Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jõulupeo kutse (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


 
 
Hea,  4.a klass 
Olete p
  alutud põhikooli jõulupeole „ Sajandi j õulud“ 1
  9. detsembril, kell 1
  6.00-20.00 L
  ähte 
Ühisgümnaasiumi  aulas.  Veedame  üheskoos  toreda  õhtu:  naudime  klasside  etteasteid, 
paneme end proovile erinevates võistlustes, laulame ja tantsime.hea 
Igalt  klassilt  ootame  jõulupeoks 1
   etteastet. Selleks valige t untud jõuluviis, tehke sellele 
Jõulupeo kutse #1 Jõulupeo kutse #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kkkk6666 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
doc

Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel

ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku

Muusika
thumbnail
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog
thumbnail
14
odt

Michael Jackson

Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958­1975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer

Muusika
thumbnail
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................

Eesti keel
thumbnail
80
pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

Piduliku sündmuse õnnestumiseks peaks olema täidetud kolm tingimust: 
  kutsutavate õige valik
  hoolitsus seltskondliku meelelahutuse eest
  roogade-jookide õige valik. 
 Arvestada tuleb ka ruumi suurust ja mis see kõik maksma läheb.
 Ametlike ja ärilõunate külalistele teatatakse koosviibimisest tavaliselt telefoni teel. Konverentsi või mõne muu pikema ürituse puhul lisatakse vastuvõtuprogrammile kutse lõunale, kuhu märgitakse restorani nimi ja asukoht.
 Ametlikele vastuvõttudele, mis toimuvad enne kella 17, kutsutakse külalised enamasti ilma abikaasadeta. Abikaasad peaksid mõistma, et sageli on sõnade “ametlik või ärivastuvõtt” taga palju keerulisem ja närvesöövam vaimne pingutus kui kogu töönädalas kokku. Mitteametlikele vastuvõttudele on abikaasad ja elukaaslased oodatud.
 Külaliste nimekirja koostamisel tuleks silmas pidada, et kutsutavad üksteisega sobiksid

Sekretäritöö
thumbnail
33
doc

ETIKETI konspekt

Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega. Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja) võimaluse korral alati püsti. Kes tervitab esimesena? Noorem vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid. Ametlikul koosviibimisel/vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel abikaasat. Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse. Kätlemine Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku. Käepigistus on tugev ja lühike. Ettevaatlik daamide sõrmustatud käepigistusel. Esimesena ulatab käe - vanem nooremale - naine mehele - ülem alluvale Ärimaailmas on naised ja mehed võrdsed partnerid - mehed ei pea ootama, kui naine sirutab käe. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad

Sekretäritöö
thumbnail
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun