Joonis 21. vedeliku liikumine mootoris Joonis 22. Jahutus süsteemi osad 14 Joonis 23. Corvette mootori jahutus süsteem Tosool - A-40M on Vene standardi GOST 28084-89 järgne jahutusvedeliku ni- metus. Sõna «tosool» kasutamine jahutusvedeliku asemel on meil Eestis veel en- dise NSV Liidu ajast kasutusele jäänud keelerudiment. Tosool A40M on aga üks paljudest jahutusvedelike markidest. Kasutades ära ostjate teadmatust, müüakse Eestis tosooli nime all ka kaitseomadusteta, heal ju- hul vaid külmumiskindlat vedelikku (tavaliselt 400C). Paljud siin müüdavad nn tosoolid ei täida mingeid nüüdisaegsetele jahutusvedelikele esitatavaid tehnilisi nõudeid ning ei sobi tegelikult autodele. Ostjaid meelitatakse vaid madala hinna- ga. Tänapäevane antifriis
(CH2Cl2) on väga laialdaselt kasutuses lahustina. Diklorometaani sisaldab värvieemaldi. See on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti. Kloroform Kloroform ehk triklorometaan (CHCl3) on samuti tuntud lahusti, mida on kasutatud ka narkoosiks, kuid kahjulike kõrvaltoimete tõttu loobuti sellest ammu. Kloroformi kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel. Keskkonna ohtlikkuse tõttu, on ka kloroformi baasil põhinevate jahutusvedelike süntees oluliselt vähenenud. Tetrakloorsüsinik Tetrakloorsüsinik ehk tetraklorometaan (CCl4) on samuti üks tuntud lahustitest. Seda ainet leidub tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud kustutavad tulekolde. Dikloroetaan Dikloroetaan (ClCHCHCl) on tihti kasutusel lahustina, kuid lisaks sellele veel ka taimekaitsevahendina ja solvendina. Dikloroetaan on värvuseta vedelik,
2.3 Jahutusvedelikud: *antifriis *tosool *silikaadivaba jahutusvedelik DEX-COOL ,oranzi värvusega,ei tohi teiste vedelikega segada,mootoriblokk võib hakkada korrodeeruma *Vanemad jahutusvedelikud on valmistatud etüleen-glükooli alusel,uuemad aga propüleen-glükooli alusel,mis on vähem mürgised. *Külmumise vältimiseks kasutatakse glükooli alusel valmistatud jahutusvedelikke *Jahutusvedelikes on vett kuni 44-50% mis annab tihetuse 1075-1085kg/m*.selle järgi saabki otsustada jahutusvedelike külmumiskindluse üle. *jahutusevedelike kontsentraadid(-72*C) *Lahjendamine destilleritud veega *Valmis segud (-15*...-40*C) *Soovitatakse vahetada iga 2a järel 2.4 Jahutusvedelike omadused: *mürgised *temp. tõusmisel paisuvad rohkem kui vesi *lekkimisvõime on suurem kui veel *madal külmumis temp. *kõrge kuumenemis temp. *sisaldavad veepumba määrdeaineid *sisaldavad korrosiooni vastaseid aineid 2.5 Jahutussüsteemi vead: *Jahutusvedeliku kuumenemise põhjused: *vedelike vähesus
Diklorometaan CH2Cl2 Värvitu, lenduv, kergelt magusa lõhnaga vedelik ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega ehk solventidega tihedus 1,33 g/cm3 keemistemperatuur 39,6 °C sulamistemperatuur -96,7 °C on tervisele ohtlik eeskätt suure lenduvuse tõttu Triklorometaan ehk Kloroform CHCl3 Värvitu Magusa lõhnaga Mürgine Veest tihedam Kasutati meditsiinis, kuna tal on uimastav toime Kasutatakse jahutusvedelike sünteesimisel Kloroetaan C2H5Cl Klorotaani valmistatakse etüleeni hüdro-kloreerides. Omadused: Kasutamine: Värvitu Sellest toodeti tetraetüülpliid Kergestisüttiv gaas või Oli bensiini lisandiks jahutatud vedelik Ainuke säilinud kasutusala kloroetaanile on tselluloosi Kergelt magusa lõhnaga töötlemine ning
CO2 , seega on nad osalised ka kasvuhooneefektis. Külmikutes jahutaja. Kuna freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess palju soojust. Aerosool pakendites propellant. Kloroformi (CHCl3 ) kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutus vedelike sünteesimisel. Viimasel ajal oma keskkonna ohtlikkuse tõttu on kloroformi baasil põhinevate jahutusvedelike süntees oluliselt vähenenud. 1847. aastal võeti kasutusel kloroform ka anesteesias, kuid sellest loobuti mürgisuse tõttu. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt vähe, kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Nii kasutatakse halogeeniühendeid rasvade, õlide, vaikude, polümeerida jt materjalide lahustamiseks.
ehk süsinikoksiidkloriid (COCl2) on I maailmasõjas kasutatud keemiline ründeaine, mis kahjustab kopse ja põhjustab lõpuks lämbumise). Triklorometaan on väga lenduv ja seguneb kergesti etanooli, bensooli ja eetriga. On samuti narkootilise mõjuga ning pikema ajalise toimimise käigus kahjustab maksa ning ärritab nahka. Kloroformi kasutatakse laialdaselt tefloni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel. Kuigi viimasel ajal oma keskkonna ohtlikkuse tõttu, on kloroformi baasil põhinevate jahutusvedelike süntees oluliselt vähenenud. Kloroform võeti kasutusele 1840ndatel ka anesteesias. Ning seda kasutati ka sünnitusvalude leevendamiseks. Kuid oma mürgisuse tõttu on kloroformi kasutamisest anesteesias loobutud. Tol ajal aga eelistati kloroformi eetrile, sest see ärritas vähem silmi ning polnud nii tuleohtlik. Samuti peeti seda ka vähem mürgiseks, mis osutus aga valeks.
Vähene kogus metanooli võib põhjustada raskeid tervisehädasid, sealhulgas pimedaks jäämist. Etanool CH3CH2OH on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Etanooli saadakse glükoosi lagunemisel: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Etanool on värvitu, põletava maitsega, lahustub hästi vees, keeb 78C juures, joomine tekitab sõltuvust. Kasutatakse ravimite valmistamisel, desinfitseerimiseks. Etaandiool HOCH2CH2OH : on veest tihedam, värvitu, magusa maitsega, mürgine. Kasutatakse raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises. Propaantriool HOCH2CH(OH)CH2OH: Saadakse rasvade lagundamisel nt seebi keetmisel. Siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega, vees lahustuv. Kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamiseks. Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma COOH H COOH metaanhape e. sipelghape. CH3 COOH etaanhape e. äädikhape. Nõrgad happed Üldvalem R COOH Tugevam hape tõrjub nõrgema tema soola lahusest välja. Reaktsiooni võrrandid 1.HCOOH -> HCOO-- + H+ 2. CH3COOH -> CH3COO-- + H+
väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (etüleenglükool) · HOCH2CH2OH · Füs om.: värvitu, veest paksem, magusa maitsega, mürgine, seguneb veega. · C2H4O + H2O HOCH2CH2OH · Kasutatakse autode raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises (antifriisides), polümeeride valmistamisel. HOCH2CH(OH)CH2OH propaantriool (glütserool) · Füs om.: siirupitaoline, värvitu, magusamaitsega vedelik, pole mürgine, seguneb veega. · Saadakse kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel (seebi keetmisel) · Kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ja polümeeride lähteainena. Alkoholid on veesõbralikud ühendid. Alkoholid ei ole alused- nad ei lagune vees ioonideks. 2
Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja filtri vahetus · Mootori õlijahuti voolikute ja liidete kontroll · Mootoriruumis olevate jahutus- ja soojendussüsteemi voolikute ja liidete kontroll. · Jahutusvedelike taseme ja külmakindlustuse kontroll, jahutusvedelike vahetamine. · Areomeetriga mõõdetakse aku elektrolüli kaalu ja külmakindlust. · Diiselmootori vaakumpumba õlitusvoolikute ja liidete kontroll. · Väljalaske torustike tihenduse ja kinnituse kontroll. · Eelsüüte nurga kontroll · Aku kontroll (kinnitus, vedeliku tase, klemmid) · Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus · Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine · Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine
Antifriisi ei tohi sattuda suhu ega limaskestadele ning teda ei tohi suuga imeda. Antifriisised käed tuleb tingimata kohe puhtaks pesta. Antifriis paisub veest rohkem, seepärast ongi vaja paisupaaki. Antifriisi tasub valada ainult täiesti korras jahutussüsteemi, sest tema kõikvõimalikest piludest-avadest läbitungimise võime on tunduvalt suurem kui veel ja seetõttu on ka vedeliku lekked palju kergemad tekkima kui vee kasutamise korral jahutussüsteemis. Külmumiskindlate jahutusvedelike tootjad näevad ette kindlad vahetusvälbad. Venemaa päritolu jahutusvedelikke (tosoole) soovitatakse vahetada igal aastal ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikke 5 aasta tagant. Vahetada tuleb sellepärast, et manused ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Seega on oluline teada, millist jahutusvedelikku kasutatakse, kuna
vähendamisest, tera seadistamisest või tuleb valida kõvema kattega teraplaat. o Teraplaadi ebanormaalne kulumine – Teriku vale kulumine Põhjused – Tulenevad teraplaadi valest kallutusnurgast või valest ettenihkest. Lahendused – Tulenevad õigest alusplaadist või ettenihke muutusega. 2. Jahutusvedelikud Jahutusvedelike ülesanded o Jahutusvedelik vähendab temperatuuri kuni 100 – 200⁰C o Laastu eemale uhtumine lõiketsoonist, o Hõõrdumise vähendamine, o Töödeldava detaili jahutamine, o Vähendab tööriista kulumist (2.5x) stabiilsus mõõtmetes. o Keskkonna kahjulik. o Kulukas (maksumus, ladustus, segamine, jne)) Liigid o Jagatakse kaheks : vees lahustuvaks (Hea jahutus, Mahapestav, Lõhn/bakterid,
Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. 54. Milline laast tekib habraste metallide lõiketöötlemisel? Korrapärast laastu ei teki, lõigatav kiht eraldub ebakorrapäraste kihtidena. 55. Millistel lõiketöötlemistingimustel saab vältida terakasvaja teket? Tuleb vähendada lõikekiirust 56. Millised on määrde- ja jahutusvedelike peamised ülesanded lõiketöötlemisel? Neid kasutatakse soojusekahjuliku mõju vältimiseks. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuseteket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. 57. Selgitage lõikeriista püsivusaja mõistet. S.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 58. Milline lõikerezhiimi elementidest (ettenihe, lõikesügavus, lõikekiirus) avaldab suurimat mõju lõikeriista püsivusajale? Lõikekiirus 59
korralikult vahetatakse kas pihusti otsad või kogu pihustid. 60.rooli rikked (latid, võimendi , karp) Roolivõimendi põhiliseks rikkeks on lekked enamasti roolilatis, suuremosalt neid late remontida ei saa vaid tuleb vahetada. Roolilattide rikkeks on kaitsekummide purunemine ja sellega sodi sattumine roolilatti. Ja sellega rooli lati otsa pukside kulumine.Roolikarpides võivad puruneda laagrid 61.jahutusvedeliku vahetus, perioodilisus, mis vedelikke võib kokku panna Jahutusvedelike on enamasti kolme värvi, sinist, punast või kollast. Tavaliselt neid omavahel segada ei tohi. Kõige parem on kasutada auto tootja poolt ettenähtud vedeliku.Kuna jahutusvedeliku korodeeruvad omadused aastatega halvenevad tuleb jahutusvedeliku iga paariaasta tagant vahetada. Selleks tuleb vana vedelik mootorist välja lasta. Seejärel panna sisse uus vedelik süsteem õhutada ja kohapeal käia lasta kuni avaneb termostaat ja läheb tööle jahutusvendilaator. 62
keelatud. 5. kombineeritud rull sobib mitmesugustel vaikesemahulistel toodel erinevate tihendamistoode tegemiseks 48. Kirjelda tihendamismehanismide ettevalmistust tööks. Enne töö alustamist tuleb kasutatavad tibendusmasinad tile vaadata ja leitud puudused korvaldada. Tuleb: · mootorikiitusega tankida · kontrollida Iekete puudumist. Leitud Iekked k5rvaldada. · kontrollida cHide ja jahutusvedelike tase. Vajadusellisada. · maarimiskohad kontrollida. Vajadusel maarida. · lcontrollida valtside niisutussiisteemi too, taita veemahutid. · kontrollida tihendusmasina k5ikide susteemide normaalset toimimist · kummiratastega rullidel kontrollida rehvide seisukorda ja r5hku nendes, vajadusel reguleerida 50. Millised vead võivad esineda asfaltbetoonsegu tihendamisel? · vallid valtsi kõrval · põikpragude tekkimine valtsi taga · segu kleepumine valtsi külge
2) Iseloomustada etaandiooli (valem, teine nimetus, omadused, kasutamine) 3) Iseloomustada propaantriooli (valem, teine nimetus, omadused, kasutamine) 1) Need on alkoholid, mis sisaldavad molekulis rohkem kui ühte hüdroksüülrühma. 2) C2H4(OH)2, teise nimetusega etüleenglükool. Õlitaoline väga mürgine vedelik, keemistemperatuur on 198C, külmumistemp. -34C. Kasutatakse automootorite jahutusvedelike valmistamiseks. 3) C3H5(OH)3, teise nimetusega glütserool (vanasti glütseriin). Viskoosne värvitu vedelik, seguneb väga hästi veega. Magusamaitseline ning ei ole mürgine. Suurtes kogustes mõjub kõhulahtistina. Kasutatakse pehmendava toime tõttu kosmeetika- ja meditsiinitööstuses. Temast toodetakse ka suhkruasendajaid, vähesel määral ka emailvärve ja lakke. Kuna ta kuulub rasvade koostisesse, on tal suur tähtsus
annaabi.ee 
