süttimiskontsentratsioon on piires alates 16 · 103 kg / m3 kuni 65 · 103 kg / m3 aine alumine süttimiskontsentratsioon (G · 10 ) , kg/m 3 3 al alumiinium 58,0 ligniin 30,2 heinatolm 20,2-70,5 jahutolm 30,2 - 63,0 Tuleohtlikud tolmud 3.klass kõige tuleohtlikumatel tolmudel on isesüttimistemperatuur kuni 2500C, nt tubakatolmul on 2050C, elevaatoritolmul 2500C. 4.klass tuleohtlikud tolmud, mille isesüttimistemperatuur on üle 2500C, nt puidulaastud 2750C. Mõlema klassi tolmude alumised süttimiskontsentratsioonid on üle 65 · 103 kg/m3. tänan
kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. Mesi Meeallergia on tuntud ammu. Mesi võib põhjustada raskeid allergianähte. Põhjuseks võib olla mees leiduv õietolm. Allergeeniks võivad olla isegi roosuhkur ja peedisuhkur. Sageli põhjustavad allergiat mitmesugused
Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur 2) õhuniiskus 3) õhu liikumiskiirus 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk 6) õhu hapnikusisaldus 7) õhu ionisatsiooni olukord Georg Badasjan Referaat 1.2 Õhutemperatuur
mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused · allergiad, millele on pannud aluse kokkupuude selliste orgaaniliste tolmudega nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad · mürgistavad ehk toksilised mõjud Mõnel bioloogilised ohuteguril on võime põhjustada kasvajat või kahjustada loodet. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füüsikalised ohutegurid on:
kokkupuude •Hüperseisitiivsuspieumoiiidid (HP) ehk •Tolmu- ja aerosooli väheidamise abiiõud orgaaiiliste eksogeeiallergilised alveoliidid (EAA) oi mitmesuguste •Hoiduda koitaktist iakatuiud loomade või tolmudega iagu orgaaiiliste aiiete osakeste sissehiigamisest tekkiva saastuiud seadmetega jahutolm või immuuireaktsiooii põhjustatud kopsualveoolide ja •Isikliku abivaheidi kasutamiie loomie kõõm, iiterstitsiaalkoe allergiliie põletik eisüümid ja lestad •Levimus: kuii 20% hobikorras liiiukasvatajatest •Oi käsitletav registreerimiskohustusliku kutsehaiguseia
alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud); 21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm; 23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:
Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. (1) Marjad ja puuviljad Marjadest ja puuviljadest on Eestis allergia põhjustajaks sagedamini maasikad, mis tekitavad nahalöövet. Seda võivad põhjustada ka apelsinid ja sidrunid. (1) Köögiviljad Köögiviljadest võivad sageli sensibiliseerida organismi tomat, sibul,
alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud); 21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm; 23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused :
higistamine. · UV- kiirgus on vajalik vitamiin D sünteesiks nahas. · Kunstlikult saab end kaitsta päikseprillide(klaasist), päevituskreemi ja UV-filtriga huulepulgaga. 2. Tolm Populatsioonis on 3-5% inimesi, kellel keskmisest suurem tolmusus on eelsoodumuseks astma tekkeks. · astma vältimiseks ei tohi töötada tolmusel ehitusel. · Ei tohi töötada kuivade heintega · Vastunäidustatud on ka jahutolm Ökogeneetiline tundlikkus toiteliste tegurite suhtes : 1. piimasuhkru talumatus · täiskasvanutel pole laktaas enam aktiivne, ja need inimesed piima juua ei saa. · Piimasuhkrut taluvad ajaloolised karjapidajad rahvad. · Piimasuhkru taluvus on Dominantne mutatsioon. · Eestimaal suudab piimasuhkrut lagundada 85% täiskasvanutest. · Üldse ei suuda lagundada piimasuhkrut eskimod, aborigeenid, paapuad, indiaanlased ja paljud aafrika hõimud. 2
narkootikumid (kanep) päevareziim, nauteainete/vastavate ravimite tarbimise vältimine Kopsuemfüseem Suitsetamine, tolmune keskkond, Valida puhta õhuga elukeskkond, vastav ohtlik on nii anorgaaniline kui elukutsevalik, respiraator orgaaniline (jahutolm, õietolm) tolm Allergia Varases elueas kokkupuude Vältida kokkupuudet allergeenidega, allergeenidega, nende tungimine ravimite kasutamine, mis kiiresti organismi sisekeskkonda, tugeva pärsivad allergiahoo edasiarenemist, immuunsüsteemi olemasolu organismi järkjärguline kohandamine
heterogeenses või homogeenses keskkonnas 1. Heterogeensed reaktsioonid reageerivad ained on erinevates faasides vedela ja tahke aine puhul avaldab reaktsiooni kiirusele mõju kokkupuutepinna suurus reaktsiooni kiirus on võrdeline kokkupuutepinna suurusega aine pihustamine suurendab reaktsiooni kiirust. Tööstus kasutab laialdaselt tolmkütuseid tolmpõlevkivi kasutakse meil Eestis põlevkivikatelde kütmisel, jahutolm on tuleohtlik. 159 Reageerivate ainete vahelise kontakti aste -2 2. Homogeensed reaktsioonid kontakt ainete A ja B vahel on suurem, kui nad moodustavad homogeense (ühtliku) keskkonna lahustamisel laguneb aine üksikuteks molekulideks või ioonideks ja lahuste segunemisel saavutavad osakesed lähedase kontakti. Seetõttu kulgevad reaktsioonid lahustunud ainete
naha paksenemine ja higistamine. · UV- kiirgus on vajalik vitamiin D sünteesiks nahas. · Kunstlikult saab end kaitsta päikseprillide(klaasist), päevituskreemi ja UV- filtriga huulepulgaga. 2. Tolm Populatsioonis on 3-5% inimesi, kellel keskmisest suurem tolmusus on eelsoodumuseks astma tekkeks. · astma vältimiseks ei tohi töötada tolmusel ehitusel. · Ei tohi töötada kuivade heintega · Vastunäidustatud on ka jahutolm Ökogeneetiline tundlikkus toiteliste tegurite suhtes : 1. piimasuhkru talumatus · täiskasvanutel pole laktaas enam aktiivne, ja need inimesed piima juua ei saa. · Piimasuhkrut taluvad ajaloolised karjapidajad rahvad. · Piimasuhkru taluvus on Dominantne mutatsioon. · Eestimaal suudab piimasuhkrut lagundada 85% täiskasvanutest. · Üldse ei suuda lagundada piimasuhkrut eskimod, aborigeenid, paapuad, indiaanlased ja paljud aafrika hõimud. 2
annaabi.ee 
