ei ole kurb, kui sa korraks lahkud. Aga kui sa enam tagasi ei tule, siis ma vihkan sind . # Sa rääkisid mulle alati ilusaid asju! Tegid oma jutuga kõik ilusaks. Sa ütlesid, et olen parim mis sinuga juhtunud on ja ei taha kedagi teist minu asemele! Sellest kõigest oli ainult paar kuud möödas, me olime õnnelikud. Vähemasti mina arvasin seda! Aga sel korral kui nägin sind enda parima sõbrannaga suudlemas kadus mu usaldus! Sa olid ainus keda usaldada julgesin! Kuid see purunes miljoniks killuks nagu ka mu süda! # Kõige valusam asi, mis võib tappa on armukadedus. # Your time has come , kiss it all good-bye. # Pisar pisara järel need on mu tunded. # Sul on väga vale arusaam armastusest. # Tunnen, et mu maailm variseb kokku. # Ära jäta inimest keda armastad, inimese pärast kes sulle meeldib, sest inimene kes sulle meeldib, võib su jätta inimese pärast keda armastab .
kunagi . *Armastus kannab niisuguseid prille, mille läbi tundub vask kullana, vaesus rikkusena ja tulesädemed kalliskividena . *Sa rääkisid mulle alati ilusaid asju! Tegid oma jutuga kõik ilusaks. Sa ütlesid, et olen parim mis sinuga juhtunud on ja ei taha kedagi teist minu asemele! Sellest kõigest oli ainult paar kuud möödas, me olime õnnelikud. Vähemasti mina arvasin seda! Aga sel korral kui nägin sind enda parima sõbrannaga suudlemas kadus mu usaldus! Sa olid ainus keda usaldada julgesin! Kuid see purunes miljoniks killuks nagu ka mu süda! *Sa ei luba mul nutta, sest tead, et need pisarad oled sina põhjustanud .. *kui ma räägin temaga, siis ma unusta, millest rääkida tahtsin *Keegi pole ideaalne, kuni Sa temasse armud *Parim ema on see, kes suudab lastele asendada isa. *Kaotame sõbrast üle poole, kui ta armub. (M. Roland) *Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. * Sa olid mu parim sõbranna ja nüüd.. mu armastatu pruut.
Siis ütles komtuur tasase, ähvardava häälega: «Sa, pöörane naine, kas sa oled unustanud, et ma sind igavesti vait olla käskisin? Tahad sa ise vägisi hukatust enese kaela kutsuda? . . . Vait! Sinu poeg ei pea mitte surema, aga. ilma nuhtluseta ei või ma teda ka jätta. Sinule aga tõotan vandega, et sind elusalt ara põletatakse, kui sa veel kord minu käsu vastu eksid.» Seepeale läks komtuur kännuseid koristades välja. Kui õues kõik jälle vagaseks oli jäänud, julgesin ma salakambrist välja tulla. Imestusega nägin ema kaunis rahuliku olevat. Ta hakkas koguni harjunud viisil komtuuri ja saksu kütma ning ütles uhkusega, et nii kaua kui tema elab. keegi Priidusse ei tohi puutuda. Mina küsisin, mis komtuuri viimased, minule hoopis arusaamata sõnad tähendavad? Ema käskis mind vait olla ja ütles, see olla saladus, mida ta mulle ja Priidule alles surmavoodil tahta ilmutada. Õigust öelda -- ma ei tahagi seda saladust teada saada
usaldust. Kui vähe mõeldakse praegu sellistest lihtsatest viisakusnõuetest, võib arvata juba üksnes seetõttu, kuivõrd madal on nende näruste subjektide tase, kes meie päevil tunnevad end olevat kutsutuna "poliitikat tegema". Palju kutsutuid, ent vähe väljavalituid. Minu nooruseaastail keeldusin ma otsustavalt osa võtmast poliitilisest tegevusest, kuigi ma arvan, et ma tegelesin poliitikaga ka neil aegadel enam, kui paljud teised. Ma julgesin siis esineda vaid väikeste ringikeste ees kõigest sellest, mis mind huvitas ja haaras. Neis, kitsas ringis esinemistes oli palju head. Siin tuli mitte niivõrd õppida "rääkima", kui-võrd just õpetada rea-vestluskaaslast tema mõnikord lõpmata primitiivsete vaadete ja vastuväidete osas. Seejuures ma jätkasin tegelemist isikliku eneseharimisega, kaotamata aega ja laskmata käest ühtki võimalust. Mitte kusagil mujal Saksamaal polnud tol ajal need võimalused nii soodsad kui Viinis.
Võimatu oli udus häält tunda, sest udus ei näi ega kuuldu miski loomulikuna. Huikamine kestis edasi ja umbes minuti pärast lendasin mühinal leetele, kus suitsutaolisi, tonte meenutavaid suuri puid kasvas; vool käänas mu vasemale ja, paiskas mu edasi, okste vahelt läbi, mis otse raksatasid, kui vool mu sihukese kiirusega edasi viis. Paari järgneva sekundi pärast oli jälle tihe valge udu ja vaikus mu ümber. Istusin täitsa liikumatult, kuulates oma südame tuksumist; usun, m.a julgesin saja südamelöögi jooksul vaevalt kord hing»ta. Siis läksin meeleheitele. Teadsin, milles asi seisis. See leede oli saar olnud, ja Jim oli saarest möödunud teiselt poolt. See polnud leede, -- muidu oleksin sellest palju rutemini möödunud. See oli korralik saar suurte puudega, võis viis või kuus miili pikk olla ja üle poole miili lai. Istusin arvatavasti umbes viisteist minutit tasa, kõrvad kikkis. Vesi kandis mind
kuulanud. «Jah, kardinali kukkur,» vastas proua Bonacieux. «Näete, ta on üsna aukartustäratava välimusega.» «Oh sa pagan küll!» hüüdis d'Artagnan. «See on alles kahekordselt tore nali -- päästa kuninganna Tema Eminentsi raha abil!» 197 «Olete armas ja meeldiv noormees,» sõnas proua Bonacieux. «Uskuge, Tema Majesteet ei ole tänamatu.» «Mulle on juba küllalt tasutud!» hüüdis d'Artagnan. «Ma armastan teid, teie lubate seda endale öelda: see on suurem õnn, kui ma julgesin loota.» «Tasa!» ütles proua Bonacieux võpatades. «Mis on?» «Tänaval räägitakse.» «See on ...» «Minu mehe hääl, tundsin selle kohe ära.» D'Artagnan jooksis ukse juurde ja lükkas riivi ette. «Ta ei pääse enne sisse, kui mina olen läinud,» ütles ta. «Kui ma väljas olen, siis avage uks.» «Ka mind ei tohi siit eest leida. Ja pealegi, kuidas seletan ma raha kadumist, kui ma veel siin olen?» «Teil on õigus. Peame siit lahkuma.» «Lahkuma? Aga kuidas
kuulata. Las kuulab see teine, kes on juba minuga. Muidugi, doktorihärra seda teist veel ei näe, tema näeb ainult mind. Seda teist ei võigi näha, teda võib ainult tunda. Inimese varju võib näha, seda teist mitte; tema on peenem, tema on veel õilsam kui inimese vari -- sellepärast ei näe teda. Tuleb aeg, kus nad teda näevad, aga siis on minul juba käed risti rinnal. ...Juba mõnda päeva ei julge ma enam oma käsi rinnale panna, aga hiljuti alles julgesin, sest siis mul ei tulnud meeldegi, et käsi pole sünnis sinna panna. Sellele mõttele tulin alles täna ja nimelt nõnda: panin mõlemad käed juhuslikult rinnale ja lasksin nad seal natuke aega olla. Aga siis hakkas raske hingata ja ma mõtlesin käed rinnalt ära võtta. Parema võtsingi, aga kui mõtlesin ka pahema võtta, siis tundsin äkki, et ei viitsi, ei suuda. Ja nõnda jäigi ta rinnale.
annaabi.ee 
