D) sinine A2 sde sees: 0,9V 16)Sde vimendi - Muudab madalpinge krgpingeks Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/punane C14 17)Stepool - Juhib krgpinge knaldesse Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/kollane D14 2V/10ms 18)Pihusti - Laseb vajaliku ktuse annuse igel ajahetkel silindrisse. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine C4 sde sees : 11-14V thikigul: 10V/2ms 19)Detanatsiooni andur - Edastab juhtplokile signaale kuidas stehetke muuta Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:pruun/valge C11 50mV/1ms 20) Kollektori rhu andur - Signaali kasutatakse koos prlemissageduse ja gaasipedaali asendianduri signaaliga mootori koormuse mramiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline A7 sde sees 4,8V mootor soe, thikigul 1,4V 21)Hapniku andur - Kontrollib heitgaaside jkhapnikusisaldust Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline D9
Juhtplokk on paigaldatud klaasitõstuki mootori juurde ja selle toimingute hulk sõltub auto varustusest. Näiteks: - CAN-ploki; - CAN-saatja/vastuvõtjat; - kesklukustuse lukumootorite juhtimist; - peegli reguleeringu ja soojenduse juhtimist; - klaasi liikumist jälgivat HALL-andurit jne. Ukse juhtploki töötamine Juhtplokk Klaasitõstuki lüliti Juhtplokk saab käsu toimingute teostamiseks võrgust. Näiteks tuleb ukse juhtplokile käsklus uks sulgeda. Juhtplokk saadab korralduse ukse sulgurile ja saades ukses asuvalt (on/off) andurilt kinnituse ukse sulgumisest, teatab võrgu kaudu ukse sulgemisest. Rikkeotsingul pea meeles: ALATI KUI UKSES MIDAGI AVANEB, SULGUB VÕI LUKUSTUB, SIIS AVANEB VÕI SULGUB KA MÕNI LÜLITI! 19
reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad.ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 1.4 Andurid ja täiturid 1.4.1 Piduritulelüliti Piduritulelüliti jälgib piduripedaali asendit ja saadab pedaalile vajutamisel signaali juhtplokile. Seisu- ja sõidupidurilülitid Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti avanemisel teine sulgub ja vastupidi. Pidurdamise signaali saabumisel lälitub ASR välja. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP töötamisel piduritulede süttimise. Seisupiduri signaali saabumisel väldib juhtplokk ESP töötamise ajal MSR-i töö. Joonis 5. Piduritule lüliti 1.4.2 Esi- ja tagarataste pöörlemissagedusandurid Joonis 6
näiteks paksus lumes lumekettidega sõitmisel või auto katsetamisel dünamomeetriga. Auto uuel käivitamisel lülitub ASR/ESP süsteem automaatselt uuesti sisse. 5.2. Pidurite lülitid Piduripedaali/tule lüliti jälgib piduripedaali asendit ja pedaalile vajautamisel saadab signaali juhtplokile. Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise lihtsustamiseks kasutatakse kaksiklülitit. Ühe lüliti sulgumisel teine avaneb ja vastupidi. Juhtplokk jälgib pidurilülitilt saabuvat pingesignaali. Pidurdamise signaali saabumisel lülitub ASR välja. Seisupiduri lüliti signaali saabumisel lülitub välja MSR süsteem. Juhul kui
5. Külmaaine ülerõhulüliti Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse -> külmaaine ahela ülerõhu eest kaitsmine 6. Muud toimingud Uus rõhuandur, mille muutuv väljundsignaal on sõltuvuses ahela rõhust, korvab vanemate süsteemide rõhulülitite töö, jagades väljundsignaali nii kliimaseadme juhtplokile, mootori juhtplokile -> näiteks tühikäigu sujuvamaks reguleerimiseks Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui mootori juhtplokk saadab kliimaseadme juhtplokile signaali täiskoormusreziimist -> suurima võimsuse suunamine jõuülekandele Mootori tühikäigu seadmine ja kohandamine kliimaseadme kasutamisel
4. Andurid ja täiturseadised 4.1 Sisendsignaalid Alustame sisendsignaalide uurimist. Mõnede nende signaalide jaoks, nagu näiteks käiguvalitsa asend, võllide pöörlemissagedused, õli temperatuur ja kiirenduslülitus, on käigukastil omad andurid. Mõned signaalid saadakse teistelt juhtplokkidelt ja mõned sisendsignaalid edastatakse teistele juhtplokkidele. Näiteks kiirenduslülituse signaal edastatakse kliimaseadme juhtplokile. Samas jälle sellised signaalid nagu mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus ja gaasipedaali asend, tulevad mootori juhtplokilt. 4.2 Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendiandurit. Juhul kui lüliti on avatud on signaalipinge 5 V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1.
· aastane kütuse sääst kuni 1000 l; · väiksemad paigaldus ja hoolduskulud. Pildigalerii Tühikäiguklapiga Suruõhuseade EAC kompressor (allikas: (foto: Knorr) Knorr) Seade koosneb pedaali asendi anduritest ja sõidupiduri kraanist. Tal on 2 sõltumatut elektrilist ja 2 pneumaatilist haru. Andurid edastavad EBSi juhtplokile infot pedaali asendi kohta. Pidurduse algus edastatakse juhtplokile lüliti abil. Elektropneumaatilise süsteemi rikke korral töötab tavalise pidurikraanina. Sele 8. Pedaali asendi andur (allikas: WABCO) Sele 9. Pedaali asendi anduri lõige (allikas: WABCO) Sisendid: · 11 ja 12 sõidupiduri paakidest; · 4 juhtsignaal liiasusklapilt; · Andurite toide.
Lehekülg 23(33) Rõhuandurid/monitorid Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. Asetseb kusiganes on vaja rõhu kohta infot. Tõenäoliselt on anduris pieso element, mis rõhu all tekitab ise signaali pinge. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? see andur saadab informatsiooni kas auto juhtplokile, või juhile endale mõne armatuuris oleva tulukese näol. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Vananemine, lühis Juhile/juhtplokile ei jõua proovida teise töötava anduriga andurilt signaali Theoretical exercises
5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust. Infoedastamis protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoosotestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Siirimateks erinesvusteks on protokollide vahel on infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastaimine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti. Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis. Oleva diagnoositoimingu ning esitab sealt saadud info koodidena takistidena. Diagnoositestrite kasutus on aga suure erinevuse -lihtsamatel diagnoositestritel saab rikkekoode ja parameetreid vaatdata ainult ühekaupa. DC põhistel diagnoositestritel on tavaliselt mitmeparameetri samaaegse vaatamise võimalus.
voolu graafikud. Arvuta milline on antud hetke impulsisuhe (PWM)? Juhtimise aeg Impulsi pikkus Impulsi pikkus = 4 ruutu Juhtimise aeg = 1,4 ruutu 11 12 32. Millist informatsiooni saadab käigukasti juhtplokk mootori juhtplokile ja milleks seda vaja on? Infot käiguvalitsa "P" ja "N" asenditest ja käiguvahetushetkest. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendi signaali vajatakse tühikäigu pöörlemissageduse reguleerimiseks ja mõnedel mudelitel käiviti juhtahela ühendamiseks/blokeerimiseks (üldjuhul on käiviti "P" ja "N" asendi lülitil eraldi vooluahel). Käiguvahetusehetke sujuvamaks muutmiseks vähendab mootori juhtplokk selleks ajaks mootori võimsust
Õlirõhu suurenedes lükkab vaakumklappi alla kolb. 5vaakumklappi 7 kinni . Hõrendus kandub edasi vaakumkambrisse neli. Tekkinud rõhu vahe tõttu, membraan paindub ja avab seguklapi nii palju,et pöörded jäävad samaks. Pumba koormuse langedes väheneb ka õlirõhk,ning välisõhu mõjul vaakumklapp sulgub. Sissepritsemootoritest toimib vaakumklapp lisarõhuklapina. Vaakumklapi avanedes liigub õhuklapist mööda sisselaske koldesse. Õhulugeja annab juhtplokile signaali suurenenud õhukogusest ja juhtplokk hoiab pihustid kauem lahti. Tühikäigu pöörlemissagedust jälgiv süsteem. 1õhufilter 2sisselaskekolle 3roolivõim 4vaakumklapp 5õhulugeja Jõusilinder. Tegemist hammaslattrooli jõusilindriga ja selle ehitus. 1 siibrivõll 2 tagasivoolu otsik 3 pealevoolu otsik 4 tihendid 5 kolb Hammaslatt rooliga autodel asub roolivõimendi silinder hammaslatiga ühises korpuses. Jõusilindri kolb on asendatud hammaslati otsa
5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse reguleering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast (Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust.) Infoedastamise protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoostestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Suurimateks erinevusteks on protokollide vahel infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastamine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti. Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis. Oleva diagnoositoimingu ning esitab sealt saadud info koodidena takistitena. Diagnoositestrite kasutus on aga suure erinevusega Lihtsamatel diagnoositestritel saab rikkekoode ja parameetreid vaadata ainult ühekaupa. DC põhistel diagnoositestritel on tavaliselt mitmeparameetri samaaegse vaatamise võimalus.
annaabi.ee 
