Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtmete ja kaablite harmoneeritud tähistussüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soonte, paigalduseks, kautsuk, isolatsioon, standardid, nimipinge, väliskest, soone, ristlõige, sünteetiline, polüeteen, painduv, kaitsejuht, standardimise, tingtähised, paralleelset, kasutust, harmoneeritud, juhtmed, kaablid, järjekord, tähiseid, isolatsioonil, kauplemise, impordibkohta Eestis kehtivad standardid nende kasutamist ei luba. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 1 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Juhtmes või kaablis võib olla üks või mitu isolatsooniga (enamasti polümeermaterjaliga) kaetud massiivset või kiulist elektrijuhti, mida nimetatakse sooneks. Kohtkindlas juhistikus on soonte juhtiv metallosa enamasti massiivne või jämedakiuline, teisaldatavates juhtmetes ja kaablites (paindjuhtmetes ja -kaablites) on sooned peenekiulised. · Kaabli erinevus juhtmest seisneb selles, et kaabli sooned on ümbritsetud neid välismõjude eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). · Ühesooneline juhe võib olla ka ilma isoleerkatteta (paljas), Nende põhiliseks kasutusalaks on elektrivõrkude õhuliinid.
ajutised rajatised · paadisadamad, paadid, jahid jm huvisõidualused · elektrivarustusettevõtete ehitised. Eeskiri ei puuduta · elektriveoseadmeid · mootorsõidukite elektriseadmeid · laevade elektriseadmeid · lennukite elektriseadmeid · avalikke tee ja tänavavalgustuspaigaldisi · kaevanduse elektripaigaldisi · elektrikarjuseid · ehitise piksekaitset. Eeskiri käib elektripaigaldiste kohta, mille nimipinge on vahelduv- voolul enimalt 1000 V, alalisvoolul aga enimalt kui 1500 V. 1.3 TOITESÜSTEEMID Toitesüsteemi või süsteemide valikul tuleb määrata nende järgmised omadused: · vooluliik ja sagedus · nimipinge või pinged · lühisvool toitesüsteemiga liitumise punktis · toitesüsteemi vastavus paigaldise nõuetele, arvestades ka maksimaalset koormust. Välise toitesüsteemi korral tuleb nimetatud omadused välja
Klaas on omaduste poolest väga erinev metallist, kuna tal puudub täielikult elastsus. Klaasi käitumist tuntakse küllalt hästi ega tule probleeme kui võetakse arvesse otstarbekad kaitsevahendid ja õige käsitlemise meetodid. 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng Kaablikonstruktsiooni ülesanne on kaitsta optilise kiude ümbruskonna mõjude eest tootmises, transpordis, laostamisel, installeerimisel ning kasutamisel. Peamine põhimõte oli soonte valguskaabli puhul kuidude kogunemine kaablisüdamikuks. Kuna kuidudest polnud kogemusi ja klaasi haprus oli suureks riskiks, oli töökindluse suurendamine esimestes valguskaablites. Tehnika oli uus ka kulutused võisid olla suuremad kui konventsioonitehnikas. Kogu optikat kattis salapärasus ja optilist tehnikat valdas vähe inimesi. Valguskaablite kasutusele võimsuse suurenemisega täienesid ka teadmised kiu käitumisest. Kihilise konstruktsiooniga võistleb edukalt nuut-konstruktsioon
ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 18 SISUKORD 1. ELEKTRIVÕRGU PROJEKTEERIMISE ÜLESANNE JA ÜLDSKEEMI VALIK ..............................................................................19 1.1. ELEKTRIVÕRGU PROJEKTEERIMISE ÜLESANNE .......................19 1.2. LÄHTEANDMETEST VÕRGU PROJEKTEERIMISEL ...................244 1.3 ELEKTRIVÕRGU NIMIPINGE VALIK ..........................................................28 1.4. JAOTUSVÕRKUDEST TULENEVAD PIIRANGUD........................34 1.5. VÕRGUOSA ARENGUVARIANTIDE VALIK .................................38 1.6 TÖÖKINDLUSE ARVESTAMINE ......................................................40 1.7. ELEKTRIVÕRGU ÜLDSKEEMI VALIK ................................................42 2. ELEKTRIVÕRGU ELEMENTIDE VALIK ...................................
väldi elektriohtu, kui sellesse ulatuda või siseneda ilma kaitsemeetmeid kasutamata.(DL) Pingelähedane tsoon- väljaspool pingealusest töötsooni asub, teatava kauguseni ulatav ruumiosa.(DV) DL-pingealuse töötsooni välispiiri määrav kaugus. Dv- pinge lähedase tsooni välispiiri määrav kaugus. Töötsoonide välipiiride väärtused sõltuvad võrgu nimipingest Võrgu nimipinge Tsooni välispiiri määrav õhuvahemik efektiivväärtus Un (KV) Pingealusel töötsoonil DL Pingelähedane tsoon Dv (mm) (mm) 1 kokkupuuteta 200 6 90 1120 10 120 1150
Miks ühe saega saab saagida isegi metalli, aga Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest teine nürineb juba kõva tammepuu saagimisel? sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid
metallide sulamid. Kapron on antifriktsioonne materjal. Kapronil on väike soojusjuhtivus. Detailide valmistatakse survevalu teel. Kapron annab hästi lõiketöödeldav. Kapronist detaile saab liimida ja keevitada. Kapron ei ole väävelhappekindel ja lahustub fenoolides ning trikloroetaanis. Polüamiidkiudainest valmistatakse rehvikoorti, filtrimaterjali, kalavõrku, köit, tekstiile. Aromaatsetel polüamiidkiudainete temperatuurikindlus on 350...600ºC. Polüester. See on sünteetiline kiudaine, millel suur temperatuurikindlus. Sellest valmistatakse riiet, mis kulumis- ja valguskindel kuid vähevastupidav kuumale leelisele. Seda riiet nimetatakse lavsaaniks, dakroniks, elaaniks, terüleeniks. Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid, krimpleeni ja melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub
metallide sulamid. Kapron on antifriktsioonne materjal. Kapronil on väike soojusjuhtivus. Detailide valmistatakse survevalu teel. Kapron annab hästi lõiketöödeldav. Kapronist detaile saab liimida ja keevitada. Kapron ei ole väävelhappekindel ja lahustub fenoolides ning trikloroetaanis. Polüamiidkiudainest valmistatakse rehvikoorti, filtrimaterjali, kalavõrku, köit, tekstiile. Aromaatsetel polüamiidkiudainete temperatuurikindlus on 350...600ºC. Polüester. See on sünteetiline kiudaine, millel suur temperatuurikindlus. Sellest valmistatakse riiet, mis kulumis- ja valguskindel kuid vähevastupidav kuumale leelisele. Seda riiet nimetatakse lavsaaniks, dakroniks, elaaniks, terüleeniks. Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid, krimpleeni ja melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub
ja freesitud kiudusid. Võivad olla ka roostevabad, galvaniseeritud. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Mida saledam kiud, seda parem tulemus. Sünteetilised kiud. Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud, mille pikkus on 10...25mm sõltuvalt kiutüübist. Vähendab eelkõige plastilist mahukahanemist ja pragunemisriski. Kuna sünteetiline kiud ei anna tugevust, siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel. 2.8 Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400-1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi.
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
23 Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel. Siis on tekkinud kevadpuit, mis on poorsem. Tumedam kiht on kasvanud suvel ja sügisel. Sügispuit on kevadpuidust tihedam. Piki puutelge kulgeb säsi. Vaata joonisel 3.2.1. puutüve ristlõiget. Joonis 3.2.1. Puutüve ristlõige. Mõnedel puuliikidel on koorealune puit heledam ja mahlakam. Seda nimetatakse maltspuiduks. Südamiku ümber on tumedam osa. See on lülipuit. Lülipuit koosneb kuivanud puurakkudest ja on kuivem kui koorealuse puidu (maltspuidu) osa. 24 Kui südamiku ümber ei ole kuivem osa tumedam, siis nimetatakse seda küpsepuiduks. Kõik puud jagunevad nimetatud tunnuste järgi 3 rühma: 1. Lülipuidulised
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
