Anna treening Nimi Rühm Kood Juhendaja Kersti Antoi Nupud: Algseis- mesilane, Anna lähevad algpositsioonidele ning päike hakkab pöörlema Kohale- Anna liigub maa pealt starti ning mesilane lendab taevas START!- Anna alustab on treeningut jooksurajal Muutuja: Kiirus-kkk Kasutamine: Mängu eesmärgiks on mängu peategelase Anna jooksukiirust arendada enne suur võistlust. Mängu alguseks tul Seejärle vajutades nupule Kohale, liigub Anna jooksuraja kõrval oleval maa pealt starijoonele.Enne treeningu alu Mäng lõppeb, kui Anna on ületanud finisi. Algseis Set anna = Shapes("anna") Set mesilane = Shapes("mesilane") Set päike = Shapes("päike") Set maa = Shapes("maa") Set taevas = Shapes("taevas") anna
hüppaja kiirust kartes hakkab enne äratõuget pidurdama, ei võimalda head hüpet. Hüppeks valmistudes ei tohi Click to edit Master text styles viimastel sammudel keha Second level raskuskeset liiga madalale Third level lasta, see pidurdab Fourth level jooksukiirust ja ei võimalda Fifth level kiiret äratõuget. Tähtis on hoojala kiire ja hoogne etteviimine. Vastukaaluks tuleb tõukejala puus ette suruda ja vastas Click to edit Master text styles käsi küünarliigesest Second level kõverdatult ette-üles viia, Third level
Doping spordis Sportlikku saavutusvõimet suurendavate meetodite kasutamine on ajalooliselt sama vana kui sport ise. Antiloobi liha söömine pidavat arendama kiirust ning tiigriliha andvat suurema lihasjõu. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud
meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi. Keskmiseks kiiruseks meessprinteritel on 10m/s ja naissprinteritel 9m/s. Distantsil teevad meessprinterid 43-46 sammu ja naissprinterid 47-52 sammu. Sprindi eesmärgiks on läbida distants võimalikult lühikese ajaga, selleks tuleb: 1. pärast lähtesignaali võimalikult kohe alustada jooksu 2. saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus 3. säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua 100m jooksus eristatakse järgmisi faase 1. reaktsiooni faas 2. kiirenduse faas 3. maksimaalse kiiruse faas 4. aeglustumise faas 5. finiš Vatavalt eespool toodud 100m jooksu faasidele eristatakse kiiruse liike 100m jooksu näitel: 1. reaktsioonikiirus 2. stardikiirendus 3. maksimaalne kiirus 4. kiiruslik vastupidavus Kiirjooksu tulemust määravad faktorid: ★ Maksimaalne jooksukiirus ★ Jooksusammu pikkus- 1,24- 1,29 x jooksja pikkus
liikumisviis on jooksmine. Tsiteerides spordipedagoog Hans Torimit: "Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmaseks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi." (1) Käesolev loovtöö põhineb autori isiklikul huvil kergejõustiku vastu. Töös käsitletakse jooksukiirust ja selle arendamise erinevaid viise, mille eesmärk on autori kehaliste võimete arendamine ühe õppeaasta jooksul. Keskendutakse peamiselt kiirjooksule (distantsi pikkus kuni 400 m). Sportlase arengu võrdlemiseks on töös ära toodud kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse
resolutsiooni, millega keelati farmatseutiliste ainete kasutamine sportlaste tulemuste parandamiseks. Kuni tänase päevani moodustab Maailma Antidopingu Agentuur iga aasta uue täiendatud nimekirja keelatud ainetest, mis on kättesaadav kõigile. 3 1. Doping Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (tulnud inglise keelest) all mõisteti preparaati ehk narkootilist ainet, mis mõjutas traavlite jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Doping on terve inimese poolt organismile võõraste ainete või füsioloogiliste ainete manustamine kogustes, mis ületavad normaalseid, ning ebanormaalsete meetodite
kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooskul. Kiirus on seotud nii energeetiliste protsessidega kui ka kesknärvisüsteemiga, samuti psühholoogiliste reaktsioonidega, mille tähtsus kiiruse tagamisel on väga oluline. Kiirendus on omakorda kiiruse muutuse määr kas aja või teekonna kohta. Sportliku resultatiivsuse seisukohalt on oluline just liigutuse kiirus. Rääkides kiirusest, mõistetakse selle all sageli ainult liikumiskiirust (jooksukiirust) ja enamik treeningprogramme on koostatud jooksukiiruse arendamiseks. Tegelikult on kiirus kui liigutusvõime vajalik enamikule spordialadele, kus on vajalik kiiresti joosta, liikuda ja reageerida või kiiresti muuta liikumise (liigutuste) suunda. Spordis esineb kolm kiiruse vormi: liigutusreaktsiooni kiirus üksikliigutuse kiirus liikumiskiirus (näiteks jooksukiirus) Reaktsiooni- ehk reageermiskiiruse mõõduks on reageerimise latentsiaeg, mis kulub
riskidest ning ta vabatahtlikult otsustab toniseerivaid aineid kasutada, on see tema isiklik valik. Kuid tekib küsimus, kas selline käitumine oleks teiste sportlaste suhtes aus.Kui reeglid kohustavad sportlast dopingut mitte kasutama, tuleb seda pidada normiks ning sellele vastavalt toimida. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud
patustajad (teistkordne patustamine tähendab eluaegset võistluskeeldu), et nad oma uute võitudega spordi au ei määriks. Sportlikku saavutusvõimet suurendavate meetodite kasutamine on ajalooliselt sama vana kui sport ise. Antiloobi liha söömine pidavat arendama kiirust ning tiigriliha andvat suurema lihasjõu. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ing, k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud
otsustavamad liigutused. *Sportmängud hõlmavad endas väga palju erinevaid kehalisi võimeid, seega on ka sportmängude monitooring väga mitmekülgne. Mõõdetakse kiirust, jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, hüppevõimet, liigutuste kiirust, ühesõnaga kõiki kehalisi võimeid. Nendele lisandub veel taktika, tehnika ning psühholoogilised mõõtmised. Kiirus kiirust mõõdetakse siis jooksukiirust, stardikiirust samuti palliga liikumise kiirust. Edasi liigutuste kiirust, samuti palliga ja ilma. Jõud- rinnalevõtt kangiga, lamades rinnalt surumine, poolkükk kangiga, Vastupidavus mõõdetakse näiteks Cooperi testiga, või siis mingi kindel distants. Koordinatsioon jäsemete koostöö, ajastus näiteks hüppel viskes. Hüppevõime mõõtmine hüpped kaugusele, kõrgusele. Paigalt kaugus, hoolt kaugus, matilt üleshüpped sirgetelt ja kõverdatud jalgadega.
· Peale koormust juua vedelikku koos mineraalidega, lisaks süsivesikuid Vedelikukaotus ja termoregulatsioon · Treeningul kuni 60min ja võistlusel kuni 40min kuumus probleeme ei põhjusta · Lahenduseks ülekuumenemise vastu on Lahjendatud ja jahe higi · Maratonijooksu lõpus jooksjal pluss 39 kraadi Kuumaga võib üle 40 olla negatiivse mõjuga Vähendada kiirust ja juua vedelikku · Ülekuumenemise ennetamiseks Vähendada jooksukiirust Juua vedelikku algusest saadik · 1000ml vedelikku tunnis Mitmes jaos ( a 150 200ml) » Eriti tundliku mao korral Juua jahedat (5-8 kraadi) jooki · Vajadusel lisada keedusoola 0,9 1,2 g /l kohta VASTUPIDAVUSALAD JA VEDELIK · Sõltub esmajoones koormuse kestvusest · Kuni 60min treening- ja võistluskoormused täiendavat vedelikku üldjuhul ei vaja Vedelikukaotus 500-1000ml töövõimet ei langeta
- kui pulss on pidevalt kõrgem kui 2 päeva tagasi, on taastumine olnud mitteküllaldane, langetage treeningu intensiivsust ja kestvust - jälgige oma keha alarmsignaale ja lihaste - liigeste valude korral pöörduge arsti poole - optimaalse koormuse korral tunnete juba 2 nädala pärast, et harjutamine polegi enam nii väsitav - esmalt suurendage jooksudistantsi, aga mitte jooksukiirust - intensiivsust ja mahtu korraga suurendada ei tohi. Kui jooksutempo on liialt suur, langeb lisaks väsimusele ka hea enesetunne ja meeleolu. Kui olete peale treeningut väga väsinud ja tüdinud, olete suure tõenäosusega liiga kiiresti jooksnud. Parimat abi õige jooksutempo hoidmiseks saate sporditestrit kasutades. Treeningmahtu tuleb suurendada väga aeglaselt, sest ka liigesed, kõõlused, sidemed ja lihased peavad koormustega vajalikul määral kohanema.
Alustage aeglaselt: - algul ärge harjutage rohkem kui 3 korda nädalas, kontrollige oma pulssi ja jälgige hingamist - kui pulss on pidevalt kõrgem kui 2 päeva tagasi, on taastumine olnud mitteküllaldane, langetage treeningu intensiivsust ja kestvust - jälgige oma keha alarmsignaale ja lihaste - liigeste valude korral pöörduge arsti poole - optimaalse koormuse korral tunnete juba 2 nädala pärast, et harjutamine polegi enam nii väsitav - esmalt suurendage jooksudistantsi, aga mitte jooksukiirust - intensiivsust ja mahtu korraga suurendada ei tohi. Kui jooksutempo on liialt suur, langeb lisaks väsimusele ka hea enesetunne ja meeleolu. Kui olete peale treeningut väga väsinud ja tüdinud, olete suure tõenäosusega liiga kiiresti jooksnud. Parimat abi õige jooksutempo hoidmiseks saate sporditestrit kasutades. Treeningmahtu tuleb suurendada väga aeglaselt, sest ka liigesed, kõõlused, sidemed ja lihased peavad koormustega vajalikul määral kohanema.
saavutanud oma hapnikutarbimise võime maksimumi (VO2max). Oma VO2max tasemele vastavat kehalist koormust talub inimene lühikest aega, 50% VO2max tasemel (B) võib ta aga töötada väga kaua Kehalise töö intensiivsus suhtelisel skaalal väljendatuna võib küündida ka tase- meni 125% VO2max ja palju enamgi. See on seletatav asjaoluga, et jooksukiirust Kindla absoluutse (töö intensiivsust absoluutsel skaalal) on võimalik suurendada veel pärast hapni- intensiivsusega kutarbimise maksimumi saavutamist, kuna lühikest aega saavad lihased töötada kehaline koormus ka olukorras, kus hapnikuvajadus on tunduvalt suurem kui hapniku hulk, mida võib kõrge organism otseselt töö ajal tarbida suudab. treenitusega sportlase jaoks
annaabi.ee 
