JUUDID Eiki Berg, Anna Verschik Juudid (heebrea jehudi, jidisi jidn) on rühm vanaheebrea rahvast lähtunud ja antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586 eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa')
KEELED Indoeuroopa keelkond *Germaani keeled: Põhjagermaani keeled: islandi, fääri, norra, taani, rootsi Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel
Juudi keel · Juudid kasutasid heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladino keeli. · Heebrea keel on semiidi keelte kaanani rühma kuuluv keel. · Ivriit: ruuduline kiri, paremalt vasakule, kirjas puuduvad täishäälikud. · Pärast lahkumist iidsest Iisraeli alast sai ivriidist pühakirjade keel. · Taas sai kõnekeeleks XIX sajandi keskel tänu Eliezer Ben-Jehuda tegevusele. · Praegu on Iisraeli üks riigikeeltest. · Jidisi keel ehk jidis (ka: juudi keel) on askenazi juutide keel. · Kuulub germaani keelte hulka. · Kujunes X-XII sajandil kesk-ülemsaksa murrete baasil ning sisaldas lisaks mõjusid heebrea, romaani ja slaavi keeltest. Alates XV s. oli oma idapoolses levialas slaavi keelte tugeva mõju all. · Jidisi keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. · Ladino e sefardi juudi keel kuulub romaani keele ibeeri-romaani allrühma hulka.
(3) läti(1,4milj), leedu(3milj), hääbunud preisi keel. 20. Nimeta slaavi keeli. (9) Missugused neist on suurimad? (1+3) Vene, ukraina, valgevene, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keel. Suurimad on ukraina (45milj), vene(150milj), poola(40milj) ja tsehhi(12milj). 21. Nimeta põhja-germaani keeled. (5) Rootsi, taani, norra, fääri ja islandi keel. Rootsi(10milj), taani(230tuhat). 22. Nimeta lääne-germaani keeled. (5) Inglise,saksa, hollandi, jidisi, afrikaani keeled. Inglise(350milj), saksa(100milj), hollandi(20milj). 23. Missugune on romaani keelte algkeel? Nimeta romaani keeli. (5) Ladina keel. Itaalia(40milj), prantsuse(70milj), hispaania(250milj), portugali(135milj) ja rumeenia keel(23milj). 24. Millal ja millest eesti keel tekkis? - Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 25 Kui kaua keel püsib? Millal keel hukkub
Juhul, kui juut pöördub mõnda teise usku nagu näiteks budaismi, siis ei kuulu ta enam juudi usku ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Juudid kasutavad heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladiino keeli. Heeabrea keel on omakorda semiidi keelte kanaani rühma kuuluv keel. Ivriit on ruuduline kiri, paremalt vasakule ning keeles puuduvad täishäälikud. Pärast lahkumist iidsest Israeli alast, sai ivriidist pühakirjade keel. Jidisi ehk Jidis kuulub germaani keelte hulka. Selle keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. Ladino keel kuulub romaani keele hulka, täpsemalt ibeeri-romaani keelte allrühma hulka. Kirjas kasutab nagu ka Jidis heebrea keelt. Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim ehk Jeruusalem. Teine nimetus Tzion ehk Siion. Kuni 70. aastani seisis seal tempel. Nüüd on neile kõige tähtsamaks pühapaigaks Lääne-müür. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu
ei suutnud rahumeeli pealt vaadata. Sellele sünge teemaga teosele annab veidi helgema varjundi autori püüd näidata olukordi, kus leedulaste ja juutide vahel näis olevat ei midagi muud kui inimlik solidaarsus, ehk ka kaastunne. Need on juhtumid, milles juute, kas lapsi või tervet peret püüti varjata, et neid tapaõudustest säästa. Nii varjas üks leedu naine tasu eest juudipoissi, kuni too end ise teiste laste seas jidisi keeles rääkides reetis, ent sai tänu ühele mõistvale politseiametnikule, kes ametikohustustest lähtuvalt oleks pidanud poisi üles andma, hoopis uue varjupaiga, kus ei küsitud isegi raha 6 Ometi oli neidki, kes viivitamatult juudid paljastasid ning nemadki on korduvalt lugeja ette toodud. Otseloomulikult sisaldab raamat ka ülevaateid juutide hävitamiseks mõeldud operatsioonide kavadest, mida teise peatüki algusest leiab
Indoeur keeled on tänapäevaks levinud laila üle kogu maakera. Indoiraani keeled- praegu: pakistanid, bangladeshis, afganistanis, iraanis jm. Olulisemad keeled on hindi, bengali ja pärsia keel. Balti ja slaavi keeled- läti, leedu ja preisi keel. Teised on ukraina, valgevene, poola, tsehhi,slovaki,poola, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keeled. Germaani keeled- P-gremaani keeled: rootsi, taani, norra,fääri ja islandi keel. Lääne-germaani keeled: inglise, saksa, hollandi, jidisi ja afrikaani keel. Romaani keeled- indoeuroopa keelte noorim haru. Tähtsad keeled : it, pr, hisp, port ja rumeenia keel. Kuidas keel tekkis?- keele teket võib tõenäoliselt siduda inimese eellase ajumahu kasvuga, mis toimus u 400 000 kuni 100 000 a tagasi. Kaasaegne inimene saabus euroopase u 40 000- 50 000 a tagasi. Kui vana on eesti keel?- eestased on üks Eu põlisemaid rahvaid. Eesti keel tekkis u 2000a tagasi , kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest.
algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel. Hindi, urdu, marathi, romi (mustlaskeel), bengali, pärsia, tadziki, osseedi keel on indoiraani haru keeled. Elavate isolaatkeelte näited indoeuroopa haru sees on armeenia ja kreeka keel. Uurali keeled jagunevad soome-ugri ja samojeedi haruks. Eesti, soome, karjala, vadja, vepsa,
refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-, flaami-, letseburgi keel) keelteks. 7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes. Languages and ethnic groups.The Cambridge History of Scandinavia. Vol. 1, Prehistory to 1520. Koost. Knut Helle. Cambridge University Press. Cambridge 2003, lk94. 8 Elise C Otte, lk10 ; Robert C. Boraker. Uncovering Scandinavian roots. http://www.ensignmessage.com/archives/scandinavianroots.html 9 Elise C Otte, lk13. 10 Kalevi Wiik ,,Eurooplaste juured" Ilmamaa
Tegu oli rahvuslusega, religiooniga polnud midagi seotud. Jumal ei pea riiki looma, vaid selle taastama. Holokaust. Pool sajandit aset võtnud sündmus, kus enamik juutidest hävitati. Suur osa traditsionaalsest juudikultuurist kadus. Ei puuduta vaid Saksamaad, ka Poolat, Ida-Euroopat. 1948 Iisraeli riik. Heebrea keel. Kirjas pühakiri, tänapäeval klassikaline heebrea keel surnud keel. Juudid koosnevad erinevatest rühmadest (Askenazi juudid, kes elasid Euroopas, rääkisid jidisi keelt.) (Sefardi juudid vahemere ääres, rääkisid ladino keelt) (Edot ha-mizrach, Palestiinas) neid kõiki seob religioon. Annab kollektiivse identiteedi. Erinevused minimaalsed. Tänapäeval öeldakse, et kõige suurem proleem on juutide jaoks segaaebielud. Traditsioonid hääbuvad. Lihtsam on minna kergema vastupanu teed. Võime traditsiooni nimetada judaismiks. Eesti Juudiusu Kogudus. Müüdid Kirja pandud pühakirjas, nimetatakse Tanah´iks. Nimi tuleb pühakirjade erinevate osade
hakkas tegelema tööõnnetustega. Kafka sealse ülemuse sõnul peetakse teda ehituskiivri leiutajaks. Hilisemail aastail ei olnud Kafka tuberkuloosi tõttu võimeline tööd jätkama. Isa pilkas teda, kuna poja töö tõi sisse ainult nii palju, kui piisas arvete maksmiseks. Samuti panustas Kafka ka oma õemehe firmasse, kuni sellest tüdines. 1908. aastal avaldas Kafka Brodi veenmisel 8 lugu kirjandusajakirjas ,,Hyperion''. 1911. aastal tekkis tal huvi judaismi vastu. Ta käis jidisi teatris, huvitus kirjandusest ning hakkas taimetoitlaseks. 1912.a 22. septembril kirjutas ta lühijutu ,,Otsus'', pühendades selle Felice Bauerile. Jutt ilmus samal aastal Leipzigis. Teost peetakse tema närvivapustuse looks. Kafka ise aga pidas seda keha ja vaimu täielikuks avanemiseks. Samal aastal kirjutas ta ka ,,Metamorfoosi'', mis avaldati kolm aastat hiljem Leipzigis. Kafka alustas ka ,,Ameerika'' kirjutamist, mille pealkirjaks oli alguses ,,Kadunud mees''. Kui
See tõi kaasa revolutsiooni. Tänapäeval võib leida kohalikest kauplustest nii Austria pilsnerit kui ka Belgia kloostripruuli. Iisraellaste maitse on muutunud üha peenemaks. (Sellised... 2001:43) 5. SEADUSED TOITUMISE KOHTA Juutidel on väga ranged toitumisseadused (kasrut). Nii on seadusega määratud, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, kuidas peaks neist toitu valmistama ning mil viisil sööma. Toit on kas kosser (lubatud) või treife (keelatud). Jidisi kosser ja ivriidi kasher tähendavad kirjatäheliselt ,,hea ja õige". Kosseri reegleid on tohutult palju. Iisraellased, kes söövad kosseritoitu, teavad peast neid reegleid, aga sageli mitte tekkepõhjuseid. (Sellised... 2001:24) Mida siis iisraellased iseendale pakuvad? Nii Piibel kui ka minu poolt käsitletud raamatud mainivad ära mitmeid toiduga seotud käske ja keelde ning seadusi. Näiteks on maismaaloomade kohta on välja antud seadus, et söögiks kõlbavad vaid mäletsejad ja
duaal kaksus, kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid esimene häälikunihe Grimmi seadus helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g) frikatiiv hõõrdhäälikud j, v, f, s, s, z germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi, jidisi, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti germaani keelte liigitus põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled Hansa Liit Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde. Kaubeldi soola, raua,
kultuuriomavalitsuse loomise õiguse. Õigust kasutasid saksa ja juudi kogukond. Omavalitsuse taotlemisest loobumine ei takistanud teiste vähemuste kultuurilist iseolemist: riik toetas kõigi vähegi organiseerunud rahvusvähemuste omakeelset algkooliõpet ning ei teinud takistusi seltsitegevusele ega emakeelse kirjanduse avaldamisele ja levitamisele. 1920. aastate lõpul ilmusid Eestis ajalehed ja ajakirjad peale riigikeele ka saksa, vene, rootsi, soome, jidisi ja inglise keeles. [http://www.estonica.org/et/Kultuurielu_kahe_maailmas %C3%B5ja_vahelisel_ajal/] 3. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 3.1 Baaside aeg 8.september 1939 . a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile
Usupühad · Eid al-Fitr ramadaani paastu lõpp · Eid al-Adha ohverdamise püha Peale palverännaku (hadz) lõppu Judaism · Etniline religioon · Traditsiooniline religioon · Diasporaa elamine väljaspool oma kodumaad · ,,religioon kui ühendaja- uskumused, tavad , identiteet Juudi rahvas · Heebrea keel · Juudid Askenazi põhja- Ida Euroopa . Jidisi keel segakeel tänapäeval Põhja ameerikas Sefaradi hispaania . ladin Edot Ha-mizrach iraan · Iisraeli usund · Jeruusalemma templi hävitamine ( 70 m.a.j) Preester · Judaism sünagoog rabi · sümbolid taaveti täht, Taaveti kilp Menora Õpetus · 13 usuartiklit, Shloshah-Asar Ikkarim- MAIMONDES ( 1135-1204) Usk loojasse , kes on täiuslik ning kõige oleva algpõhjus
Kõik tunnistavad üht jumalat, kelle kõrval pole teisi. Vana Testament on raamatute kogumik. See mõiste lähtub kristlikust kõnepruugist ja kontekstist. On kirjutatud heebrea keeles, kolmes raamatus ka aramea keeles. Heebrea keelt kirjutatakse hõlpsas kvadraatkirjas. Iisraelis räägitakse tänapäeval uusheebrea keelt, Vana Testament on kirjutatud vanaheebrea keeles. Tähestik ja sõnad on sarnased, grammatika on erinev. Jidisi keel on keskaja lõpus Ida-Euroopas tekkinud juudi keel, aga tegelikult on tegemist saksa dialektiga. Sõna kaanon tuleb kreeka keelest ja tähendab pilliroogu (sirge tee valimine). Heebrea kaanonis on 39 raamatut teatud järjekorras. Kreeka kaanon on III sajandil eKr alguse saanud VT tõlketraditsioon, mis on tänapäevaks saanud kreekakeelse piibli kuju: Seitsekümmend. Kui tekkis piisav hulk juute, kelle emakeel oli kreeka keel, oli nende jaoks raske mõista heebrea piiblit.
annaabi.ee 
