· Liike saab paljundada seemnetega või ka pistikutega. Sordid on tavaliselt poogitud, kuid mõningad neist võivad kasvama minna ka poolpuitunud pistikutest. · Kasvukohal hästikohanenud sirelid annavad sageli ka juurevõsusid, mida on võimalik paljundamisel kasutada. · Juurevõsu ei anna Ungari sireli alusele poogitud sirelid. · Eestis sageli kultuuris kasvatatavad ja vahel ka metsistuvad liigid on: · Syringa vulgaris harilik sirel · · Syringa josikaea ungari sirel Syringa vulgaris HARILIKU SIRELI SORDID `Beauty of Moscow` `Primrose` Kasvukuju Tugevakasvuline Kasvukuju Tugevakasvuline põõsas Lehestik Sinakasroheline Lehestik Roheline Õied Puhkedes
63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis
63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis
64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75. Populus balsamifera Palsamipappel
Kaetud tihedalt punaste karvadega. Valmib septembris, kuid püsib puul kevadeni värvudes punakaspruuniks. KASVU- Küllaltki külmakindel, valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik, väga põuakindel. TINGIMUSED Annab hästi juurevõsu. KASUTAMINE Väga levinud haljastuses. Äädikapuu Rhus typhina Areaal Äädikapuu Rhus typhina Äädikapuu Rhus typhina Sügisvärvu Ungari sirel Syringa josikaea AREAAL Ungari, Rumeenia, Lääne-Ukraina. SUURUS 3-7 m. VÕRA Rohkesti hargnev püstine põõsas. KOOR, VÕRSED Koor pruunikashall, rõmeline. Noored võrsed lillakaspruunid, neljakandilised, veidi karvased, heledate väikeste lõvedega. Pungad piklikmunajad. LEHED Vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad,
Peaaegu rootsuta või lühirootsulised. Serv lühidalt saagjas. Karvad esinevad lehe pearool, allküljel ja rootsudel. 68) Fraxinus excelsior harilik saar Lehed kitsad elliptilised paaritusulgjad 9-15. Serv jämesaagjas. Vähe karvased. Peaaegu rootsuta. Lehe allküljel pearoo alaosas valged karvad. 69) Syringa vulgaris harilik sirel Lehed munajad. Alus tavaliselt südajas võib olla ka sirge. Paljad. Terve servaga. 70) Syringa josikaea ungari sirel Lehed elliptilised, äraspidi lai, kiiljad. Serv terve. 71) Ulmus laevis künnapuu Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised. Üks lehe aluse pool teisest lühem. Serv kahelisaagjas. Alt pehmekarvane. Rood ei hargne kunagi kaheks. 72) Ulmus glabra harilik jalakas Lehed ovaalsed, veidi ebasümmeetrilised. Tipp terav. Jalakal on jalad all. Külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. 73) Populus tremula harilik haab
Eluiga kuni 1200 aastat. tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab kännuvõsu. Annab palju kännuvõsu. VÕRDLUSTABEL – PEREKOND SAAR ja SIREL harilik saar harilik sirel Ungari sirel Ladinakeeln Fraxinus excelsior Syringa vulgaris Syringa josikaea e nimetus ja Kagu-Euroopa. Ungari, Jugoslaavia, Taga- liigid Karpaatia. Kõrgus, m 35-40 m 5-8m 3-7 m. Koor,Võrsed tüvekoor sile, rohekas, hiljem koor hallikaspruun, rõmeline. koor pruunikashall, rõmeline. ja pungad helehall, pikirõmeline
Lehed munajad Südaja või sirge alusega Terveservased, paljad 5...12 cm pikad 4...6 cm laiad · Harilik sirel · Syringa vulgaris Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad Terve, ripsmelise servaga, Pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, Pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. · Ungari sirel · Syringa josikaea Lehed ovaalsed Terava tipuga Üks lehe pool 1..2 cm lühem Leheserv kahelisaagjas, Lehe alumine külg pehmekarvane Külgrood hargnevad väga harva Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Künnapuu · Ulmus laevis Ovaalsed Terava tipuga Tipp võib olla kolmehõlmaline Kahelisaagjas Enamik külgroodudest areneb kaheks Kare nagu liivapaber · Harilik jalakas · Ulmus glabra
* Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun (elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge) * Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline - alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega * Ulmus glabra - harilik jalakas - leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega! - enamik külgroodudest hargneb kaheks enne serva jõudmist! - jalakal jalad all! (tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht) * Ulmus laevis künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga
Fraxinus pennsylvanica – pensilvaania saar Lehed paaritusulgjad, 5...9 lehekesega, mis on elliptilised kuni piklikmunajad, peaaegu rootsuta või lühirootsulised, lühidalt saagja servaga. Karvad esinevad lehe pearool, lehekeste allküljel ja nende rootsudel. Syringa vulgaris – harilik sirel Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena. Syringa josikaea– ungari sirel Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad, terve, ripsmelise servaga, pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. Ulmus glabra – harilik jalakas Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas,
Forsythia x inter enelas media Värdforsüütia Symphoricarpos albus H. Lumi- Hydrangea mari arborescens Puishortensia Syringa josikaea Ungari sirel Hydrangea Syringa vulgaris paniculata H. sirel Aedhortensia Weigela praecox Kolkwitzia Varjane veigela Kolkvitsia
Jaapani enelas Spiraea x cinerea Tuhkurenelas Spiraea Enelas Symphoricarpos albus Harilik lumimari Syringa josikaea Ungari sirel Syringa vulgaris Harilik sirel Viburnum opulus Harilik lodjapuu 2. LEHTPUUD 2.1. Elaeagnus commutate Läikiv hõbepuu 2.1.1. Kirjeldus Kasvab kuni 3m kõrguseks. Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate Lehtedega
...................................................63 Istutamine..............................................................................................................................63 Hooldus................................................................................................................................. 64 Paljundamine.........................................................................................................................64 UNGARI SIREL (Syringa josikaea).........................................................................................65 Iseloomustus..........................................................................................................................65 Istutamine..............................................................................................................................66 Hooldus...................................................................................................................
koorelõvedega. Võrsed haprad. Võra ümar või munajas, tüve koor hall, Liik Harilik sirel Syringa vulgaris kestendab kitsaste pikiribadena; sageli tüvi keerus. Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud Perekond lodjapuu Viburnum kuslapuuliste sugukonnas; Heitlehised või igihaljad põõsad või liaanid.
................................................................. 9 Põõsasmaran ......................................................................................................................9 Spiraea x cinerea ...................................................................................................................... 11 Tuhkurenelas.................................................................................................................... 11 Syringa josikaea ....................................................................................................................... 13 Ungari sirel ......................................................................................................................13 Syringa vulgaris........................................................................................................................ 13 Harilik sirel .........................................................................
haljaspistikutega. Rikkalikult juurevõsusid andva põõsana on tal kalduvus metsistuda ja moodustada tihedaid põõsastikke, mis on heaks põõsalindude pesapaigaks (Sarapuu 2000). Viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks (Lumimari 2011). 30. Syringa josicaea - ungari sirel 30.1 Üldiseloomustus Juuni keskpaiku, kui harilik sirel õitsemise lõpetab, puhkem õide ungari sirel.Ungari sireli (ladina k. Syringa josikaea) lehed on üldkujult elliptilised , tugevate leheroodudega ja heledamad kui hariliku sireli lehed. Noored võrsed on punakaspruunid ja heledate pikeguste lõvedega. Lillad ,nõrgalt lõhnavad õied on kitsas ja pikas püstises pöörses. Ungari sirel kasvab 3-4 m kõrguseks põõsaks ,ta on vähenõudlik , talub linnaõhku ja on täiesti külmakindel. Iseloomulikuks on kaarjalt küljele suunatud pikad õiekobarad (Sander 2011). 30.2 Paljunemine
annaabi.ee 
