missis Corry. Ajatelg 1.Bankside majja saabus Mary Poppins 2.Mary Poppins seadis ennast majas sisse 3.Mary Poppins käis koos Tikumehega maali sees 4.Mary Poppins käis koos Jane ja Michaeliga Mary onu mister Wiggi juures 5.Mary Poppins, Jane, Michael sõid Mary onu juures õhus 6.Bankside kõrval majas elava miss Larki koer nõudis teistsugust suhtumist 7.Jane oli kõrvavaluga haige 8.Mary Poppins jutustas Janele loo tantsivast lehmast 9.Mary Poppins käis koos Jane ja Michaeleiga linnas 10.Lihapoes tahtis punase näoga lihunik Mary Poppinsiga hirmsasti suhelda 11.Miss Corry piparkoogi poes said Jane ja Michael kuldseid tähti 12.Mary Poppinsil oli paha tuju 13.Öö saabudes riputasid missis Cory ja Mary Poppins kuldsed tähed taevasse 14.Imelik hääl juhatas Jane ja Michale öösel loomaaeda 15.Loomaaias kõik loomad jalutasid vabalt ringi ja pidasid sünnipäeva. 16.Oli Mary Poppinsi sünnipäev 17
õnnetu. Mr Loyd uskus Jane juttu ja julges Mrs Reedile soovitada, et Jane vajaks uut keskkonda ja et Jane tuleks saata kooli. Mrs Reedile paistis see sobivat, aga loomulikult otsist ta kõige odavama kooli. Selleks oli Lowoodi vaeste kool ehk varjupaik. Kui kooli patroon, mr Brocklehurst, mrs Reedi külastas ja ühtlasi ka uue õpilase Jane üle vaatas, siis mrs Reed iseloomustas Janet kui kõige halvemat ja kiuslikumat last. Mr Brocklehurst oli välimuselt pikk ja kõhna, meenutas Janele musta posti, inetu, puhmas kulmudega, suure nina ja etteulatuvate hammastega mees. Iseloomult tundus olevat mrs Reedi hingesugulane. Samal päeval, peale kooli omaniku lahkumist, ütles Jane mrs Reedile kõik, mis ta temast arvas. Kooli sõitis Jane üksina postitõllaga. Lowoodi varjupaik ehk vaestekool Kõikidel lastel, kes selles koolis õppisid olid kas üks või mõlemad vanemad surnud. Omaksed maksid nende ülalpidamise eest 15 naela aastas, ülejäänu
ja surmast, mis tuli varem, kui oleks pidanud. Töö jaotan kaheks peatükiks, kus ühes kirjeldan tema isiklikku elu ning teises räägin tema loomingust ja karjäärist kirjanikuna. Isiklik elu Jane sündis 16. detsembril aastal 1775 Steventonis, Hampshires. Tema perekond oli suur: tema isa George Austen ja tema abikaasa Cassandra, kuus venda - James, George, Edward, Henry Thomas, Francis William (Frank) ja Charles John ning üks õde, Cassandra Elizabeth, kes oli Janele ka parima sõbranna eest. Oma vendadest oli Jane kõige lähedasem Henryga, kes oli tema kirjandusagent. Peale mõnda kuud kodus olemist andis ta ema Jane'i Elizabeth Littlewoodi kätte, kes hoolitses Austeni eest ja kasvatas teda veidi üle aasta. Aastal 1783 saadeti Jane koos oma õe Cassandraga Oxfordi, et saada haridus pr. Ann Cawleylt, kellega koos nad kolisid samal aastal hiljem Southamptonisse elama. Mõlemad tüdrukud said tüüfuse ja Janele sai see peaaegu saatuslikuks
Jane Eyre Charlotte Bront kokkuvõte See raamat räägib ühest tüdrukust kellel oli raske lapsepõlv. Ta oli orb. Ta elas alguses mrs. Reedi juures, kes kohtles teda väga halvasti. Seal majas oli Janele ainsaks sõbraks teenija Bessie. Mrs. Reed tahtis Janest lahti saada ja saatis ta vaestekooli. Ta saadeti Lowoodi vaestekooli kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Koolis sa Jane sõbraks Helen. Kes hiljem suri tüüfusesse. Sellesse surid ka paljud teised õpilased. Jane kasvas suureks ja hakkas seal koolis õpetajaks. Ta tahtis endale uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele'le. Sealne peremees oli mr Rochester, ta oli väga karmi olekuga
tuleb ja kes ta on, öeldes, et see on saladus, kuid ta jutustas, kes olid ta vanemad ja mis tast edasi sai, ka ütles, et töötas vahepeal guvernandina, kui miks ta kohalt lahkus, sellest Jane vaikis. Ka ütles ta, et Jane Elliot ei ole ta õige nimi, kartuses, et muidu leitakse ta üles. Jane sai Mary ja Dianaga sõpradeks, neil oli palju ühiseid huvisid. Mr Rivers ehk st John, kes töötas kohalikus kirikus kirikuõpetajajana leidis Janele töökoha külakooli õpetajana, tütarlaste õpetajana. St John märkas Jane kuivatuspaberil nime Jane Eyre ja tegi järelepärimisi ning sai teada, et Jane on nende endi sugulane ehk Mary, Diana ja St, Johni ema vend onu John, keda Mary, Diana ja John ei olnud kunagi näinud, kuna nende isa oli onu Johniga tülis, oli ühtlasi ka Jane onu ehk isa vend ja kui onu John suri, pärandas kogu oma vara (20 tuhat naela) oma teise venna tütrele, kelleks oli Jane
Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada. Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele. Taas tuli Ackley. Viies peatükk Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni. Õhtul kirjutas Holden kirjandi. See pidi olema kirjeldus toast. Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat noorem kuid 5 korda intelligentsem. Tal olid tulipunased juuksed. Kuues peatükk Stadlater tuli kohtingult tagasi ning luges esimese asjana Holdeni kirjutatud kirjandit. Ta
Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada. Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele. Taas tuli Ackley. Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni. Õhtul kirjutas Holden kirjandi. See pidi olema kirjeldus toast. Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat noorem kuid 5 korda intelligentsem. Tal olid tulipunased juuksed. Stadlater tuli kohtingult tagasi ning luges esimese asjana Holdeni kirjutatud kirjandit. Ta
Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad
Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad
Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad
Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga
päikeseloojangut. Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda. Alguses kõhkles ta natuke, kuid õnneks ütles siiski jah. Ma ostsin talle pulmakleidi ja paar kaelakeed, kuna ta ei olnud nõus alguses üldse laulatusel ehteid kandma. Laulatus pidi olema kinnine, kuid ma nägin seal kahte tuttavat meest. Kui jõudis kätte aeg, mil pidi ütlema ,,ei" need kes selle sidemega nõus ei ole, ütles üks nendest ,,ei, tal on juba naine". See mees oli minu hulle naise vend. Ma tunnistsin Janele üles, et tõesti mul on juba naine. Jane ei näidanud mingeid pettumuse märke välja. Järgmisel hommikul märkasin, et Jane enam pole. Ta oli põgenenud. Ma olin kurvastusest suremas. Mõni nädal peale Jane põgenemist oli mu hull naine mõisa süütanud. Ma päästsin enne sealt kõik enne kui oma naise. Kui ma hullu juurde tormasin, kukkus mulle üks tala peale. Ma jäin pimedaks. Ma ei tea, kuidas ma sealt lõpuks välja sain, kuid kõige viimane asi mida ma
Ackley Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire Seekord kiirustas ta kohtingule Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb Holden oli okeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada Peale toanaabri lahkumist mõtles Holden pikalt Janele Taas tuli Ackley Viies peatükk Holden, tema sõber Mal Brossard (maadlusmeeskonnast) ja Ackley läksid Agerstowni Õhtul kirjutas Holden kirjandi See pidi olema kirjeldus toast Selle asemel kirjutas ta kirjandi oma venna pesapallikinnast, mis oli luuletusi täis kirjutatud Holdeni vend oli olnud 2 temast aastat noorem kuid 5 korda intelligentsem Tal olid tulipunased juuksed Kuues peatükk Stadlater tuli kohtingult tagasi ning luges esimese asjana Holdeni kirjutatud kirjandit Ta
Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda. Alguses kõhkles ta natuke, kuid õnneks ütles siiski jah. Ma ostsin talle pulmakleidi ja paar kaelakeed, kuna ta ei olnud nõus alguses üldse laulatusel ehteid kandma. Laulatus pidi olema kinnine, kuid ma nägin seal kahte tuttavat meest. Kui jõudis kätte aeg, mil pidi ütlema ,,ei" need kes selle sidemega nõus ei ole, ütles üks nendest ,,ei, tal on juba naine". See mees oli minu hulle naise vend. Ma tunnistsin Janele üles, et tõesti mul on juba naine. Jane ei näidanud mingeid pettumuse märke välja. Järgmisel hommikul märkasin, et Jane enam pole. Ta oli põgenenud. Ma olin kurvastusest suremas. Mõni nädal peale Jane põgenemist oli mu hull naine mõisa süütanud. Ma päästsin enne sealt kõik enne kui oma naise. Kui ma hullu juurde tormasin, kukkus mulle üks tala peale. Ma jäin pimedaks. Ma ei tea, kuidas ma sealt lõpuks välja sain, kuid kõige viimane asi mida ma mäletan oli see, et
talle, et tuli just operatsioonilt ning on paranemas ja tahtis vaid juttu rääkida. Lõpuks selgus, et Holden pidi prostituudi eest raha maksma, aga et naine niisama minema kõndis, keeldus ta neile täit raha maksmast ja sai selle eest peksa. Järgmisel päeval lahkus ta hotellist. Hommikust süües kohtus ta kahe raha koguva nunnaga ning jäi nendega jutustama. Lahkudes annetas ta neile 10 dollarit. Samal päeval käis ta Sally Hayesiga teatris ja uisutamas. Hiljem helistas ja Janele, kuid keegi ei vastanud. Lõpuks otsustas Holden koju Phoebe´le külla sõita, tüdruk oli venda nähes väga rõõmus. Nad rääkisid Holdeni koolist ning isegi tülitsesid sellepärast, aga kui vanemad koju tulid, lahkus poiss ja läks endise inglise keele õpetaja Mr. Antolini juurde. Sealt lahkus ta väga kiiresti, sest ärkas öösel selle peale, kuidas Mr. Antolini keset ööd ta pead silitas. Ta veetis kogu öö kesklinnas pingil.
Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni
nautisime päikeseloojangut. Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda. Alguses kõhkles ta natuke, kuid õnneks ütles siiski jah. Ma ostsin talle pulmakleidi ja paar kaelakeed, kuna ta ei olnud nõus alguses üldse laulatusel ehteid kandma. Laulatus pidi olema kinnine, kuid ma nägin seal kahte tuttavat meest. Kui jõudis kätte aeg, mil pidi ütlema ,,ei" need kes selle sidemega nõus ei ole, ütles üks nendest ,,ei, tal on juba naine". See mees oli minu hulle naise vend. Ma tunnistsin Janele üles, et tõesti mul on juba naine. Jane ei näidanud mingeid pettumuse märke välja. Järgmisel hommikul märkasin, et Jane enam pole. Ta oli põgenenud. Ma olin kurvastusest suremas. Mõni nädal peale Jane põgenemist oli mu hull naine mõisa süütanud. Ma päästsin enne sealt kõik enne kui oma naise. Kui ma hullu juurde tormasin, kukkus mulle üks tala peale. Ma jäin pimedaks. Ma ei tea, kuidas ma sealt lõpuks välja sain, kuid kõige viimane asi mida
Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni
Peale seda võttis takso ning läks ,,Biltmore'i" hotelli Sallyt ootama. Nad käisid vaatamas näidendit, pärast seda läksid uisutama ning kohvikusse. Kohvikus vihastab Sally peale kuna Sally ei ole nõus kõike maha jätma selleks, et Holdeniga suvalisse kohta sõita. Holden solvas Sallyt ning kui Sally ütles, et teda ei ole elu sees nõnda solvatud hakkas Holden naerma, valjult ja rumalalt. Sally lahkus selle tõttu. Pärast Sally lahkumist üritab Holden Janele helistada, kuid Janet pole kodus. Helistas siis endisele koolivennale Carl Luce'ile ning kutsus ta välja. Enne seda käis üksi kinos Radio Citys. Carliga kohtus Wikeri baaris. Carl on vaid natuke aega Holdeniga baaris ning kui ta lahkus, siis Holden jõi end maani täis viskist soodaveega. Helistas öösel Sallyle ning pärast seda läks koju. Läks rääkis õega juttu ning tantsis temaga ja kui vanemad koju tulid, siis hiilis ta minema. Holden läks ööseks oma endise õpetaja mr
Nad kaklevad. Holden otsustas et sõidab New Yorki ja kohtab seal ühte oma klassivenna ema. Hotellis pakub liftimees talle lõbutüdrukuid. Talle pressiti neid peale, ja ta ei saanud keelduda. Kui tüdrukud kohale jõudsid siis ta saatis nad lihtsalt minema. Siis hakkas Holden oma surnud vennaga valjusti rääkima (ta teeb nii alati kui on masendunud). Hiljem läks ta Sallyga kokku saama. Holden läks kuskile baari, kus ta ennast täis jõi ja siis läks telefoniputkasse Sallyle ja Janele helistama. Ta hiilis tagasi oma korteri juurde ja läks Phoebe tuppa ja luges ta päevikut. Siis ärkas ta õde üles ja nad vestlesid. Phoebe sai aru, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade
Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny (lits). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga
annaabi.ee 
