,,Tantsida tähendab elada!" Isadora Duncan Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos. Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu ja sisemise rahu. Tantsimise ajal ei ole meie mõtted suunatud sellele, kuidas tugevdada seljalihaseid või treenida jalalihaseid. Me väljendame ennast liikudes ja see väljendus võib iga kord olla natuke erinev
Minu soov on Teile, kallid klassikaaslased ja õpetaja, selgitada selle tantsustiili ajalugu, harusid ning sellest kuidas olen ise hiphopiga seotud. Mis on siis see tants nimega Hip-hop? See on veidi vanem kui 30 aastat ning on hip- hopi nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants, mis kujunes välja eeskätt Põhja- Ameerika suurlinnade tänavatel. See tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist. 1970- ndatel aastatel tekkisid uued stiilid nagu nt: popping, locking ja breikimine, mis on kõige kuulsamad hip-hopi liigid ning millega võisteldakse kõige tihemini. Kuidas siis tekib uus tants? Mul on tuua näide Lockingu loojast, kelle nimi on Don Campbell. Ta oli mees, kes armastas tihti õppida ja harjutada tollase aja populaarseimaid tantse, kuid tema jaoks olid mõned kaasaegsed liigutused veidi liiga rasked ning nõudsid mõtlemistööd
olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Standard- ja ladina tantse tantsides teadma, et neid tantse tantsitakse reeglina saalis, kus tantsijatel
Selle tõttu, et mul on tantsu vastu nii suur huvi, pühendangi oma uuurimistöö sellele. Tahaksin rohkem teada saada nendest huvitavatest stiilidest, sellest, kuidas nad kujunesid, mis on just neile stiilidele iseloomulik ning kuidas nad on mõjutanud tänapäeva maailma. 2 1 Tänavatantsude ajalugu Selles peatükis räägime tänavatantsude päritolust, tantsustiili nime tekkest ning tähendusest, stiili levikust ning mis muusika järgi tantstustiili tantsitakse. 1.1 Tango ajalugu Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina (mõnedel andmetel Uruguay) päritolu tants. Selle nimi tähendab aafriklaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant - pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas, sidudes
Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba
We balance opposites: movement in then out, tension and release 4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire) FORCE (tugev-kerge) SPACE (direct plastic) FLOW (bound free) P.Bausch ,,1980" grupp indiviid lahkumissõnad ilma choreological order´ita - POSTURE GESTURE MERGE (kokkuliitmine) J. Kylian ,,Obscure temptation" Cunningham CHANCE THREORY (paberilehtedele kirjutatud sõnad (algustäht ette antud vastav tegevus ja choreological order lõhkumine) W.Forsythe lõhub muusika, liikumissõnavara, ruumi, esitaja funktsioone) METALINGUISTUC CODES (teatrikoodid, mida koreograaf kasutab või lõhub) VALERIE PRESTON- DUNLOP "LOOKING AT DANCES" (koreoloogiline perspektiiv tantsus) 2003, Verve Publishing; UK Rääkida tantsust, ilma, et seda näeks, on nagu proovida ronida üle kõrge müüri ilma redelita. Liikumise kirjeldamine sõnadega on kohutav ja peaaegu võimatu, nagu on võimatu kirjeldada roosi lõhna või veini maitset. See tekst on siiski mõeldud
Kadi Jänes Henet Ohna Karita London Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism 20datel aastatel tekib neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia.
Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2
20. sajandi rock ja popmuusika stiilid Sisukord Kantri ehk country and western Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Rock'n'roll Disko Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri
kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei suudagi me tänapäeval enam algupäraseid ja hilisemaid tantse üksteisest selgelt eristada. Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates võimalik öelda, milline osa või liigutus on tantsus vanem ja milline uuem. Mis siis ikkagi iseloomustab eesti rahvatantsu? Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused, vähe on teada akrobaatilisi elemente. Kõige paremini iseloomustavad eesti tantsu korduvad motiivid ja lihtne liikumisskeem. Ei mingit särtsakust ega huvitavaid figuure. Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena.
........................4 Kõnd tagurpidi..............................................................................................................................................5 TÕUS JA LASKUMINE..................................................................................................................................5 KEHAKALLUTUSED.....................................................................................................................................6 SAMMU SUUND JA TANTSIJA ASEND RUUMI SUHTES...................................................................... 6 STANDARDTANTSUD..................................................................................................................................7 Seltskonnatantsud Eestis...............................................................................................................................7 Seltskonnatantsud tänapäeval...........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
