röövkala. Ahven on levinud Euroopa ja Põhja- Aasia mage-ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Järvetaimestik hundinui Vetikad Õistaimed: · Kaldataimed (paju, lepp, varsakabi) · Kaldaveetaimed (pilliroog, hundinui, järvkaisel) · Ujulehtedega taimed (vesiroos, vesikupp, lemmel) · Veesisesed taimed (vesikatk, vesikuusk, särjesilm) vesiroos Õistaimed
Umbjärv (sageli toimub Lähtejärv Läbiva vooluga järv veevahetus aurumise või põhjavee kaudu) Vesi uueneb mitme aasta jooksul Vesi uueneb aastas mitu korda -8- Matsalu järv Porkuni järv, Siniallina järv Vagula järv Järvetaimstik Järvetaimestik näitab millised on setted. Järveindikaatoriks on valge vesiroos, sest see vajab kasvamiseks palju toitaineid, seega on järv väga toitainete rikas. Hürdoloogilised vaatlused järvedel Suurtel järvedel võib tekkida olukord, kus veetase on järve eri paikades erinv. Vee temperatuuri ja jäänähtuste andmeid kasutatakse klimaatiliste aastaaegade piiritlemisel. 15ºC on parmad tingimused bioloogiliste protsesside toimumiseks. Temperatuurireziimi olulised muutused
sattumise vette, mis suurendab järvede saastumist -väikejärvede olukorda on muutnud ka: -neist lähedalt mööduvad maanteed -nende äärde rajatud puhkealad -lähtuvalt uuringutest rakendada spetsiaalseid meetmeid konkreetse järve kaitseks: -mudakihi aereetimine -veesamba õhustamine -fosforirikka vee ärajuhtimine Järvetaimestik – õistaimed ja vetikad -kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival (paju, lepp, varsakapi, kollane võhumõõk) -kaldavee taimed (pilliroog, hundinui, järvkaisel) -ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, lemmel) -veepinnal ujuvad taimed -veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (vesikatk, vesikuusk, särjesilm) -vees vabalt ujuvad taimed Kaldataimed -kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril