selline sõprus ei pruugi püsima jääda. Nüüd on lihtne eristada loomu poolest seltsivaid lapsi loomu poolest häbelikest. 3aastane · Mängib ja suhtleb, ilma et lakkamatult · Tal on sõpradest hea meel, valib kontrolliks, kas olete kohal. Räägib sellest, tegevust, sest tahab mängida nendega mida teeb, ja võib isegi kiidelda. koos, kes juba mängivad. Suhtleb · Jonnihood on jäänud harvemaks, need on mängu ajal ning võib mängu algatada. ennustatavamad ning pärast ta sageli Suhtleb võõraste täiskasvanute ja kahetseb neid ja vajab lohutust. Allub suutemate lastega, kuid tal on raske paremini perereeglitele, on tihti abivalmis suhelda omaealiste lastega. ja hoolitsev. · Teeb teisi lapsi ja täiskasvanuid järgi.
Kumbki selgeks(koputa lauale puuduta põlvi) 3. Ajada segamini(tõuse püsti puuduta pead) 4. Teised paralleelsed tegevused(limpsi huuli mossita) 5. Üldistamine(naerata kortsuta kulmu). 5)Üldistamine · Oht, mida tuleb vältida on nn kinnijäämine õpetajasse või esemetesse. · Tuleb õpetada tegema samu tegevusi teistes situatsioonides. · Eeldab koostööd õpetajatega. Tunnusjooned, millega tuleb arvestada: 1. Ägedad jonnihood 2. Enesestimulatsioon- korduvad stereotüüpsed harjumused 3. Raskused motivatsiooniga 4. Raskused tähelepanuga 7.Kõne harjutamine, piktogrammid, koostöö spetsialistidega: kõne arendamise tähtsus ja viisid. Kõne harjutamine: · Oskus infot õigesti vastu võtta ja vastavakt käituda passiivne kõne · Oskus ennast sõnaliselt väljendada(mida näen, kuulen, tunnetan) aktiivne kõne
(2009) esitatud tunnustest, mis düsleksiaga lapsel võivad esineda. Käitumine • unistab või kipub oma maailma sulguma ‒ unustab kergesti eriti hiljuti juhtunu, ent võib hästi mäletada ammu juhtunud asju • tal on raske järgida korraga rohkem kui ühte töökorraldust • äärmuslikud meeleolud, on harva rahulik ja tasakaalukas ‒ puudulik ajataju • võib olla väga kangekaelne • võib olla vaikne, endassetõmbunud ja ärevil • ei armasta muutusi • esinevad jonnihood • tähelepanu hajub kergesti • ei kannata lärmi • tundub, nagu ei kuuleks • võivad olla kõnehäired • koordinatsioon võib olla halb, pillab asju maha ja ajab neid ümber • võib olla allergiline • laps võib olla koolis täiesti teistsugune kui ta oli lasteaias Lugemine • ei õpi ladusalt lugema või teeb seda väga hilja • suudab lugeda omaette, aga ette lugedes teeb palju vigu • oskab lugeda ilukirjandust, aga eksamiküsimuste või tehnilisemate
põhilist kasvuala, mis arengu käigus vajavad tähelepanu ja hoolt: emotsionaalne, sotsiaalne, intellektuaalne ja füüsiline areng. Rõhutades ainult üht neist, tekitame tasakaalutuse kogu arengus. - Emotsionaalne areng raskused emotsionaalse arengu valdkonnas avalduvad lapse tundeelu ja käitumise küpsematuses. Laps väljendab tunnete kõige algelisemaid vorme. Domineerida võivad agressiivsed reaktsioonid: löömine, tõukamine, jonnihood, karjumine. Laps vajab abi, õppimaks väljendama tundeid ning tundmaks ära teiste inimeste tundeid. Täiskasvanu emotsionaalne stabiilsus on lapse tasakaalustatud arengule eluliselt tähtis. - Sotsiaalne areng Inimese arengus on oluline õppida kaaslastega suhtlema. Laps peab õppima looma kontakte teiste lastega, tulema toime teiste huvidega, mis võivad tema omadest erineda. Täiskasvanu 6 roll on lapsele seda kõike õpetada
katsub, maitseb neid). 5.2. 3 aastased laps Kolmandal eluaastal on suurimad muudatused lapse identiteedi arengu ja eneseteadvustamine, arusaam sellest, et ta on isiksus oma õiguste, soovide ja tahtmistega. Laps on teadlikum kategooriatest mina ja minu, seetõttu katsetab ta täisasvanute reaktsioone ning seda, kuivõrd suudab ta kontrollida ja saavutada oma tahtmist. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuste kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. · Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi. 8 · Loeb peast või korda järele 1-2 salmilisi luuletusi. · Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme · Areneb oskus hääldada pikemaid sõnu
Kolmandal eluaastal: Kolmanda sünnipäeva künnisel muutub laps hoolivamaks, seltskondlikumaks ja tundlikumaks. Ta on teadlikum teiste inimeste tunnetest: eriti püüab ta aidata ja lohutada kurba inimest. Selles eas hakkavad lapsed rohkem koos mängima ning neile meeldib ühistegevus. Tekivad esimesed sõprussuhted nendega, kellega tihti koos ollakse; paljudel väikelastel on väljamõeldud sõber. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid nagu uhkus , häbi , süütunne. Peaaegu iga lapse elus on momente, kui ta äkki muutub roosapõsksest võluvast põngerjast iseseisvaks ja sõltumatuks inimeseks. Üldjuhul toimub see muutus umbes kolmeaastaselt.
o Toidu valmistamine o Tualeti kasutamine o Ravimite võtmine o Telefoni kasutamine o Rahatähtedega opereerimine o Ühistranspordi kasutamine o Tööalased oskused o Turvalise keskkonna säilitamine Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid Laste vahel on selles osas erinevusi rohkem kui sarnasusi. Agressiivsus ja tujukus - jonnihood Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne ei mõista miks teine in on kurb Suhete loomise ja hoidmise raskused Stereotüüpne käitumine ei käitu vastavalt olukorrale, vähene varieeruvus Vähene motivatsioon, initsiatiivi puudumine juhitavad keskkonna poolt Käitumine on raskesti prognoositav, samas üsna ühekülgne Arengu dünaamika lapseeas Vanus Kerge Mõõdukas Raske ja sügav
mida te eile koos tegite. ja võib meenutada ka varem toimunud põnevaid sündmusi. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand · Eneseteadvus on selgelt välja arenenud ja laps on oma valduste ja personaalruumi suhtes kaitsev. · On kogu päeva ilma püksi pissimata või kakamata. · Võib mõne lapsega sõlmida suurema sõpruse. · Käitub uutes olukordades ja võõraste inimestega kindlamalt. · On perekonnas kehtivate reeglite suhtes leplikum ja sõnakuulelikuni, jonnihood jäävad harvaks. Lapsele meeldib otsustada, mida süüa või selga panna. · On teiste inimeste tunnetest teadlikum ja püüab kurba või õnnetut last lohutada ja aidata. Kehalise aktiivsuse areng Viieteistkümendast elukuust kolmanda eluaastani arenevad lapse kehalised võimed niivõrd, et alles hiljuti oma esimesi samme teinud maimik hakkab edukalt valdama paljusid oskusi - viskamist, püüdmist, jooksmist, tasakaalus püsimist ja löömist
väljavõtted). Lapse sünnieelne areng oli mõjutatud mitmetest rasedusaegsetest komplikatsioonidest. Lapse sünnihinne oli 9,9. Lapse motoorne areng 1.eluaastal oli eakohane - laps hakkas pead hoidma 3 kuu vanuses, roomama 6-kuuselt, istuma 10-kuuselt, kõndima 11-kuuselt. Lapse kuulmise ja nägemise seisund oli hea. Esimesel eluaastal oli lapse psühhomotoorne areng eakohane. Laura tundis huvi ümbritseva vastu, manipuleeris sihipäraselt esemetega. Teisel eluaastal ilmnesid jonnihood, unehäired, ennast kahjustav käitumine, mis väljendus pea löömises vastu seina või põrandat. Esinesid meeleolukõikumised. Laura võis olla rõõmus, siis ühtäkki nutma puhkeda. Tallinna Lastehaiglas 21.11.07 tehtud PEP-R arenguskaala tulemusena leiti lapse vaimseks vanuseks 1a 7k (tegelik vanus hindamise hetkel 2a 2k). Koos abiga tegi laps ka keerukamaid ülesandeid ning nende tulemusena leiti vaimseks vanuseks 1a 11k. Lapse võimed olid erineval tasandil
AAIDD süsteem Olulised on kolm aspekti inimene ise ja tema võimed (IQ ja toimetulekuoskused); keskkonna nõuded (kodu, kool/töö, ühiskond); funktsioneerimine (toetused). Kuidas inimene hakkama saab selles keskkonnas (keskkond) ja millist abi ta vajab (funktsioneerimine). Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid Laste vahel on selles osas erinevusi rohkem kui sarnasusi (Lovaas, 1998). ei ole ühetaolisi käitumismustreid, mis on omased kõikidele lastele. o Agressiivsus ja tujukus, jonnihood, siin kajastub lapse oskamatus teisel viisil toime tulla o Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne, nt rakse mõista miks teine kurb või vihastab o Suhete loomise ja hoidmise raskused, eeldavad intellektuaalseid omadusi o Stereotüüpne käitumine, ühe lapse kontekstis, laps ei omanda palju erinevaid käitumisviise Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 16
Areng on läbi kriiside edasiliikumine kõrgemale tasemele ainult siis, kui kriis laheneb positiivselt. Kogu lapse käitumine väljendab protesti ümbritsevate vastu, laps oleks nagu püsivas konfliktis nendega. Korralikust perest pärit laps võib hakata vanduma, nimetama vanemaid lolliks, kuigi laps selliseid sõnu varem ei tundnud. Iseloomulik on, et jonnitakse ema ja isaga, mitte võõraste inimestega, näiteks õpetajaga. Eakaaslastega ei jonnita, vaid kakeldakse. Jonnihood tulevad siis, kui laps on kas väsinud või näljane või löövad tal kirevad muljed üle pea. Kui kolmeaastase kriis keerustub, võivad tekkida teise ringi neurootilised, psühhopaatilised sümptomid. Kriisi ebasoodsa kulu korral laps justkui langeks tagasi varasemasse staadiumisse. Võivad esineda öised hirmud, rahutu uni, rasked kõnetakistused, kogelus, äärmuslikult teravnenud negativism ja kangekaelsus, nn hüpofüsaarsed atakid. Need atakid
3klotsiline torn, pulale 4 rõngast 1,5 – 2 aastat 240 Uneaeg 12 Sõnavara rohkem kui 200 Jookseb, lööb palli, Temperamentsed Tegutseb vastupidiselt tundi öösel, sõna Kiigub kiikhobusel, jonnihood (13 a.). oma jutule (18 k.) 12 Leib paarid, näitab ühte kõnnib trepis üles Pahameel uue beebi Jäljendab täiskasvante tunnine kehaosa (vähemalt). (abiga), kummardub suhtes. tegevust puhkepaus Ühendab eseme ja pildi et võtta ilma Mängib teise lapsega
annaabi.ee 
