Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jämesoolevähk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasvaja, jämesool, pärasoole, jämesoolevähk, kõrgkool, õenduse, õppetool, svetlana, colon, rectum, vähirakud, piirdub, paksuses, siirded, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, jõuetus, kõhukinnisus, riskitegurid, dieet, suitsetamine, kolograafia, kirurgiline, keemiaravi, kiiritusravi, kliinikum2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia 21 3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22 3.2.6. HER2 määramine 23 3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4. RAVIMOODUSED 26 4.1. Kirurgiline ravi 27 4.2. Kiiritusravi 30 4.3. Hormoonravi 31 4.4. Keemiaravi 33 4.5
Võib tekkida igas eas, kuid avaldub sagedamini vanuses 20-60a. Haigestumine on aeglane, sümptomid tekivad ja süvenevad järk-järgult. Sümptomid: düsfaagia (nii tahke toit kui jook!), regurgitatsioon, köha, toidu aspiratsioon, toidumõjused kõrvetised (non-GERD), kaalulangus, valu rinnus söögi ajal. Diagnostika: Endoskoopia visualiseerib spastilist LES ja laienenud söögitoru, välistab mehaanilist takistust nagu striktuur või kasvaja. Ba-neelamistest (Rö): gastroösofageaalse ühenduse kitsenemine (nn linnunoka- või lehtritaoline kontuur), kontrasti aeglane läbiliikumine. Söögitoru on laienenud ja sigmoidaalne. Manomeetriline uuring peristaltika puudub, LES on hüpertensiivne. Ravi: Ükski raviviis ei võimalda taastada söögitoru peristaltikat, kõik ravi on suunatud LES rõhu langetamisele
Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e
3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre 10. Erituselundkond: neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti 11. Suguelundkond: Mehed: gonaadid (munandid), seemnejuha, kusejuha. Lisaorganid: eesnääre Genitaalid ehk välissuguelundid Naised: gonaadid (munasarjad). Lisaorganid: emakas, munajuha, tupp Gonaadid (munasarjad) Õõned: aju õõs (peaaju, seljaaju), rindkere, kõhuõõs, vaagnaõõs Rindkere õõs: a) pleura e. kopsukelme
Vahel vaja voodireziimi. Soovitame: kaaniravi, konntrast dussi, detox plaastrid, kuiva meresoola vann jalgadele, B3 keratiniini, kvertsetiini, foolhapet, ascorutiini. Jahutavad geelid, külma kapsalehte , takja teelehte . Salvina traumaeel (heel) , kaanikreem, mumio salv. Grippheel ennetamiseks. Endistool-immuunsust tõstev tablett. Hemarroidid - veenid laienenud? HEMAROIDID: (veenikombud) põhjuseks on vaagna piirkonna veenide kahjustused, hormonaalsed häired. Pärasoole piirkonna veenides on tekkinud venoosne pais, sisemistel veenidel tekivad sopistused, osad neist võlvuvad päraku piirkonnas välja. Veresoone seina kahjustused võivad jõuda mikrohaavanditeni, marrastusteni, verejooksuni. Kaasneb valu, ebamugavus, võõrkeha tnne, vereeritus (väljaheites hele veri päineb jäme või pärasoolest tume veri maost 12.s.s. Haigus pikaajaline ja kulgeb perioodidena. Ravi: soolalahusesse tampoon 0.9 või 2 ne ( haava sisse). Kui külmad käed jalad, kõndida
II- Nägemisnärvi kahjustused: Skotoom- vaateväljade osade väljalangemine Pimetähni skotoom- füsiloogiline vaatevälja väljalangemine Bitemporaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine külgedelt Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus 7 Silmaliigutajanärvide kahjustused:
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,
rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu. Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt munajuha ampullaarosas umbes 2 tundi peale suguühet. Emakas (uterus) Emakas on paaritu, pirnikujuline organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja pärasoole vahelise peritoneaalvoldi - emaka laisideme - lestmete vahel. Mittesünnitanul on emakas 7-8cm, sünnitanul 8-9,5cm pikkune, maksimaalne laius munajuhade suubumiskohtade vahel on 4,5cm. Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks.
Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
