Jesuiidid Kool: Arte Gümnaasium Klass: 10B Koostajad: Hiljar Laansalu Mariann Toompark Mart Valter Ordu rajamine Rajas Ignatius Loyola Rajati 27. septembril aastal 1540. Ametlik nimi on Jeesuse vennaskond (Societas Jesu) Erinevus varasemate ordudega on kloostrireeglistiku (tunnipalved jms) asendamise kuulekusega ülematele Nende põhilause: Eesmärk pühitseb abinõu, kui eesmärgi saavutamiseks tehtud kahju on väiksem saavutatud kasust. Ignatius Loyola Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ordu reeglid Seltsi ainus alus ja reegel on: "Alati tuleb püüda selle poole, mis on enam Jumala auks ja ülist...
Katoliku kirik hakkas tegema emakeelseid jutlusi. Kirik hakkas ka piiblit rahvuskeeltesse tõlkima, kuid see oli vähesel määral. Inkvisitsiooni tugevdati. Kirik loos uusi ordusid. Senised meetmed rahvast katoliku kiriku poole tagasi ei pööranud. Tuntumad ordud Kaputsiinid ja Ursuliidid. Nende eesmärk oli usu selgitamine. Nendeks tuntumaks osutus jesuiitide ordu. Selle loojaks oli fanaatiline katoliiklane Ingalius Loyola. Jesuiite saadeti erinevatesse euroopa piirkondadesse usku selgitama. Jesuiitideks said vaid haritumad ja kõrgemast soost isikud. Jesuiidid asutasid koole ja õpetasid inimesi lugema ning kirjutama. Kohati oli jesuiitide tegevus kasulik. Eestis oli jesuiitide tugipunktiks Tartu. Liivimaa kuulus poolale ja eesti lõunaosa oli siis liivimaa osa. Euroopas toimus pidevalt usulisi kokkupõrkeid. Tuli kokku Trento kirikukogu 1546-1563. prooviti leida lahendusi vastuolude kaotamiseks, kuid see oli tulutu
tähestik, milles teos on kirjutatud. Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta eksletakse kui pimedas labürindis." Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIIIle, kes oli sellest aust väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta lausa hirnunud Galilei jesuiite torkavate väidete peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Galilei protsess Aastal 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel". Kuigi raamatu ilmumiseks oli paavsti nõusolek ja tekst tsensori poolt heaks kiidetud, järgnes kirikuvõimude valuline reaktsioon. Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi ilmuda Rooma inkvisitsioonikohtu ette. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619
kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles teos on kirjutatud. Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta eksletakse kui pimedas labürindis." Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi, olevat ta lausa hirnunud Galilei jesuiite torkavate väidete peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Galilei protsess Aastal 1632 avaldas Galilei Firenzes oma raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel". Kuigi raamatu ilmumiseks, oli paavsti nõusolek ja tekst tsensori poolt heaks kiidetud, järgnes kirikuvõimude valuline reaktsioon. Kõrges vanuses ja haigel Galileil, kästi ilmuda Rooma inkvisitsioonikohtu ette. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või
Blaise Pascalil oli olnud kavas kirjutada uurimus matemaatikast, kuid isa vajas abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina, millele kulutas viis aastat 1640&ndash1645. Aastal 1646 asus Pascal tegelema vaakumieksperimentidega ja pani järgnevate aastate tööga aluse hüdrostaatikale. Tühjust uurides sattus ta vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest ja pahandas sellega jesuiidid jesuiite. Umbes samal ajal omandas Pascal jansenism jansenistlikud vaated. Arstide soovitusi järgides püüdis Pascal 1647. aasta paiku viletsa tervise huvides uurimistöödes vahet pidada ning harrastada "eakohasemaid" eluviise Pariisis. Järjekindlast puhkusest midagi välja ei tulnud, kuid mitmesugused hasartmängud, millega Pascal sel perioodil tegeleda olevat proovinud, äratasid temas huvi tõenäosusteooria vastu. Teistel andmetel süstis Pascali huvi hasartmängude
1.2. Vahepealsed saavutused Pascali isa vajas oma töös abi pikkade arvutustulpade kukkulöömisel, seetõttu ei saanud Pascal kirjutada uurimust matemaatikast. Elu lihtsustamiseks leiutas ta aastal 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina. Aastal 1646 asus Pascal tegelema vaakumieksperimentidega ja pani järgnevate aastate tööga aluse hüdrostaatikale. Tühjust uurides sattus ta vastuollu keskaegse dogmaga looduse tühjusekartusest ja pahandas sellega jesuiite. Umbes samal ajal omandas Pascal jansenistlikud vaated. Arstide soovitusi järgides püüdis Pascal 1647. aasta paiku viletsa tervise huvides uurimistöödes vahet pidada ning harrastada "eakohasemaid" eluviise Pariisis. Järjekindlast puhkusest midagi välja ei tulnud, kuid hasartmängudega tegeledes äratas temas huvi tõenäosusteooriad. 1650. aastal jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid
see on kirjutatud. Ja kirjutatud on ta matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust, milleta oldaks kui hulgus pimedas labürindis." Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Kaasaegsete kirjelduste järgi olevat ta möirates naernud Galilei jesuiite torkavate väite peale. Galilei ise pidas komeete ekslikult optilisteks nähtusteks. Galilei vangistus ja surm Algul oli Galilei vangistuspaik Toscana saatkond Roomas. Seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal. Formaalselt oli Galilei arest karm, ta tohtis kohtuda ainult loetud inimestega ega võinud midagi kirjutada
saj valgustatud absolutism. Reaalselt valitses riiki tema nõunik Pedro Armando. Kujunes idee, et protestantliku usuga riik areneb katoliiklikust kiiremini. Alustati võitlust katoliku kiriku ja jesuiitide vastu. Katoliikluse mõju vähendamiseks hakati tasuta toitu jagama, lõpetati nõia protsessid ja loodi riiklik hoolekanne. Veel rajati manufaktuure ja head maanteed kaubanduse arenguks. Sellest hoolimata soovis rahvas katoliiklust ja jesuiite tagasi. Rootsi Gustav III 1771- 1792 valgustatud absolutism. Elas pikalt Pariisis, oli hea haridusega, suhtles pikalt filosoofidega, pidas ennast vaba rahva esimeseks kodanikuks. Kuningavõim oli nõrk, õukonnas oli kaks mõjukat parteid 1) kübarad- kõrgaadlikud, olid Venemaa vastu 2) mütsid- alamaaadlikud, soovisid Venemaaga sõbralikke suhteid. Reformid: 1) kehtestas õukonnas prantsuse etiketi 2) vähendas talurahva maksukoormust. 3) Kehtestas usuvabaduse
Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. 16001603 oli Tartu Rootsi vägede käes ja jesuiitide tegevus katkes; osa Tartu jesuiite viidi vangidena Rootsi. Pärast seda gümnaasium ja tõlkide seminar enam endist hoogu sisse ei saanud. 1625. aastal Tartu vallutamisega rootslaste poolt lõppes nii jesuiitide kui ka kogu katoliikluse ajastu Eestis: selle taustal mõjub sümboolsena asjaolu, et juba aasta varem, 1624. aastal põles maha Baltimaade tollane suurim katoliku kirik, Tartu toomkirik. Põhja-Eesti Rootsi võimu all 1561. aastal Rootsi valdusse läinud Põhja-Eestist moodustatud Eestimaa hertsogkonnas püsis
kolleegiumie, siis Tartus pidi hakatama alustama misjonitegevust Soome, sest keel on sarnane. Taastada oli vaja Tartu piiskopkond ja Riia peapiiskopkond, aga seda ideed kuulda ei võetud. Sai alguse hoopis Võnnu piiskopkond. Nõuti, et linna peakirikud tuleb anda katoliiklikeks kirikuteks. Augsburgi usutunnistuse diskrimineerimine. Katoliku kiriku kasutamiseks antakse neile vajalikke hooneid jne. Leitakse 12 jesuiidi preestrit, kes tulevad Liivimaale. Neist 4 Tartusse. Domitsiil ühendas jesuiite Tartus, hiljem nimetatakse ümber jesuiitide residentsiks. Th.Busaeus üks meestest, kes Tartusse tuli. Oli kaua aega kõige kaalukamaks isikuks, Tartu superioor, rajas 1585 kolleegiumi, sai selle rektoriks. Pärines Madalmaadest. Suutis õppida kiiresti ära eesti keele, hakkas eestlastega suhtlema, oli ka katoliku katekismuse koostajaks. Völcker samuti oli katekismuse koostajaks. Pärnust kujunes ka teine oluline jesuiitide keskus, aga sinna ei tule kolleegiumi, residentsi, koole. 1583
mas. oluline roll oli tema nõunikul pedro aranda. Levis idee edt protestantliku usuga riik areneb katoliiklikust kiiremini. Seega alustati võitlust katoliku kiriku ja jesuiitide vastu. Rahvameelsuse murdmiseks hakati tasuta suppi jagama. Loodi riiklik hoolekanne. Lõpetati nõiaprotsessid. Rajati manufaktuurid ja head teed kaubanduse arenguks. Kuridegevuse vähendamiseks keelati pikad mantlid, ja kohustati linntänavaid valgustama. Sellest hoolimata soovis rahvas jesuiite tagasi. Uus aasta! Wolter von plettenberg- kes suutis ajutiselt liivima ajutiselt sõjaliselt ühendada ja soovis anda venelastele lõpliku hoobi. 1501. 1. odu kogus liivimaa suurima armee (80 000) lahing venelastega toimus pihkva juures ja venelased taganesid. 2. venelased vastasid rüüste retkega läbi liivimaa. 1502. suur lahind smolino järve ääres. Kus vene väed said lüüa. 1503. venelastega sõlmiti vaherahu mida pikendatti kuni 1558.
Et jesuiidid kasutasid looduskatastroofi agitatsioonina reformide vastu, otsustas Pombal nad kõrvaldada. Nüüd järgis Pombali eeskuju krahv Aranda. 31. märtsi 1767 hommikul piirati jesuiitide elupaigad sisse. Ametnikud, kellele väljasaatmine ülesandeks tehti, olid juba eelnevalt saanud kirjad vastavate korraldustega, mille avamine enne õiget tähtaega oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Seetõttu tabas väljasaatmine jesuiite täieliku ootamatusena. 6000 jesuiiti pandi laevadele, lubades neil kaasa võtta vaid niipalju vara, kui nad jõudsid kanda. Kuhu merele saadetud jesuiitidel minna, polnud enam Hispaania mure. Pärast pikemat ekslemist Vahemerel said nad viimaks randuda Korsikal. Samalaadne aktsioon toimus ka Hispaania kolooniates, kus ookeanile saadetud jesuiite tabas enamasti häving. Katoliku kirikul oli hispaanlastele veel 18. saj. teisel poolelgi äärmiselt suur mõju. Et seda
Paavst oli sunnitud järele andma. Ultramontaanid paavsti käsilased Prantsusmaa kuninga õukonnas, jesuiidid, kes olid väga ustavad paavstile, järgisid paavsti huve. Prantsusmaal valisid nad kuninga elukommete kriitika oma valdkonnaks. Üheks Louis'i poolseks taktikaks oli tartuffe ehk jesuiitide vastane tegevus. ,,Tartuffe" näidend sellest, et hea peremehe majja on tunginud halb võim, mis tahab ta paljaks röövida, Tartuffe kujutas jesuiite. Nende silmakirjalikkus näidendis. Jesuiidid raevunud ja kavaldasid vastu abinõusid, mida ei saanud aga kasutada kuninga pihta, Moliere oli aga kergem saak. Kuningal selles loos oma osa kord lubas kord ei lubanud Tartuffe'i etendada. '67 ja '69 revideerib näidendit põhjalikult, meie kasutuses 1669. aasta oma. Algselt Tartuffe oli vaimulikust seisusest inimene, meil aga lihtsalt vaba ilmalik inimene. Moliere niiöelda mahendas oma lööke. Pinge muudkui kasvas
mees Johannes Esto( ilmselt eestlane, vangis sureb). Agenda Parva 1622 a trükitud , tegemist on praktilise käsitraamatuga vaimulikele. Tekstid eesti ja läti k ,ette nähtud preestri töö hõlbustamiseks. Fabianus Quadrakanus. Jesuiit. Saatis oma emainstitutsioonile teateid, mis tema juhtimisel läbi viidi. Kõiki tema missjoniretki, mis Pärnust ulatusid küllaltki kaugel, püüti edasi anda. Temaga teada eesti k kateksimuste levitamine. Tartus oli peakorter ja tõhusam tegevus, kuid jesuiite oli tegelikult ka mujal. Vaatamata aktiivsele algusele tegevus siiski jääb vaiksemaks, entusiasm väheneb. Esialgne suur optimism siia tulla kaob, ei saavutata taset, mida esialgu loodeti ja taheti. Paljud entusiastid, kes siia katoliku kiriku tulekut tahtsid surevad. Bathory sureb 1583, Antonio Possevino kutsutakse 1587 Liivimaalt ära( tema oli üks tulisemaid läbiviijaid.). Buseaus 1591 sureb, tema järgi kedagi sellise entusiasmiga ei tule. Katoliku kiriku tegevusele mõjub
annaabi.ee 
