eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja aktiivne ärkvelolek pikeneb 6-7 tunnini ööpäevas. näeb-kuuleb kõike ja “salvestab” ning matkib täiskasvanut igas pisiasjas, isegi kõnnakut. Laps suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda, pöörata ja joosta. Suudab õppida sõitma jalgrattal. Juhttegevuseks on mäng. 4-5a- Seega joonistamise tulemused on paremad. Teine tähtis asi selles eas on mäng. Mäng muutub keerulisemaks, tekib rollimäng ja koosmäng. Lapsed on suutelised iseseisvalt mängima. Laps mitte ainult ei omanda, vaid omandab loominguliselt, ta loob uusi sõnu. Toimub üleminek liigutuslikult mõtlemiselt kujundilisele. Laps suudab üldistada, leida seoseid, klassifitseerida kindla tunnuse alusel, kuigi tema mõtlemise loogika on küllaltki omapärane. On olemas hea ja halb
Konkreetsed kasvatusülesanded näitavad ära lõppeesmärgi, milles igas vanuses tuleb jõuda. Üldiselt on siiski jäänud läbi kõigi kolme põhirõhk lapse mängulisuse peale. Lapsel peab olema kõikide tundide ja tegevuste kõrvalt mängu aega. Tervis ja toitumine on ka läbi aastate ikka olnud üks olulisemaid punkte. Õpetaja ja lapsevanema koostöö. Mäng oma erinevate liikidega läbib laste ka kõiki ülejäänud tegevusi ja on ka eelkoolieas juhttegevuseks. Ma arvan, et mida aeg edasi seda vabamaks on läinud õpetajate enda teo - ja algatusvõime . Kunagi oli kõik nii punktuaalselt kirjas, kuidas mis teha. Leian, et kõiki asju ei saa alati täpselt kava järgi teha, eriti töötades lastega. Tuleb isegi paremaid mõtteid kui teha varakult ette antud kava järgi. 2.Õppekavade matemaatika osa eesmärkide ja sisu analüüs (mis on ühist, mis erinev; hinnang toimunud muutustele)
lahknemine. (Ugaste 2005:158; Saar 1997:20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga tähtsaks ja oluliseks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21). Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut,
Smith 2008:227). Võgotski peab lapse mängu oluliseks sotsiaalselt aktsepteeritud ja oodatud käitumise arendajaks. Ta kirjutab: ,,Mängus ületab laps oma tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist- mängus on laps iseendast peajagu pikem" (Niilo, Kikas 2005: 132). Mänguga seondub vajaduste muutmine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Laps areneb ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks(Saar 1997:21). JEAN PIAGET Piaget mängust Piaget (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia- /kujutlusmäng ) kuni reeglitega mänguni. Piaget arvates olid need kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Blades, Cowie, Smith 2008:215). J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Ta leidis, et
61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997: 21). 2. JEAN PIAGET Prantsuse-Sveitsi psühholoog. J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et 5 mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1
61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, ehk, lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar, 1997, 21). 8 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson, 2009, 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga – oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine,
Mängu reegleid loovad aga mängijad, sest laps ütleb endale ise, kuidas käituda ühes või teises mängus. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nim. lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks. ( Nii nagu psühhoanalüütikud, arvab ka V, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne, teostumatute soovide täieviimine"; ,,mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide"; V pidas mängu ,,arengu peamiseks allikaks eelkooli aastatel", seda seepärast, et kujutlus-mängu olemuse järgi vabastas laps end olukorra vahetutest
Mängu reegleid loovad aga mängijad, sest laps ütleb endale ise, kuidas käituda ühes või teises mängus. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nim. lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks. ( Nii nagu psühhoanalüütikud, arvab ka V, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on „kujuteldav, illusoorne, teostumatute soovide täieviimine“; „mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide“; V pidas mängu „arengu peamiseks allikaks eelkooli aastatel“,
2008:227). Võgotski peab lapse mängu oluliseks sotsiaalselt aktsepteeritud ja oodatud käitumise arendajaks. Ta kirjutab: ,,Mängus ületab laps oma tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist- mängus on laps iseendast peajagu pikem" (Niilo, Kikas 2005: 132). Mänguga seondub vajaduste muutmine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Laps areneb ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks(Saar 1997:21). 10 JEAN PIAGET Elulugu Jean Piaget (sündinud Jean William Fritz Piaget)sündis 19 augustil 1986 aastal Sveitsis Neuchateli linnas Ta on tuntud Sveitsi psühholoog ja filosoof kognitiivse arengu teooria looja. Tema isa Arthur Piaget, oli keskaegse kirjanduse professor Neuchateli Ülikoolis. Piaget
kuidas käituda ühes või teises mängus. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nim. lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks. Sigmund Freud (1856 – 1939): S. Freud oli Austria neuroloog, psühhoanalüüsi alusepanija. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Ta oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja
Liider otsustas, kes kellega mängib, mida ja kuidas mängitakse. Poisid püüdsid liidri tähelepanu köita kodunt kaasavõetud sõduri, spinnerite, puldiga auto, Ämblikmehe või mõne teise armsa mänguasja loovutamisega, peaasi et neid mängu võetaks. Liider oli kamandava, ähvardava, agressiivse ja ülbe käitumisega. Tal oli suur mängukogemus arvutikangelastega, kes olid julmad ja kurjad ning aina võitlesid. Ta algatas ka rühmatoas mänge, kus juhttegevuseks oli kellegi või millegi hävitamine ning kus lendasid ebaviisakad sõnad. Ikka ja jälle tekkisid suured tülid rollide jaotamise ja mänguasjade pärast. Ebaedu kutsus esile vihapurskeid, ropendamist, tõukamist, löömist ja solvanguid, eriti liidri käitumises. Poisid, kes soovisid liidri sõprust taotleda, muutusid teiste laste suhtes agressiivseks, et maandada ebaõnnestumisest tekkinud solvumist ja viha. Õpetaja pidi alatihti sekkuma
annaabi.ee 
