Ettenägelikult oli mehikesel moonakott kaasas, sealt tuli nüüd lagedale tükike karaskit kehakinnituseks. Päkapikule tuli joogijanu, kuid vett polnud käepärast. Tuli edasi minna. Õhtuks jõudis ta mägedesse, nüüd oli hüva nõu kallis, et endale ööseks ulualust leida. Pika otsimise peale sattus ta sobiva lõhanguni. Kibekiiresti korjas päkapikk sammalt ja pehmeid murumättaid, et endale pehmet küljealust valmistada. Ta jäi sinna magama. Hommik tervitas teda ilma joogiveeta, kuid juua on ju vaja. Nii ta läkski allikat otsima. Otsis tunni, otsis kaks, päkapikk jäi aina peenemaks. Tal oli kõht kah tühjaks läinud, aga süüa oskas ta looduse andidest valmistada. Joogivesi jäi ikka puudu. Järsku seisis ta ees ilmatu suur kaljusein, kust ei saanud ei üle ega ümber. Päkapikk võttis kohe oma kirka välja ja hakkas hoolega avaust raiuma. Virutas ühe, virutas teise ja virutas isegi kolmanda hoobiga vastu kaljut, kuid ikka ei midagi
Mageveevarud vähenevad kiiresti ja präeguseks on vähe ettevõetud, et seda peatada. Maailma veevarud on jaotunud ebaühtlaselt. Kõige vähem magevett on Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Jõgede ja põhjavee piiriülene jaotamine põhjustab konflikte riikide vahel, seda näiteks Niiluse, Jordani, Eufrati, Tigrise ja Induse vesikondades. Võitlus vähese ja kallihinnalise vee pärast on ka siseriiklik probleem. Rohkem kui miljardil inimesel tuleb elada ilma puhta joogiveeta. ÜRO hinnangul kannatab aastaks 2025 kaks kolmandikku maailma elanikkonnast joogivee puuduse käes. Veepuudust halvendavad veelgi: ulatuslik metsade hävitamine, mis vähendab pinnase veemahutavust; kliimamuutused, mis mõjutavad sademete jaotumist maapinnal, sama ala võib vaheldumisi kannatada põuda ja üleujutuste poolt põhjustatud tugevaid vihmasadusid; vee kulu, suuremates linnades läheb kuni 40 % vett raisku. Veel raiskavad vett suured firmad, nagu näiteks Coca-Cola
kiiresti, kui Coca-cola seda tarvitab,mis on 200 000 liitrit päevas. Selle tagajärjel peavad naabruskonna elanikud tooma vett kuni 3 km kauguselt. Positiivne on see, et Coca-cola abistab neid puhta vee varustamisega. Seoses India veepuudusega on ka suureks probleemiks veereostumine. Mitmed veetorud ning terassid mürgitavad külaelanike vett kaevudes.Kuna nendel puudub veepuhastusmasinad, ei jää neil muud üle kui seda vett juua.1,1 miljardit inimest elab ilma puhta joogiveeta ning 3 900 last sureb iga päev veega kaasnevatesse haigustesse.Peamine arv tuleneb arengumaadest, kus vesi pole puhas ja tervislik.Lahendus on ehitada veepuhastusjaamad.Indias täpsemalt Coca-cola poolt, kuna nad kasutavad 2,7 liitrist puhtast veest 1 liiter toodet.Ülejäänud 1,7 liitrit kasutatakse pudelite ja tehnika puhastamiseks ehk reoveeks. Lõpuks tekib ikka küsimus: kellele kuulub vesi? Tuleb välja, et vesi kuulub rikastele ja mõjukamatele.Seda on ilmselgelt näha juba kaardilt
Ovulatsiooni põhjustab LH luteiniseeriv hormoon. Muna valmimiseks on on vaja kanal 25h. Realiseerimisaeg kanamunadel 4 nädalat. 7. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatus- saaduste tootmise soodustegurid: · suur sigivus, · lühike tootmistsükkel, · hea söödaväärindus, · head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad, · noorlindude kiire kasv, · munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve. Joogiveeta ja söödata suudab leghorni tõugu kana elada keskmiselt 6 päeva, joogiveeta ja söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn ainevahetusvesi. 10. Kanamunade tootmise omahinna kalkulatsioon. Pean teadma: munakana sööb 120g, söödaosa kogukulust 70% lähteandmed: munevus 85% söödaahend 450 eurot/t Aastas mune: 365 *0,85= 310muna
Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavad end pinna alla. Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel. Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta. 80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus. Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest. 12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga. Üle 50% teraviljast kas loomasöödaks ja biokütuseks. 40% viljakandvast
SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt
inimese kohta veepuuduse olukorraks, mahtu 1000 - 5000 m3 inimese kohta loetakse rahuldavaks olukorraks.(Kaljo Erm) Kuigi Eesti inimene magevee puudust veel eriti tuntavalt ei taju siis näiteks Aafrika riigid vaevlevad juba praegu puhta joogivee puuduses. Kiita ei ole ka olukord tihedalt asustatud piirkondades nagu Hiina, sest sealsele inimmassile lihtsalt ei jätku kvaliteetset magevett. Teadagi kui saab otsa puhas, kvaliteetne vesi siis sureb välja ka inimkond, sest joogiveeta me elada ei saa. Põllumaa nappus ja metsade maha raiumisest tulev keskkonnaprobleem Rahvaarvu kasvuga on tekkimas ja mõningates vaesemates piirkondades on juba ka süvenenud toidukriis. Toidupuudus kiire kätte jõudmine tuleneb peamiselt sellest, et inimkonna arvukus suureneb tempokamalt kui põllumajandusliku tootmise tõhusus. Põllumajandustoodang hektari kohta ei kasva enam nii massiivselt nagu viimasel 40 aastal. Pealegi see põllumaahektar, mis 1940
Õppematerjal 8. klassile VALGEORÜKS on suurepäraselt kohastunud kõrbeeluga. Ta on keskmise suurusega antiloop (õlakõrgus umbes 1 m), kes saab varju pugeda ka väikeste sagsis puude alla ning vajab suhteliselt vähe toitu. Uute karjamaade otsinguil suudab orüks läbida tohutuid vahemaid, ka kraabib ta toiduks mullast välja taimede mugulaid ja juuri. Ta tuleb toime joogiveeta, rahuldudes taimedele langenud kastega. Liigse küttimise tagajärjel kadus ta loodusest 1979. aastal, kuid hiljem on teda õnnestunud taas sisse tuua Araabia poolsaarele. DROMEDAR kodustati Araabias 4000 aasta eest ning viidi sealt Põhja Aafrikasse, Indiasse, Pakistani ja hiljem ka Austraaliasse. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Nad saavad sulgeda ka ninasõõrmeid,
veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%, Eestis põllumajandus 9%, tööstus 84% ja olme 7% Peale 1950 aastat on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30 % pidevalt uuenevast veevarus. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta. Puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelnikel. Kui veevarud oleksid jaotunud ühtlaselt jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 kuupmeetrit, veepuuduse all kannatav on alla 1000 kuupmeetri s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on lisaks veel veeuputused. Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärneb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%
arengumaad ei saagi arenema hakata. Üks suurimaid probleeme seal juures ongi kaitsevahendite puudus. 2. Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva Tööstustehnoloogia võimaldab heitvete puhastamist, merevee destilleerimine, veehoidlate rajamine. Aga seetõttu, et kõikjal pole tehnoloogia nii arenenud ja ressursse vähem, kui arengumaades jäävad need vaesemad riigid enamasti joogiveeta. 3. Taastuvad: vesi, õhk, mets, muld Taastumatud: maagid, maapõuesoojus, kaevandatavad kütused 4. Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 5. 1. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, hoides Maa temperatuuri eluks vajalikes piirides. 2
arengumaad ei saagi arenema hakata. Üks suurimaid probleeme seal juures ongi kaitsevahendite puudus. 2. Miks ei jätku joogivett kõigile maakera elanikele? Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva Tööstustehnoloogia võimaldab heitvete puhastamist, merevee destilleerimine, veehoidlate rajamine. Aga seetõttu, et kõikjal pole tehnoloogia nii arenenud ja ressursse vähem, kui arengumaades jäävad need vaesemad riigid enamasti joogiveeta. 3. Tooge näiteid taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest Eestis. Taastuvad: vesi, õhk, mets, muld Taastumatud: maagid, maapõuesoojus, kaevandatavad kütused 4. Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes? Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 5
Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine, kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumisi ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv, kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad põllumajandus- 70%, tööstus 20%, kodune majapidamine 10% Peale 1950.a. on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30% pidevalt uuenevast veevarust. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta: puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelanikel Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 m³, veepuuduse all kannatav on alla 1000 m³, s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on veeuputused: Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärineb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%
· Söömisfront 0,6...0,75 m. · Seega ühe puhkelatri laiuse söödafrondi kohta võib olla kaks puhkelatrit · VABAPIDAMINE · Kõigis vabapidamisega lüpsikarjalautades oleks soovitav, et seal oleks poegimisosakond ning samuti ka haigete loomade osakond · Aastaringse poegimise korral peaks poegimisosakond korraga mahutama 3 % lehmadest · Ka haigete loomade osakond peab korraga mahutama 3 % lehmadest · VEISTE JOOTMINE · Piisava koguse kvaliteetse joogiveeta on loomakasvatus mõeldamatu. · Farmides vajatakse vett loomade jootmiseks, lüpsi- ja piimajahutusseadmete pesemiseks ning laudatöötajate hügieenivajaduste rahuldamiseks. · Samuti on vajalik kustutusvee saamine võimaliku tulekahju korral. · Mahepõllumajanduslikult peetavatel veistel peab kvaliteetne joogivesi alati kättesaadav olema · Kõrgetoodangulised lehmad kulutavad päevas söömisele ca 6 tundi, joomisele vaid 5...10 minutit.
annaabi.ee 
