ja teistele sellest ka teada anda. 7. Inimesed (teenuse pakkujad ja loppkasutajad), susteemide fuusilised komponendid, tarkvara, too- ja juhtimisprotsessid, tugiuksused ja sisu ning ligipaasude haldus moodustavad uheskoos omavahel tihedalt seotud olemi sotsiotehnilise susteemi (socio-techical system). Tehnoloogilised elemendid ning sotsiaalsed suhted on tihedalt uhte poimitud.
Süsteem alamsüsteemide kihistunud kogum 1. Üksikisik 2. Meeskond (grupp) 2 3. Organisatsioon 4. Ühendused, alliansid, 1 3 organisatsioonide ühendused 5. Kogukond (community) 6. Ühiskond, rahvus Süsteem: sisend-väljund tagasisideprotsess Sisendid: Väljundid: Juhtimisprotsessid · töö organisatsioonis · kaubad · maa · teenused · kapital tagasiside Keskkond Mõisted: · entroopia · sünergia Organisatsioon terviksüsteem väliskeskkond inimesed tegevused organisatsioon varad siseehitus makro- ja
protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. Kulukandjad – näited – nn kulukohad: vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused (tulemusüksused), ettevõtte poolt osutatavad teenused/müüdavad tooted, projektid, põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused 1. Protsessid: Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust. Põhitegevusprotsessid – kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks. Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhiprotsessid) 2
käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad Kulukandjate (kuluobjektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. 1. Protsessid: juhtimis- ja tugiprotsessid, põhitegevusprotsessid Juhtimisprotsessid juhivad süsteemi tööd. Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust. Põhiprotsessid - kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks (customer-faced processes). Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte
Optimeerimisel ehk parendamisel kaardistatakse olemaolev olukord (as-is vaade), seejärel viiakse läbi protsessianalüüs ning tulemuste põhjal luuakse (disainitakse) tulevikuprotsessid (to-be vaade). Automatiseerimine (paljude) manuaaltegevustega protsessi üleviimine infosüsteemi või automaatjuhtimissüsteemi, Protsesside dekomponeerimise ning tegevuste määratlemise (detailiseerimise) aluspõhimõtted. Dekomponeerimine Juhtimisprotsessid, mis kirjeldavad organisatsiooni juhtimist Talitlusprotsessid (põhiprotsessid), mis kirjeldavad ettevõtte / organisatsiooni põhitegevust. Tugiprotsessid, mis toetavad talitlus- või juhtimisprotsesse. Tegevuste määratlemise aluspõhimõtted Hõlmab tegevuse kaupa protsessi käigus tehtavate toimingute ja nendevaheliste seoste kirjeldamist. Seda võib dokumenteerida visuaalse diagrammina, tekstidokumendina, interaktiivse mudelina.
süsteemi talitus ei sõltu väliskeskkonnast. Avatud süsteem ei saa töötada autonoomselt, kuna ei suuda toota kõike, mida vajab ja peab seetõttu suhtlema väliskeskkonnaga. o Organisatsiooni kui süsteemi olulisemad komponendid: Sisend (ressursid) materjalid, seadmed, info Töötlemisprotsessid tehnoloogilised protsessid: tootmine ja selle korraldus, juhtimisprotsessid: personali juhtimine Väljund (tulem) toode ja teenus, kasum ja kahjum, töötajate areng ja nende rahulolu Tagasiside info tulemuste ja organisatsiooni kohta Situatsiooniline (olukorraline) koolkond (Draft): o Kõige tähtsam on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut: Juhile püütakse näidata võimalusi, kuidas olla oma igapäeva töös paindlik.
alla läbitava kasvufaasi määratud piires, halvimal juhul kukuvad läbi ... Sisekommunikatsioon muutub oluliseks ja kujuneb organisatsioonikultuur. Faasi Faas 1 - kasv loovusega kõige "süda" on asutaja(d), neilt tulevad kõik ideed, lõpetab nn punase lindi kriis (crisis of red tape), mis avaldub regulatsioonide ja juhtimisotsused jne. Valdav on lihtstruktuur ja mitteformaalsed juhtimisprotsessid. reeglite loodud tõkete pärssivas mõjus initsiatiivile ja arengule. Tulemus: asutaja(te) ülekoormatus administratiivsete ja operatiivsete detailidega (ei Faas 5 kasv koostööga alanud (ähvardava) kriisi vältimiseks kujundatakse hoiak suuda kõigega toime tulla). Faasi lõpetab "eestvedamise kriis" (crisis of leadership).
o riist- ja tarkvara ning IT-tarvikute ostusüsteemi korraldamine; o IT ressursside haldus; o tarkvara litsenseerituse tagamine. · Meeskonna juhtimisega seonduvad ülesanded o IT-organisatsiooni juhtimine; o IT-organisatsiooni mehitamise juhtimine; o IT osakonna töötajate motiveerituse tagamine; o tööülesannete ja eesmärkide kokkuleppimine; o töötulemuste ja töötajate hindamine; o koostöö korraldamine teiste allüksustega. Kokkuvõtteks on IS juhtimisprotsessid järgmised: · IS planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda · IS organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine · IS mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine · IS järelvalve või jälgimine - edenemise kontrollimine plaanide suhtes ja tagasiside alusel võimalik muutmine
parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reverseerimist ja peatamist. Võimaldavad hoida mingit parameetrit kindlal tasemel või muuta seda teatud programmi järgi, hoida parameetreid min. või maks. tasemel ja muuta ühte parameetrit nii, et ta jälgiks teist parameetrit, mis võiks muutuda juhuslikult.
neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reverseerimist ja peatamist. Võimaldavad hoida mingit parameetrit kindlal tasemel või muuta seda teatud programmi järgi, hoida parameetreid min. või maks. tasemel ja muuta ühte parameetrit nii, et ta jälgiks teist parameetrit, mis võiks muutuda juhuslikult.
kehatemperatuur, vererõhk, kehaasend raskusjõuväljas. Hulkrakses organismis on parameetri väärtuse suurendajad ja vähendajad ruumiliselt lahutatud, seega on vajalik regulatsioon üle terve organismi. Reguleerimisülesandeid täidavad peamiselt Närvisüsteem Hormoonid nt insuliin, mida toodab pankreas, reguleerib veresuhkru taset, sellel regulatsioonil on organismis kriitiline tähtsus. Regulatsiooni alla kuuluvad juhtimisprotsessid (teatud muutujate muutmine kindlale eesmärgile orienteeritud viisil), mis aitavad teatud parameetreid kehas hoida vajaliku kitsa väärtustevahemiku juures. Ajalise dimensiooni alusel on Kiired nt oodatud teate saabumine- südame löögisageduse kasv Aeglased regulatsioonimehhanismid Ruumilise dimensiooni alusel on lokaalsed (nt ühel jalal hüppamisel teatud lihased) üldised(kogu keha haaravad nt vererõhu muutus),
Infotöötlusmudel lähtub täielikult arvutimälu metafoorist ning võrdleb sensoorset mälu arvuti sisendseadme vähemahuka mäluregistriga, lühimälu arvuti operatiivmäluga, milles olevat informatsiooni töötleb ja kujundab ümber arvuti protsessor ning püsimälu arvuti välismäluga, milleks tänapäeva mõistes sobib kõige täiuslikumalt kõvaketas. Kontrolli- ja juhtimisprotsessid: Stiimulite analüüsimine, sensoorsete kanalite häälestamine, kordamismehhanismide käivitamine, infovoo reguleerimine SR ja LM vahel, info kodeerimine ja saatmine LM-st PM-i, otsing Pm-s, heuristilised operatsioonid salvestatud info kallal, otsustuskriteeriumide määramine, reaktsioonide genereerimise mehhanismi käivitamine Sensoorne Lühimälu ehk Püsimälu ehk Reaktsioonide
annaabi.ee 
