kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel ning kuiogi Haydn ja Mozart nimetasid end headeks sõpradeks ja
oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute "valitsemisaeg" suhteliselt pikk. Üksteisega kokkupuutumatus aitas kindlasti säilitada omanäolisust muusikas. Haydni lapsepõlv Helilooja sündis Austrias Rohrau külas 31. märtsil või 1. aprillil (pole täpselt teada) 1732. aastal tõllassepa pojana. Paar aastat käis ta koolis Viini lähedal, Hainburgis. On teada, et Haydni perekond oli muusikaliselt eriti avatud
maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm heliloojat Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827), kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikud. Instrumentaalmuusikas on need kolm meistrit eeskujuks ka suurele osale 19.sajandi heliloojaist. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Joseph Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Tema loomind ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Mozartist
barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel. Süit on eri karakterites tantsude aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 12. Nimeta üks kuulus Itaalia helilooja ja üks tema tuntud teos. Antonio Vivaldi ,,Aastaajad" 13. Georg Friedrich Händel. 1685-1759 Sündis Halles 23.02.1685 õukonnakirurgi jõukas peres. Ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Õppis klavessiini, viiulit ja komposiatsiooni kuulsa organisti Zachowi juures. Aastal 1702 asus ta õppima isa õhutusel Halle ülikoolis õigusteadust. Kuid 1703 siirdus Händel Hamburgi, kus temast sai esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsamas ooperiteatris, hiljem juhatas ta orkestrit. 1705 tulid lavale tema kaks esimest ooperit . Aastatel 1706 1712 viibis Händel Itaalias ja Hannoveris, kus puutus kokku heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Kirjutas sadakond kammerkantaati ning saavutas
märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai ta vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Ta alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli ta Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent ning aastal 1723 sai tast Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Oma eluajal sõltus ta teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui ta elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega. Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise
vaatamata oli puhtalt õukondlik laulutüüp. Rahvalike laulude ühine joon oli lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli oli ka korduv refrään. Domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled, mida võidi mängida ka pillidega. Frottola populaarsus algas Lorenzo de' Madici õukonna toretsevatest karnevalipidustustest 15. Sajandi lõpu Firenzes. Firenze frottola on tavaliselt rütmika stantsulaul, hilisem frottola, eriti Gonzagade õukonnas Mantovas, on poeetilisem ja nii tekstilt kui ka muusikalt lihvitum: siit sai hiljem alguse madrigal. 16. sajandi teise poole suurmood oli villanella, mis matkis veel enam rahvamuusikat. Algul 3-häälne ja rõhutatult algelise kõlaga. Erinevate vormide üldnimetus, mille üheks alaliigiks oli tantsulaul balletto, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la). · Pillid ja instrumentaalmuusika 16. Sajand
Sonaat - instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel, mis saab nime soolopilli järgi (nt. Klaverisonaat, viiulisonaat jne.). Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Sümfoonia - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) 10 Keelpillikvartett - instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist ;
Seal puutus kokku ka Vivaldi teostega ning see mõjutas tema käekirja. Weimari aastatel sündis enamik tema oreliteostest. 1714. ülenadati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks. Ilmselt lahkus ta Weimarist konflikti tõttu hertsogiga. (ilmselt väljendas ta oma lahkumissoovi teravalt, sest enne lahkumist pidi Weimaris kuu aega arestis olema) III Köthen(1717-1723) Selle perioodi alguses kolis Bach Köthenisse, kus sai kapellmeistri koha. Koha vürst oli kalvinist, siis ei olnud vaja kirikumuusikat ning Bach pühendus kammer-ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele. 1720. aastal reisilt naastes leidis ta oma abikaasa Maria Barbara juba maetult. Nende kooselust sündis 7 last(3surid imikuna).1721. aastal abiellus ta Anna Magdalenaga-sopranilauljaga. Sellest abielust sündis 13 last(7surid sündides või imikuna ja 3 enne viiendat eluaastat). 1722. vabanes Leipzigis kantorikoht, mille ta endale sai(kõheldes). IV Leipzig(1723-1750)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
