SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused
* 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tlkinud Ilmar Rattus. * 1987 Vitlus noorsoo prast, Tallinn * 1988 Revolutsioon jtkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X * 1990 Kned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 * 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 * 2004 Peaminister: Eesti lhiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 o Tlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hmlinen ISBN 951-31-3456-3 * 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 Isiklikku Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on ttred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel ttar Maria ning poeg Edgar. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on ttar Rosina. Savisaar elab Lne-Virumaal Vihula vallas Eru klas Hundisilma talus.
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu.
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline.
Samas võib olla ka sotsiaalsel isal, kes küll elab lapsega koos ja majanduslikult hoolitseb selle eest, et perel ja lapsel oleks kõik olemas, raskusi lapsega emotsionaalse kontakti saavutamisel. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. Jouni Kempe on raamatus Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: 1. Eemalolev isa ei pruugi olla füüsiliselt lapsest eemal viibiv isa küll aga psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 2
lihtlabased pettused? Mina vastan jaatavalt mõlemale. See, kas keegi kuskil meid jälgib ja meiega ühendust proovib saada, on hetkel lahendamata mõistatus. Aga selles, kas keegi kuskil lisaks meile olemas on, olen ma täiesti kindel, sest puuduvad tõendid selle kohta, et kedagi peale meie ei eksisteeri ja samas on olemas palju väiteid nende olemasolu kinnitamiseks. Kasutatud kirjandus: ,,Teine maailm. Kahtleja käsiraamat" Jouko Aho, Nils Edelman, Kari Enqvist, Jukka Häkkinen, Timo Kaitaro, Sakari Kallio jne. http://www.hot.ee/fiction/artiklid/ufo.htm http://www.otsimrat.net/ufolehekulg/VILJARING.HTM http://et.wikipedia.org/wiki/Viljaringid http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4lise_elu_otsingud
4 "Leksikoloogia. Onomastika. Kohanimed" Eesti keele käsiraamat kohtumispaiga piiride ääres". Naljaviluks on seda tõlgitud ka nii: "Sina püüad kala omal poolel, mina omal poolel ja kumbki ei püüa keskel" . Soome pikimat kohanime kannab 35 tähest koosnev Äteritsiputeritsipuolilautatsijänkä - soo Lapimaal Savukoskis . Mida see tähendab, ei tea kohalik rahvas ega toponüümia ekspert, Oulu ülikooli professor Jouko Vahtola. Mis on Eesti kõige pikem kohanimi? Kaks pikemat ühesõnalist kohanime on Hundikuristiku (oja) ja Luutsnikumõisa (oja) ja üks pikem mitmesõnaline kohanimi Väikene Kasvandulump (järv).5 Võimalik on välja arvutada ka nimetihedus s . o. kui palju tuleb kohanimesid ühe km² kohta Soomes keskmiselt 6-8 nime (3 nime põhjas – 24 nime lõunas), Eestis on keskmine nimetihedus 12-13 nime ühe km² kohta. Eesti suurim kohanimekogu
2002 Mark Henry Svend Karlsen Phil Pfister Ohio Nimekaimad rammumehed läbi aegade: Hermann Görner Paul Edward Anderson The Great Antonio Charles Atlas Louis Cyr Angus Graham Koca Yusuf Georg Hackenschmidt Georg Lurich Angus MacAskill Ivan Poddubniy Eugen Sandow Arthur Saxon Alexander Zass Tänapäeval: Jouko Ahola, Raimonds Bergmanis, Geoff Capes , Georges Christen, Dominic Filiou, Hugo Girard Mark Henry, Manfred Hoeberl, Terry Hollands, Svend Karlsen, Bill Kazmaier, Magnús Ver Magnússon Jesse Marunde, Travis Ortmayer Slawomir Orzel, Ted van der Parre, Johnny Perry, Phil Pfister Derek Poundstone, Mariusz Pudzianowski, Don Reinhoudt, Jamie Reeves, Glenn Ross, Zydrnas Savickas Magnus Samuelsson, Jon Pall Sigmarsson, Gary Taylor, Vasyl Virastyuk, Janne
Samas võib olla ka sotsiaalsel isal, kes küll elab lapsega koos ja majanduslikult hoolitseb selle eest, et perel ja lapsel oleks kõik olemas, raskusi lapsega emotsionaalse kontakti saavutamisel. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. Jouni Kempe on raamatus Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: 1. Eemalolev isa ei pruugi olla füüsiliselt lapsest eemal viibiv isa küll aga psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 2
WELLCHI Network Conference 2. [02.11.2007]). Ideaalne olukord oleks selline, et kõik need neli isakuju oleksid ühes. Ent tavaliselt see siiski nii ei ole. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa – mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. (Tuuling 2007) Jouni Kempe on raamatus “Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest” refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: Eemalolev isa – ei pruugi olla füüsiliselt lapsest eemal viibiv isa, küll aga psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv.
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põh...
täitmise kohta. Fakt on aga see, et ema töötamine või mittetöötamine ei suurenda ega vähenda oluliselt isa tegevuse ulatust lastega. On aga kindlaks tehtud, et isad, kes lastega koos ei ela, tegelevad nendega oluliselt vähem. 4 ISATÜÜBID Isaduse määratlused olid ja on tugevalt seotud ühiskonna, kultuuri ja ajastuga. Sestap on käsitlused isast muutlikud ning eri aegadel valitseb erinev isadus. Jouko Huttunen on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks. Eemalolev isa Psühholoogiliselt eemalolev isa. Mees võib olla küll füüsiliselt lähedal, kuid tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Traditsiooniline "vanaaegne" isa Hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt
1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X 1990 Kõned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 Tõlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tõlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, 2009, ISBN 9789949187058 Artiklid raamatutes ja ajakirjades 1994 Uus poliitika tulekul. Uus poliitika tulekul, Tallinn 1994 1999 Ühistransport on linnale tähtis. Sõitja, nr 5 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115)
valitsusasutused, seadusandjad, sotsiaaltöötajad, kohtud ja politsei, perekon- nad ja kogukonnad. Erilise tänu võlgneme doktor Lakshmi Vijayakumarile Indiast, kes valmistas ette käesoleva brošüüri esialgse variandi. Teksti korrigeerisid allpoolnimetatud WHO Suitsiidipreventsiooni Rahvusvahelise Võrgustiku liikmed, kellele sa- muti tänu avaldame: Dr. Øivind Ekeberg, Ullevåli haigla, Oslo Ülikool, Norra Professor Jouko Lønnqvist, Soome Tervishoiuinstituut, Helsingi, Soome Professor Lourens Schlebusch, Natali Ülikool, Durban, Lõuna-Aafrika Professor Airi Värnik, Tartu Ülikool, Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut, Tal- linn, Eesti Dr. Shutao Zhai, Nanjingi meditsiiniülikooli ajuhaigla, Nanjing, Hiina Juhendmaterjale on laialdaselt levitatud lootuses, et neid tõlgitakse ja kohan datakse vastavalt kohalikele oludele. Kommentaarid ja taotlused juhendma-
luuleõhtu "Tuule lapsed". Vasakult olid Kalle Kurg, Kersti Merilaas, Paul-Eeriklavastamises ja Rummo, Viivi Luik, Aleksander (Sass) teatripedagoogikas Voldemar Suuman, Ellen Niit ja Panso Jaan Kross. (Foto: Jouko ning Vanhanen,"noortele vihastele meestele" Tuglase Selts) võimalusi pakkunud Kaarel Ird Vanemuises ja Mikk Mikiver Draamateatris. KutselisiEestis, teatreid kusoli nõukogude ajal apaatia nõukogude-aegne üheksa,olilisaks
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
annaabi.ee 
