Välisministeeriumis. Ka poliitikaga on Mutt kokku puutunud, kuuludes aasta jagu Isamaaliitu ja 7 aastat Haapsalu linnavolikokku. Mitmes tema teoses on peategelaseks Muti alter ego, ka selles raamatus võib leida Muti ja peategelase vahel mõningaid pisikesi sarnasusi, näiteks filoloogiharidus, loomast tulenev perekonnanimi ja nii edasi. „Eesti ümberlõikaja“ keskendub sama maailma kajastamisele erinevate pilkude läbi. Oma nägemus on nii Alam-Kolkaküla inimestel kui Brüsseli ametnikel. Peamiselt nendest kahest paigast kujunevadki romaani tegevustiku toimumiskohad. Ei saa öelda, et romaani süžee liiguks sujuvalt. Alam-Kolkaküla ja Brüssel figureerivad teoses vaheldumisi, jõudes lõpuks siiski tasakaalupunkti, kus Brüssel saab päriselt kokku Alam-Kolkakülaga, sedapuhku innuka spiooni näol. Teos jaguneb kahe maailmavaate vahel. Mahult rohkem kajastatakse Alam-
Abramovits- millised isiklikud tegurid viisid ta edule? Roman Abramovits (sündinud 24. oktoobril 1966) on Venemaalt pärit miljardär, keda on hinnatud maailma rikkuselt 51. inimeseks. Ta ei armasta avalikke esinemisi ega meedia tähelepanu (nii ei olnud mitte ühelgi telekanalil ega ajalehel kuni 1999. aastani isegi tema fotot), kuid raamatu ,,Abramovits miljardär ei kusagilt" autorid Dominic Midgley ja Chris Hutchins on pärast pikaajalist uurimistegevust suutnud välja kaevata piisavalt infot, et anda ülevaade selle avalikust elust kõrvale hoidva mehe kujunemisest selleks, kes ta täna on. Abramovitsi vanemad Irina ja Arkadi Abramovits elasid Komi pealinnas Sõktõvkaris, kuid oma esimest poega läks naine sünnitama hoopis Saratovisse oma ema juurde. Seal linnas on aegade jooksul sündinud palju kirjanikke, mõtlejaid, lauljaid ja dirigente ning seetõttu peavad venelased seal ilmale tulnuid õnnetähe all sündinuiks. Kuid ...
1888. Aastat on Tsehhov ise nimetanud oma teiseks debüüdiks. Ta jõudis suurde kirjandusse: seda tähistas tema esimese pikema jutustuse `'Stepp'' ilmumine. Jutustuse `'Stepp'' peategelane on 9-aastane Jegoruska, kelle onu viib linna gümnaasiumisse õppima. Jutustustes `'Tuled'', `'Kihlvedu'' ja `'Igav lugu'' kajastab kirjanik selle ajastu vene intelligentsi elu ja vaimseid otsinguid. `'Palat nr. 6'' Jutustuse tegevus toimub ühes Venemaa kolkaküla vaimuhaigete palatis nr. 6. Rämpsuhunnikul lesib nürimeelne erusoldat Nikita, kes peab valvama vaimuhaigete järele. Haiglat on juhatanud juba kakskümmend aastat pehmeloomuline ja intelligentne doktor Ragin. Ta mõistab üha selgemini, et see asutus on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik. Ragin saab kõigest aru, kuid ei oska ega tahagi midagi muuta. Siis kohtub ta vaimuhaige Gromoviga palatist nr. 6. Mees põeb
on tulemus rohkem päris ja seega ka arusaadavam kui fiktsioon (nagu ütleb ka üks ta tegelasi ,,48 tunnis": ,,/.../ millest sa siis ikka kirjutad. Nii on tekstil vähemalt mingi elu sees.") Ausalt ja vähemalt pealtnäha põdemata kirjutatud novellid teeb eriti meeldivaks eestlastele nii südamelähedane sarkasm. Kangro ei halasta ühelegi tegelasele, sealhulgas omaenda alter ego'dele. Selline tegelaste (olgu need siis kolkaküla abielupaar või karjäärinaine) vastu suunatud eestlaslik halastamatus on raamatupoodides ikka edu toonud. Mingil määral oskab eestlane ka enda üle naerda või vähemalt naerda teise eestlase üle. Kajar Pruuli toimetatud tekst on ilmselgelt viimistletud, mõjumata samas sugugi punnitatuna. Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/news/kultuur/intervjuu-maarja-kangro-tahan-enda-lugusid-kirja-panna-inimestele- hoiatuseks.d?id=51149608 http://wwx.postimees.ee/300307/esileht/kultuur/252685
tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks sündmuseks tundmatuseni muutunud ja kuidas tähtsad inimesed kõnet pidades räägivad, et elu algab siit. Teine peatükk "Hoidke teineteist" algab aga hoopis minevikust, 1-st septembrist, kui mindi 12-ndasse klassi. Raili teadis, et viimane aasta veel pingutada ja ongi see kauaoodatud vabadus käes ja saabki siit kolkast minema. Raili arust oli Oodveres jube kolkaküla, kus kõik tunnevad kõiki, kõigil on kellegi kohta halvasti öelda ja siin ei toimu midagi. Seetõttu läksiki Raili esimeses klassis klaverit õppima, seejärel liitus ta korvpallivõistkonnaga ja edaspidi ongi ta peamiseks tegevusalaks olnud korvpall, lisaks on ta ka koguaeg tubli õppija olnud. Kui Raili esimesel septembril kooli jõudis, oli nende kooli kaks uut õpilast tulnud, mis oli ime, sest tavaliselt ei juhtu Oodveres midagi. Mõlemad noormehed tulid 12. klassi. 12
samas ülemäära optimistlikult loogika keele võimalustesse. Keelte paljus, väitis Wittgenstein, on eksiteele viiv; tarvis on otsida fundamentaalset, täpset, ühist nimetajat. Keel ja öeldavus piirneb Tractatuses enamvähem sellega, mida saab öelda loogika formaalses keeles. Maailm on, analoogiliselt logitsistide arusaamale, a priori korrastatud. Tractatuse kirjutamise järel lõpetas Wittgenstein ajutiselt filosoofiaga tegelemise, töötas aastaid kolkaküla kooliõpetajana, seejärel aedniku ja arhitektina. 1929. aastal pöördus Wittgenstein tagasi Cambridge, seekord õppejõuna, ning alustas filosoofiauuringuid, nn. ``hilise Wittgensteini'' perioodi. Wittgensteini hilist perioodi kokkuvõttev teos Philosophische Unterschungen (Philosophical Investigations) ilmus 1953. aastal, peale Wittgensteini surma. Investigations võtab maailma korrastatuse ning keele ja mõtlemise täpsuse suhtes Tractatusele vastupidise hoiaku.
annaabi.ee 
