Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga Vahvus rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast paisatud rüütlid võitlust jalameestena. (Vastast ei püütud tappa vaid vangi võtta, et lunaraha saada) 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2 näidet/argumenti)? Manööverdamis võimet ei olnud, taktika oli puudulik, igaüks võitles enda eest. ( nad liikuid sirgelt üksteie poole) 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2 erinevust)? Turniiridel peeti lahinguid kahe rüütli vahel või kahe rüütlisalga vahel. Relvad olid nüristatud. Võitja sai kaotjaa relvastuse
*Heldekäelisus *Vahvus Relvastus: piik, mõõk, amb, pikkvibu, rõngassärk, kiiver, kilp Sõjakunst: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö, rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine
ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. 3. Millist sündmust loetakse Rooma ajaarvamise alguseks? Millal aset leidis ja legend? Ajaarvamine hakkas 21. Aprillil 753 eKr. Ajaarvamise alguseks arvatakse Rooma linna teket. 4. Rooma ühiskond Rooma ühiskond oli peamiselt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põllumajandusega. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega vabad väeteenistusest. Vaesem roomlane(klient) andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku(patroon) eestkoste ja kaitse alla. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 5. Valitsemine Vabariigi ajal: Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid
Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Klassikalise perioodi linnriigi sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes hankisid endale ise ka relvastuse, igaüks vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkad, kes suutsid hobust üleval pidada, moodustasid ratsaväe, keskmise jõukusega kodanikud võitlesid raskelt relvastatud jalameestena ja vaesed moodustasid vibulaskajatest ja lingumeestest kergejalaväe sõjaväe. Hellenistlikus Kreekas sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega tõusis armee profesionaalsus. Klassikalises Kreekas peajõu moodustas enamasti raskerelvastusega jalavägi, mis võitles lahingus üksteise taha asetunud pikkades viirgudes- nn faalanksina.
o Paganate tagakiusamine (nüüd vastupidi) o Kõik järgnevad olid kristlased 13. Kirjelda selle aja tavalist roomlast. Hankis elatist põlluharimisega Kui oli maaomanik- oli täisväärtuslik liige Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks Kohustus riigi ees- sõjaväeteenistus Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, teised jalameestena Vaesemad olid maata ja seega väeteenistusest vabad Õigused piiratud, kuid olid ikka Rooma kodanikud Patrooni ja kliendi vahekord 14. Võrdle erinevusi Itaalias ida- ja lääneosa vahel. Mis selle põhjustas? Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist
pärast surma, nad olid erinevalt roomlastest jumalakartlikud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö. Erinevalt roomlastest ja kreeklastest, oli etruskide puhul tähelepanuväärne naiste kõrge positsioon ühiskonnas. 3. Ühiskonna täisväärtuselikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkamad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks, nende õigused oli piiratud, kuid siiski kuulusid nad kodanike hulka. Rikkamaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord – vaesem andis end sõltlasena rikka ja mõjuka eestkoste ja kaitse alla. Varase vabariigi perioodil jagunesid Rooma kodanikud kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi – patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile
Theodosius Suur-Ühendas Rooma riigi ida- ja lääneosad lühikeseks ajaks enda võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks – Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks 6. Rooma ühiskond: Varane Rooma ühiskond- Valdavalt oli talupojaühiskond.Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkad teenisid ratsaväelastena, keskmise jõukusega jalameestena, kõige vaesemad olid väeteenistusest vabad. Rikkaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Rooma kodanikud jagunesid õiguslikult kahte klassi: patriitsideks ja plebeideks. Nende suhted olid teravad, plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamis ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma. Keisrigiigi ajal- Enamik riigi elanikest olid talupojad. Ühiskond oli seisuslik,
Hopliit Raskerelvastuse jalaväeline,võitles kinnises faalnaksis,kandis suurt kilpi,kiivrit,turvistikku,säärekaitseid,relvadest peamiselt oda ja mõõka. Faalanks Lahingurivi, kus sõdalased rivistusid mitmesse viirgu ja liikusid vaenlasele vastu sõja ja võidulaulu paiaani saatel. Krüpteia Hippeid Piisavalt rikkad et hankida endale sõjaratsu. Dzeugiidid Maaharijad, jõukamad talupojad,kes moodustasid raskerelvastuse jalaväe. Teedid Kõige vaesemad, teenisid kergerelvastuse jalameestena või sõudjatena laevadel. Ekleesia Vähemalt 20 aastased, kodanikest koosnev rahvakoosolek. 5 Bulee e. 500 nõukogu 50 esindajat igast hõimust, nõuandev organ, valmistasid ette küsimused rahvakoosolekule arutlemiseks,igapäevaselt tegelesid riigi rahaasjade korraldamisega. Heliaia
rajama, puhkes nende vahel tüli, Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni, Rooma sai tema järgi nime. See pole ajalooline tõde, kuid väga kuulus legend roomlaste hulgas Rooma tekkest ja nime saamisest. Varane Rooma ühiskond Oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalameestena, kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kleindi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Patriisid ja plebeid
Rooma ajalugu jaotatakse kolme etappi: Kuningate periood (VIII-VI sajand e.Kr.) Vabariigi periood (VI-I sajand e.Kr.) Keisririigi periood (I sajand e. Kr. V sajand p.Kr.) Kuningate periood: Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimiseda. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed mistõttu vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Nende õigused olid piiratud ,kuid sellegi poolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekor. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati
meestel suur võim, naistel puudusid poliitilised õigused Vana- Rooma Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja väeteenistusest vabad 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Kreeklased arvestasid aega 1. olümpiamängudest aastal 776 eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? Kreeklased kaotasid iseseisvuse 338. eKr, Chaironeia lahingus makedoonlase vastu. 7
Nende ül piirdus enamasti vaid rüütliväe tavaliselt vastu seista ei suutnud. Rüütliväe rünnakule jalamehed tavaliselt vastu seista ei suutnud. 2. VÕITLUSVIIS Rüütliväe taktika: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirendavas temops teineteisele vastu ja põrkasid lahinguväljal keskel suure ooga kokku. Piigid purenesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Sadulast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena. Vastatst ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Seetõttu oli rüütlilahingus langenuid vähe. Võitlus nõudis: tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti. Lahingu juhtimine oli pärast esimest kokkupõrget raske. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks: vastasest tui jagu saada ausas võitluses mees mehe vastu, mitte pettusega.
Ka kilp muutus palju paremaks. Kuid mida enam kaitserüü täiustus, seda vähem oli kilpi vaja ja hiliskeskajal loobuti kilbist sootuks. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Võitlustaktika-vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteistele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Sadulast paisatud rüütlid jätkasid võitust jalameestena. Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Selline võitlusviis nõudis tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks, tuli võistelda ausalt. Rüütliväe tähtsuse langus-jalavägi täiustus ja õppis rüütliväele järjest edukamalt vastu seisma. Sveitsi jalaväelased võtsid kasutusele uue relva hellebardi, mis ühendas endas oda ja sõjakirve.
järgi, kus nad elasid). Roomast sai tõeline linn, ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid, järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüridega piirati linn alles IV sajandil eKr. Rooma ühiskond oli valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Maaomanikke peeti täisväärtuslikeks liikmeteks. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad olid enamasti maata, seega ka sõjaväeteenistusest vabastatud. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks, kuna riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltasena rikka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks (sõnast pater isa), sõltuvat kaitsealust kliendiks. Patroon andis kliendile maas kasutada ja
annaabi.ee 
