Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele,et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C. Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel
linna- ning tööstuspiirkondade tingimustele - tolmule, vingugaasile, tänavasoolale ning sellest õhku paiskuvatele aerosoolidele jm., millest pargikeskkond on vaba. Vaid küllalt vähesed okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea pungens), serbia kuusk (Picea omorika), sabiina kadakas (Juniperus sabina) ja selle sordid, harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mägimänd (Pinus mugo). Suhteliselt vastupidavateks võib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning teisi männiliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik kuuseliike (välja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse tuleb silmas pidada ka asjaolu, et valdavalt on seal tegemist suurte korrapäraselt istutatavate taimemassiividega, kus ,,soleerimine" ei ole kohane või ei pääse mõjule. Seega on sobivate
sordiga. Nii muutub puu tihedamaks ja tunduvalt nägusamaks (Calmia 2011). Elupuu talub hästi pügamist. Välisriikide aednikud kasutavad seda aktiivselt, luues kääridega ümarkujusid, püramiide, spiraale ja võlve. Eriti peenutsevad asjaarmastajad teevad loomade ja lindude kujusid. Roheline elupuu hekk pole haruldus ka meil. Muide, suurepäraselt pügatud piirdeid saab kuusest, nulust ja ebatsuugast. Euroopa taimlates kujundatakse mände, jugapuid, andes neile eksootilist välimust (Seenemaailm 2011). 51 HARILIK JUGAPUU Iseloomustus ja kasutus Harilik jugapuu (Taxus baccata) (joonis 13) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljasokaspuu.Meie oludes moodustab ta harilikult üsna laia põõsa.Ta on jäänuk soojemast
kuluta taim energiat seemnete valmimisele (Aianduse Entsüklopeedia 2010). 32. Taxus baccata - harilik jugapuu Jugapuu (ladina k. Taxus) on jugapuuliste sugukonda kuuluv väikeste igihaljaste okaspuude ja põõsaste perekond. Jugapuud on suhteliselt aeglase kasvuga, kuid enamasti pikaealised. Eri liikide tüve pikkus ulatub umbes 1 meetrist 40 meetrini, tüve ümbermõõt on kuni 4 meetrit. Puukoor on enamasti punakas. Maailmas eristatakse ligikaudu 7 liiki jugapuid. Näiteks harilik jugapuu, lühiokkaline jugapuu, kanada jugapuu, hiina jugapuu, tiibeti jugapuu, värd-jugapuu, sumatra jugapuu. Need eristuvad oma vähekattuvate areaalide poolest, kuid on morfoloogiliste tunnuste osas võrdlemisi sarnased. Väga palju on aga jugapuude aretatud vorme ehk kultivare. Eestis kasvab siia perekonda kuuluv harilik jugapuu (Taxus baccata) (Vikipeedia. Jugapuu (perekond). 32.1 Harilik jugapuu
JUGAPUU (Taxus) Joonis 9. Harilik jugapuu. http://www.folklore.ee/~renata/myrk/jugapuu.jpg Jugapuu iseloomustus Jugapuu on jugapuuliste sugukonda kuuluv väikeste igihaljaste okaspuude ja põõsaste perekond. Jugapuud on suhteliselt aeglase kasvuga, kuid enamasti pikaealised. Eri liikide tüve pikkus ulatub umbes 1 meetrist 40 meetrini, tüve ümbermõõt on kuni 4 meetrit. Puukoor on enamasti punakas. Maailmas eristatakse ligikaudu 7 liiki jugapuid. Näiteks harilik jugapuu, lühiokkaline jugapuu, kanada jugapuu, hiina jugapuu, tiibeti jugapuu, värd-jugapuu, sumatra jugapuu. Need eristuvad oma vähekattuvate areaalide poolest, kuid on morfoloogiliste tunnuste osas võrdlemisi sarnased. Väga palju on aga jugapuude aretatud vorme ehk kultivare. Eestis kasvab siia perekonda kuuluv harilik jugapuu (Taxus baccata). Harilik jugapuu Harilik jugpuu (Taxus baccata) onjugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu
neid ei tasu toiduks kasutada. Tegemist pole toidutaimega, ka tema üksikosade söömine võib põhjustada ebatüüpilisi reaktsioone, näiteks neil, keda vaevab mingit laadi ülitundlikkus. Kokku võttes: jätke jugapuu pilkupüüdvad annid puutumata! Jugapuu seeme, võrsed, okkad, koor ja kuigivõrd ka puit on mürgised. Vilja ja okaste mürgisust on Eesti-, Liivi- ja Kuramaal märgitud juba 1852. aastal. Väikelastega peredel ei soovitata seetõttu ahvatlevate viljadega jugapuid koduaias kasvatada. Juba mõne seemne söömine võib nii inimestel kui ka loomadel lühikese ajaga esile kutsuda raske mürgistuse ja lõppeda traagiliselt. Kirjanduses hoiatatakse, et kui siiski on üle viie seemne söödud, tuleb inimesele koos joogiveega anda puusütt ja pöörduda kiiresti arsti poole. 6.2. Harilik kikkapuu (Euonymos europaeus). Kuni 3 m kõrgune põõsas, mille kandilised oksad on noorelt rohelised, hiljem pruunikashallid, sageli korkjate liistakutega
(Aedla, 2012). Taxus baccota Jugapuu Hooldus Kõik jugapuud taluvad ülimalt hästi tugevat kärpimist ja kuni vana puiduni tagasilõikamist. Jugapuud on ühed vähestest okaspuudest, mis on võimelised andma uusi võrseid isegi pärast puu kännuni mahalõikamist. Pärast kärpimist muutub ta tihedaks ning seetõttu sobib väga hästi hekitaimeks või vormipuuks. (Jugapuud meil ja mujal) Üldiselt ei soovitata jugapuid lagedale istutada. Kuigi nad kasvavad hästi ka päikese käes, tekivad probleemid jugapuude talvitamisega avatud paikades. Igihalja taime suurim kahjustaja on külmunud maa koos terava varakevadise päikesega. Peale selle kimbutab neid avatud kasvukohas ka talvine külm tuul. (Kodu & Aed, dets. 2007) Selleks, et jugapuu sirguks mandril kõrgeks, tuleks ta istutada aia varjuossa või kaitsta teda varjukangastega
või tumepruun. Aastarõngad on hästi eristatavad, kuid sama kasvuaasta aastarõngas on ebaühtlase laiusega, st lainetav. Kõva, sitke ja painduv puit (tihedusega 670 kg/m3) on hästi lõhestatav, peitsitav ja poleeritav, mistõttu seda kasutatakse treimis- ja tisleritöödel, sellest valmistatakse mööblit, pildiraame, puupuhkpille (oboe, flööt), viiuliosi jm. Tüve koor on punakaspruun ja plaatjas. Koores sisaldub taksooli, mis on vähihaiguste ravimi lähteaine. Jugapuid kasutatakse rohkesti haljastuses ning neid kasvatatakse nii põõsaste, põõsaspuude kui puudena. Lisaks põhiliikidele kasvatatakse iluaianduses väga mitmesuguse võra kuju ja okaste värvuse ning kujuga kultivare. Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad,
Harilik jugapuu talub väga hästi varju, valgusreziimi muutus põhjustab stressi ja pidurdab taimekasvu, kuid noorusest saati täisvalguses kasvanuna tuleb jugapuu edukalt toime. Jugapuule sobib mereline pehme kliima (max temp. -30 ºC). Jugapuu talub hästi ka linnaolusid. Eesti populatsioon on kohastunud ja allesjäänud eksemplarid on vastupidavad ja külmakindlad. Teiste okaspuudega võrreldes on jugapuu väga aeglase kasvuga. Väga hea võrsete moodustamisvõime tõttu kasutatakse jugapuid vormilõigatuna või pöetavate hekkidena (Laas 2004). Jugapuu seeme, võrsed, okkad, koor ja kuigivõrd ka puit on mürgised, seetõttu tuleb hoolitseda, et koduloomad ja väikelapsed neid ei sööks, kuna juba väike kogus võib põhjustada tõsiste tagajärgedega mürgistusi (Vaher 2008). 3.3.2. Hooldus Jugapuu on meil kõige kärpimiskindlam okaspuu, teda võib kärpida nii kevadel kui ka sügisel (Sander 2009).
radiaalselt või kaherealiselt). · Kõva, sitke ja painduv puit on hästi lõhestatav, peitsitav ja poleeritav, mistõttu seda kasutatakse treimis- ja tisleritöödel, sellest valmistatakse mööblit, pildiraame, puupuhkpille (oboe, flööt), viiuliosi jm. · Tüve koor on punakaspruun ja plaatjas. Koores sisaldub taksooli, mis on vähihaiguste ravimi lähteaine. · Jugapuid kasutatakse rohkesti haljastuses ning neid kasvatatakse nii põõsaste, põõsaspuude kui puudena. Lisaks põhiliikidele kasvatatakse iluaianduses väga mitmesuguse võra kuju ja okaste värvuse ning kujuga kultivare. Taxus baccata - Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 79 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a tarinõges, merikann ning kääbuspukspuud. Kõik knot-aiad pidid olema vaadeldavad aastaringselt. Kõrgemate knot-aedade puhul kasutati ka jugapuid ja kadakaid. Esimese inglise renessanssaiana mainitakse alati varast Tudori-aega esindavat Hampton Courti palee aeda, mis asub praeguse Londoni territooriumil. Selle lasi ehitada kardinal ja minister Wolsey aastatel 1514-1515. Varsti sai see kuningas Henry VIII omandiks ja sellest sai kuningate residents kuni 18. sajandini. Hampton Courtis on renessansistiilis säilinud ülemine Pond Garden, nn "uputatud aed" (sunken garden) ning alumine Privy Garden muruparteritega. Uputatud
annaabi.ee 
